Programmijuht: Tiit Kallaste
Projektijuhid: Enn Kareda, Anne Menert, Anton Laur

Programmi assistent: Priit Kallaste

Programmi teemavaldkonnad:

• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Eesti
• kliimamuutustealane koostöö Läänemere regioonis 
• kliimamuutused ja energiapoliitika
• ühisrakenduse (Joint Implementation) metoodilised ja praktilised küsimused
• keskkonnakaitse küsimused energia tootmisel ja kasutamisel
• taastuvad energiaallikad
• energiakasutuse efektiivsus
• majandusmehhanismid keskkonna kvaliteedi juhtimisel
• õhu saastatuse kompleksne hindamine
• õhu saastetaseme vähendamise võimaluste analüüsimine
  
  

Programmi teemad on aktuaalsed seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rakendamisega Eestis. Analüüsitakse ühelt poolt globaalse kliima põhjustatud looduslike ökosüsteemide muutusi ja teisalt, kui suur on Eesti tööstuse, eriti põlevkivienergeetika, ja transpordi kasvuhoonegaaside emissioon. Modelleeritakse kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise erinevaid võimalusi majanduslike hoobade ja uute tehnoloogiliste lahenduste abil.

Viimaste aastate üheks huvipakkuvamaks teemaks on ÜRO Kliimakonventsiooni ja selle Kyoto Protokollis väljapakutud emissioonide vähendamise mehhanismide, peamiselt ühisrakenduse (Joint Implementation) käivitamise ja kaasnevate metoodiliste küsimuste analüüsimine. Viimastest tuleb mainida nn baasjoone metoodika väljatöötamist soojatootmise sektori näitel, mida on Eesti riik edukalt rakendanud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise raportite koostamisel Konventsiooni Sekretariaadile.

Tihe koostöö on paljude aastate jooksul kujunenud OECD Keskkonnadirektoraadiga ja selle juures töötava Kliimakonventsiooni I Lisa riikide ekspertgrupiga, mille tööst kasvuhoonegaaside emissiooni baasjoone, samuti emissioonidega kauplemise mehhanismi väljatöötamisel osa võetakse.

Tähelepanu on pööratud taastuvenergia laialdasemale kasutuselevõtule eelkõige kliimamuutuse vältimise aspektist. Analüüsitud on Eesti oludes suurima taastuvenergia allika, puidu ja puidujäätmete kasutamist kohalike katlamajade üleviimisel fossiilsetelt kütustelt.

Üheks suunaks on energiasektori analüüs eesmärgiga märksa efektiivsemalt stimuleerida puhtamat energiatootmist. Selleks on alustatud majandushoobade toimimise detailsemat uurimist. Üheks uurimisobjektiks on ka süsinikumaksu optimaalse taseme väljatöötamine energiasektori tarbeks.

Programmi töötulemused on avaldatud paljudes eesti- ja ingliskeelsetes trükistes, projektiaruannetes ja samuti laiemale lugejaskonnale mõeldud kirjutistes, näiteks ajakirjas "Keskkonnatehnika".