Uudised

 

Säästva Eesti Instituudis valmis juhendmaterjal “Juhend elurikka linna planeerimiseks“, milles antakse nõu, kuidas arvestada elustikuga planeeringuala menetluse erinevates etappides ja vältida elurikkuse vähenemist arendusprojektide käigus. Linnade elurikkus, mis koosneb taimedest, loomadest ja nende elupaikadest, väheneb ka Eestis ning üha suuremaks probleemiks on kujunemas tavaliste liikide, nagu koduvarblane, kadumine.

 

Juhendis kirjeldatakse, kuidas hinnata õigeaegselt planeeringuala tähtsust seal kõige sagedamini elutsevatele loomarühmadele – tolmeldajatele, kahepaiksetele, roomajatele, nahkhiirtele ja lindudele. Samuti tuuakse välja põhimeetmed, mis  tuleb elu viia selleks, et nende loomarühmade elupaiku rikastada, säilitada või asendada ning leevendada planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid.

 

Juhendis kirjeldatakse ka tehiskooslusi (haljaskatused, vertikaalhaljastus, lillemurud, jätkusuutlikud sademeveesüsteemid), mille rajamist linnakeskkonda tuleb igati soosida. Uudse teemana tutvustatakse juhendis planeeringu rohefaktori kontseptsiooni, mis on mitmetes linnades tõestanud oma väärtust planeeringualade elurikkuse tõstmisel.

 

Juhend on abiks planeerijale, arendajale, keskkonnamõju hindajale, linnakodanikule ja kõikidele teistele planeerimismenetluse osalistele. Juhend on mõeldud ennekõike kavandamisjärgus olevate planeeringute elurikkamaks muutmiseks, kuid siit saab nõuandeid ka olemasolevate hoonestatud alade elurikkuse väärtuse hindamiseks ja suurendamiseks.

 

Juhendi koostamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tallinna keskkonnaamet projekti "E-trükise Elurikka linna planeerimine. Juhend planeerijale koostamine ja väljaandmine" raames.

 

Juhend elurikka linna planeerimiseks

 

Planeeringu rohefaktori arvutustabel

Kutsume Teid esitama pakkumust GES-REG projekti keskkonna hindamisuuringu läbiviimiseks vastavalt lisatud pakkumuskutsele.

Täpsemad pakkumustingimused leiate allpool lisatud hankedokumentidest.

Pakkumised ja dokumendid saata elektrooniliselt aadressile kylli.putmaker@seit.ee hiljemalt 03.05.2013 kell 10.00.

Täiendavat informatsiooni pakkumiskutse kohta saab e-posti aadressilt aljona.karloseva@seit.ee või telefonil +372 62 76 111.

1. Hankekutse

2. Lisa 1. Küsitlusankeet

3. Lisa 2. Pakkumusvormid

4. Lisa 3. Hankelepingu projekt

5. Lisa 4. Pakkujat esindava isiku volikiri

Täiendav info projekti kohta http://gesreg.msi.ttu.ee/et.

Lugupidamisega

Aljona Karlõševa

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI-Tallinn)
Keskkonnamajanduse programm
assistent/noorem teadur
6 276 111
Lai 34, Tallinn

  

Tallinna keskkonnakaitse arengukava koostamine on algatatud Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2012 otsusega nr 73 "Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine". Arengukavas nähakse Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 elluviimiseks ja strateegiliste keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ette tegevuskava koos täitjate ja võimalike rahastamisallikatega aastani 2018.

Kuivõrd nii Tallinna keskkonnastrateegias kui koostatavas keskkonnakaitse arengukavas on üks olulisemaid eesmärke Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saavutamine aastaks 2018, on arengukavas toodud meetmed ja tegevused, mis on olulised selleks, et Tallinn saaks kandideerida Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Lisaks on töö käigus taustauuringuna koostatud ülevaade Euroopa Rohelise Pealinna tiitli laureaatide 2010-2014 keskkonnanäitajatest.

Tallinna keskkonnakaitse arengukava tööversioon on koostatud koostöös Tallinna Keskkonnaameti spetsialistide ja sihtasutuse Säästva Eesti Instituudi/Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) ekspertidega. Arengukava koostamises osalesid ka enamus linnaameteid.

Täiendatud keskkonnakaitse arengukava eelnõuga saab tutvuda ajavahemikul 5.-25. aprill 2013 aadressil http://www.tallinn.ee/est/keskkonnaarengukava. Samas on toodud ka seni tööversioonile esitatud ettepanekud ja vastused, kuidas nendega on arvestatud arengukava täiendamisel.

Keskkonnakaitse arengukava eelnõu kohta saab ettepanekuid, märkusi ja küsimusi esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e‑posti aadressil Ylle.Luiks [ät] tallinnlv.ee kuni 25. aprillini 2013.

Arengukava tutvustamiseks toimub avalik arutelu 25. aprillil 2013 algusega kl 15.00 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis, Vabaduse väljak 7, 4. korrus.

Juhime tähelepanu, et ettepanekuid esitades tuleks silmas pidada arengukava eesmärki, milleks on parendada Tallinna elukeskkonda. Arengukava annab suunad valdkondlike kavade ja tegevuste (sh paljude alusuuringute) koostamiseks. Seetõttu ei käsitle dokument üldjuhul konkreetseid üksikprobleeme, objekte ega projekte, vaid eesmärke ja tegevusi erinevates keskkonnavaldkondades laiemalt. Konkreetseid tegevusi kavandatakse arengukavas nimetatud dokumentide koostamise või uuendamise käigus.

Arengukavasse on võimalik ettepanekuid esitada ka aprillikuu jooksul, kui korraldame arengukava avaliku väljapaneku ja arutelu laiemale üldsusele.

Tallinna keskkonnakaitse arengukava

Euroopa Rohelise Pealinna taustauuring

Arengukava koostamist korraldab Tallinna Keskkonnaamet, kontaktisik Ülle Luiks, tel 6404767, e-post Ylle.Luiks [ät] tallinnlv.ee.

Säästvad linnaliikuvuse kavad – kuidas korraldada, keda kaasata?

26.3.2013 kell 13.00-17.00, Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaal  

13.00-13.30 Sissejuhatus. Linnaliikuvuse kavad – uus vahend strateegiliseks ja kaasavaks planeerimiseks (Mari Jüssi, Säästva Eesti Instituut)

13.30-14.15 Linnaliikuvuse kavad Euroopa linnade planeerimispraktikas – riiulistrateegiatest mõjusate linnastrateegiateni (Ivo Cré, Polis Network/ELTIS-Plus), inglise keeles

14.15-14.30  Linnalise liikuvuse toetamine 2014-2020 (Toomas Haidak, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)

14.30-15.00 Linnapiirkonna integreeritud strateegiad ja Eesti planeerimissüsteem (Heikki Kalle, Eesti Planeerijate Ühing)                                                                                                         

15.00-15.15 Kohvi- ja teepaus

15.15-15.30 Tallinna liikuvuskava algatamisega seotud küsimused (Anu Kalda, Tallinna Transpordiamet)

15.30-16.30 Arutelu  (kokkuvõte)
- Millised piirkondlikud koostöövormid sobivad liikuvuse planeerimiseks Eestis?
- Kuidas korraldada valdkonnaülest liikuvuskava koostamist?

16.30-17.00 – Koolide liikuvuskavad kui LiLiA mudelid – esimesed kogemused Eesti koolide liikuvuskavadest (Kaur Sarv, Linnalabor)

Seminari korraldasid Säästva Eesti Instituut ning Linnalabor koostöös Intelligent Energy Europe`i kaasrahastatava projektiga ELTIS-PLUS, http://www.mobilityplans.eu

    

26. märtsil toimus Tallinnas, Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses rahvusvaheline mõju hindamise konverents. Konverents oli osa FP7 projekti LIAISE aastakoosolekust. Konverentsil esinesid oma ala asjatundjad üle Euroopa. Ettekanded käsitlesid mõju hindamise eri vorme ja metoodikaid. Lähemalt peatuti õigusaktidega kaasneva mõju hindamisel, keskkonnamõju hindamisel, sotsiaalse mõju hindamisel jms. SEI Tallinn on LIAISEi projektipartner. Konverentsi kava leiate siit. FP projekti LIAISE kohta leiate infot siit või projekti kodulehelt.

 

Kontakt: Kaja Petersion ja Piret Kuldna

PRESSITEADE

Läänemere-äärsete riikide elanikud väärtustavad merd ja on valmismaksma kokku 3,8 miljardit eurot aastas merekeskkonna seisundi parandamiseks. See ületab kulusid 1–1,5 miljardi euro võrra aastas.

Rahvusvaheline teadusvõrgustik BalticSTERN on hinnanud Läänemere tegevuskavas ettenähtud eutrofeerumise vähendamise tulusid ja kulusid. See on esimene uuring, mis hõlmab kõiki üheksat Läänemere-äärset riiki ja näitab, et Läänemere päästmine tooks kaasa suure heaolu kasvu. Tänaseks on need tulemused avaldatud raportis Läänemeri – meie ühine rikkus. Merekaitse ökonoomika.

• Läänemere-äärsete riikide elanikud on nõus maksma 3,8 miljardit eurot aastas tervislikuma mereökosüsteemi eest.
• Läänemere tegevuskava merekeskkonna eesmärkide saavutamise maksumus ulatub 2,3–2,8 miljardi euroni aastas, olenevalt meetmete valikust.
• Üheksast Läänemere-äärsest riigist on Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas Läänemere tegevuskava eesmärkide saavutamise tulud kuludest väiksemad, muudes riikides on vastupidi. Eesti elanike jaoks on puhtama Läänemere koguväärtuseks 17 miljonit eurot aastas, mis on peaaegu viis korda väiksem kui meetmete eeldatav maksumus.

Üle 80 protsendi Läänemere piirkonna elanikest on käinud mere ääres vaba aega veetmas – jalutamas, ujumas või paadiga sõitmas. Iga teine Läänemere piirkonna elanik on kogenud eutrofeerumise tagajärgi. Uuring näitab ka, et inimesed hoolivad Läänemerest tervikuna, mitte ainult oma kohalikust piirkonnast.

Helsingi Komisjoni ehk HELCOMi Läänemere tegevuskava on kokku lepitud kõigi üheksa Läänemere riigi vahel. Iga riik on nõustunud vähendama toitainete sissevoolu eesmärgiga saavutada mere hea seisund.

Läänemere tegevuskava eesmärgid on saavutatavad meetmete abil, mis vähendavad põllumajandusest ning heitveest tulenevat toitainete kogust, näiteks väetiste koguse vähendamise ning tõhusama reovee puhastamise abil.

BalticSTERN on Läänemere-äärsete teadlaste koostöövõrgustik, mis töötab välja  integreeritud ökoloogilisi ning majanduslikke mudeleid, et hinnata mereseisundi parandamise tulusid ja kulusid ning välja selgitada majanduslikult tõhusad meetmed.

 

Lisainfo:

Aljona Karlõševa, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus,
tel: +372 6 2726 111, aljona.karloseva@seit.ee

Kari Hyytiäinen, MTT Agrifood Research Finland, tel: +358 29 531 7245,
email: kari.hyytiäinen@mtt.fi

Lassi Ahlvik, MTT Agrifood Research Finland tel: +358 29 531 7109,
email: lassi.ahlvik@mtt.fi

Siv Ericsdotter, BalticSTERN Secretariat Sweden tel: +46 73 707 8625,
email: siv.ericsdotter@stockholmresilience.su.se

 

Raportiga  “Läänemeri – meie ühine rikkus. Merekaitse ökonoomika” ja selle kokkuvõttega on  võimalik tutvuda (inglise keeles) aadressil  www.stockholmresilience.org/balticstern

BalticSTERN Secretariat, Stockholm Resilience Centre 
Stockholm University | SE-106 91 Stockholm | Sweden  

For the third year in a row SEI moves up the rankings in the Global Go To Think Tank Index, placed for 2012 as the 6th most influential environment think tank, up from 8th position in 2011, and the leading one based outside the U.S.

The index is based on an assessment of more than 6,500 think tanks around the world, and is published in the 2012 Global Go To Think Tank Report, compiled annually by the University of Pennsylvania's Think Tanks and Civil Societies Program.

Global Go To Think Tank Report 2012 

     The top twenty environment think tanks are:

1. World Resources Institute (United States)
2. Brookings Institution (United States)
3. Center for Climate and Energy Solutions (C2ES) (United States)
4. Worldwatch Institute (United States)
5. Earthwatch Institute (United States)
6. Stockholm Environment Institute (SEI) (Sweden)
7. Resources for the Future (RFF) (United States)
8. Earth Institute (United States)
9. Chatham House (United Kingdom)
10. Ecologic Institute (Germany)
11. United Nations Environment Programme (UNEP) (Kenya)
12. Potsdam Institute for Climate Impact Research (PIK) (Germany)
13. International Institute for Sustainable Development (IISD) (Canada)
14. Center for Environmental Research (UFZ) (Germany)
15. Center for European Policy Studies (CEPS) (Belgium)
16. E3G Third Generation Environmentalism (United Kingdom)
17. Center for Economic and Ecological Studies (Cen2eco) (Switzerland)
18. International Institute for Environment and Development (IIED) (United Kingdom)
19. Ashoka Trust for Research in Ecology (ATREE) (India)
20. Center for Science and Environment (CSE) (India) 

Loe veel

Novembris täitus Säästva Eesti Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ehk lühidalt SEI Tallinna 20 tegutsemisaastat, mida tähistati 26. novembril Lennusadamas foorumiga "Rio+20 – vähese süsinikuga majanduse suunas".

Avasõnavõttudega esinesid Stockholmi Keskkonnainstituudi tegevjuht Johan Kuylenstierna ja SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann, kõnedega keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja Rootsi keskkonnasaadik Annika Markovic. Ettekanded olid SEI USA keskuse juhatajalt Charlie Heapsilt „Vähese CO2-heitega maailmamajanduse stsenaariumid“ ja videotervitusena IT-visionäärilt Linnar Viigilt „Ettevõtlus ja IT-perspektiivid“.

Ettekannetele järgnes paneeldiskussioon vähese CO₂-heitega majandusele ülemineku võimalustest, takistustest ja lahendustest, kus osalesid Keit Pentus-Rosimannus, Annika Markovic, Charlie Heaps ja Joakim Helenius. Sünnipäeva lõpetas pidulik vastuvõtt.

SEI Tallinna keskus asutati 1992. aastal neljanda Stockholmi Keskkonnainstituudi keskusena, olles esimene keskkonnapoliitika instituut Eestis. SEI keskused olid olemas juba Stockholmis, Yorkis ja Bostonis.

SEI Tallinn on Eestis registreeritud eraõiguslik sihtasutus, kelle missioon on toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi säästva arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitika kujundamisega.

Algusest peale on instituudi kesksed teemad olnud säästev areng, keskkonnamõju hindamine, looduskaitse korraldus, kliima ja energiamajandus, keskkonnajuhtimine. Aastate jooksul on lisandunud veel mitmeid valdkondi, nagu näiteks keskkonnamajandus, säästev transport ja liikuvuse korraldus ning linnaelustiku kaitse.

Õige pea pärast instituudi asutamist alustati ka rahvusvaheliste konverentside ja seminaride korraldamist, et tutvustada oma töö tulemusi ning vahetada kogemusi teiste riikidega. Esimene suurem konverents toimus juba 1993. aasta veebruaris keskkonnakonventsioonide rakendamisest Balti riikides. 1997. aastat võib SEI Tallinnas lugeda pöördepunktiks säästva arengu edendamisel, kui Eestis toimusid Rio+5 Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalsed konsultatsioonid ning käivitusid tegevused võimaluste loomiseks 21. sajandi säästva arengu tegevuskava (Agenda 21) elluviimiseks Eestis.

2000. aastal laiendasime SEI Tallinna keskust nimega Säästva Eesti Instituut, et rõhutada instituudi tegevuse seost asukohamaaga.

Eesti võimaluste avanemisest saadik oleme osalenud Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammides, Euroopa territoriaalse koostöö programmides jt koostöövõrgustikes.

Uurimistööde tulemuste avaldamiseks hakkasime 2000. aastal välja andma SEI Tallinna väljaannete seeriat, milles praeguseks on instituudi ekspertidelt ilmunud 20 raamatut ja aruannet. Peale selle on ilmunud hulgaliselt muid artikleid, juhendeid, käsiraamatuid. Nende põhjal tehtud teadmiste jagamise ja koolituste arv ulatub ilmselt sadadesse, mille seas on eriti palju tähelepanu pööratud ettevõtete, asutuste, organisatsioonide koolitamisele keskkonnajuhtimise edendamiseks.

SEI Tallinn on ka Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) asutajaliige. Viimase aja verstapostidena instituudi ajaloos võib välja tuua Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoni juhtimise alates 2011. aasta juunist ning Säästva arengu foorumi 2012, mis oli juba kuues omataoline foorum Eestis. Sel aastal oli foorumi peateema rohemajanduse eeldused ja võimalused ning SEI Tallinn andis esimest korda välja ka rohemajanduse edendaja auhinnad.

SEI Tallinn tähistas novembris oma 20. tegutsemisaastat. Sama pikk ajalugu koos instituudiga on meie staažikaimal meeskonnaliikmel Tiit Kallastel. Palju õnne! 

Tiit alustas uue teadusasutuse ülesehitamisega 1992. aasta sügisel teadusdirektori ametis. Keskkonnapoliitika rakendamine Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga on olnud tema peamine teadusuuringute suund. 1990-ndate keskel tõusis kliimamuutuse teema kogu maailmas väga oluliseks. Tiit asus juhtima kliima-, energia- ja  atmosfääri programmi. Seni Eesti Teaduste Akadeemias atmosfääri saastatuse hindamisele ja modelleerimisele pühendunud ja teaduskraadi kaitsnud uurijana alustas ta loogilise jätkuna  kliimamuutuse teemaga. Sealt alates on Tiit kujunenud üheks Eesti juhtivaks kliima- ja energiapoliitika eksperdiks, keskendudes ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni ja selle Kyoto Protokolli paindlike mehhanismide, eelkõige kasvuhoonegaaside heitmekaubanduse ja ühisrakenduse, juurutamisele Eestis. Samuti on tähelepanu keskmes energiatõhusus, energiasääst ning taastuvenergia (tuul, biomass ja biogaas) projektide analüüs ja dokumentatsiooni  koostamine vastavuses Kyoto protokolli nõuetega.

2000-ndate aastate alguses alustas ta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise direktiivi kohaldamist Eestis ning Eesti Valitsuse tellimusel töötas välja ja kaitses Euroopa Komisjonis kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riiklikud jaotuskavad esimese (2005-2007) ning teise kauplemisperioodi (2008-2012) tarbeks. Europrojektide juhtimise ja neis osalemisega alustas Tiit 1990-ndate aastate lõpust, tänaseks on nende arv kasvanud seitsmeni. Paljudes rahvusvahelistes projektides osalemine Eesti-poolse projektijuhina on andnud laialdasi kogemusi ja võimaldanud avaldada üle 200 publikatsiooni. Äsja lõppenud INTERREGi projekti, biogaasist mootorikütuse tootmise võimaluste uuringu juhina loodab ta selle valdkonna kiiret väljaarendamist Eestis.

Tänavu 1. detsembril andis Tiit kliima- ja energiaprogrammi juhtimise üle Valdur Lahtveele ning  jätkab instituudi töödesse panustamist vanemteadurina.

Valdur Lahtvee, diplomeeritud metsamajaduse inseneri (Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1981) tegevusvalkondadeks on kliima ja energeetika, rohemajandus, strateegiline planeerimine, säästev areng, poliitikainstrumentide väljatöötamine, mõju hindamine ja rakendamine. Valdur on tegutsenud üle 30 aasta keskkonnakaitse, keskkonnajuhtimise, kaasamise, ning keskkonnapoliitika analüüsimise ja lõimimise valdkondades nii organisatsiooni kui riigi tasandil. Aastatel 2004-2007 oli Valdur SEI Tallinna keskuse juhataja.  

5.-11. novembril 2012 toimub juba neljandat korda üle-eestiline energiasäästunädal,  mille eesmärk on panna inimesi mõtlema energia tarbimise ning selle vähendamise peale. Ühte nädalasse on koondatud mitmeid tegevusi ja üritusi, et anda sellele teemale suurem kuuldavus ja nähtavus. Energiasäästunädala korraldajad on Tartu Regiooni Energiaagentuur ja KredEx, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Säästva Eesti Instituut, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Swedbank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tartu Teaduspark.

Energiasäästunädalal 2012 käsitletakse elektrituru avanemist, hoonete energiatõhusust, taastuvenergeetikat ja transporti, kuid nädalal saavad kajastust ka paljud teised energiasäästuvaldkonnaga seotud teemad ja sõnumid.

Kutsume energiasäästunädalast osa võtma kõiki ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes toodavad, vahendavad, töötlevad või tarbivad energiat või kellel on energia säästmist puudutav sõnum, mida tarbijatele edastada. Oleme püüdnud igal aastal kaasata nimetatud nädalasse võimalikult palju erinevaid organisatsioone, eesmärgiga koostada mitmekesine ja sisutihe programm, kus iga energiasäästunädala külastaja leiaks endale mõne meelepärase ja vajaliku ürituse.

Energiasäästunädala tarbeks on avatud spetsiaalne kodulehekülg www.energiatark.ee, kust leiab infot nädala üritustest ja  osalevatest organisatsioonidest ning häid nõuandeid üldiseks säästlikuks käitumiseks.

  

 

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (NTA) on Kesk-Eestis paiknev viljakate muldadega piirkond, kus aluspõhja kivimid on tugevalt karstunud ning mis on ühtlasi tänu oma geoloogilisele ehitusele üks põhilisi põhjavee varude moodustumise alasid Eestis. Sealt saavad ka alguse mitmed nii majandusliku kui looduskaitselise tähtsusega jõed. Intensiivse põllumajanduse tõttu on aga NTA-l mitmed pinnaveekogud eutrofeerunud või eutrofeerumisohus ning põhjavee kvaliteet piirkonniti kesine. Kui paljud suuremad punktreostuskolded (reoveekäitlus, lekked loomakasvatushoonetest) on suudetud tänaseks päevaks likvideerida, siis põllumajanduslik hajureostus on jätkuvalt probleemiks veekogude hea seisundi saavutamisel.

Väljaandes märgitakse, et põllumajandustootjatele suunatud küsitlus näitas vajadust jätkata teavitustööd eutrofeerumise kui probleemi olemasolu ning tõsiduse kohta, kuna Eestis kõige suuremas eutrofeerumisohus oleva piirkonna – NTA tootjad ei pidanud veereostust oluliseks probleemiks ning hindasid oma kodukandi põhja- ning pinnavee seisundi pigem heaks või väga heaks. Ometi on veekvaliteedi näitajate põhjal ligi pool NTA veekogumitest kas kesises või halvas seisundis. Reostuse tõkestamiseks välja töötatud meetmed saavad tõhusad olla üksnes juhul, kui põllumajandus-tootjad näevad nende vajalikkust, mistõttu NTA loomist ja kehtestatud piiranguid tuleb paremini talunikele põhjendada. Ka tõstatus talunike seas hoidlate jätkuvalt problemaatiline olukord. Järelevalve NTA-l kehtestatud piirangute üle, just hoidlate nõuetele vastavuse üle on nõrk, kuid vaja oleks tõhusamat kontrolli ja tagasisidet tootjatele. Järelevalve peab käima käsikäes asjakohase nõustamisega, et aidata kaasa põllumajandustootjate tegevuse keskkonnahoidlikumaks muutmisel. Lisaks viitab väljaanne täpsemate põllumajandusandmete (väetisekasutus, saagikus, põllumajandusmeetmed maaelu arengukavast) kogumise vajadusele ning suuremale NTA tegevuskava ning veekaitset reguleerivate tegevuskavade sidustamisele.

Põhjalikum ülevaade töös tehtud järeldustest ning soovitustest on leitav e-trükisest, mis on kättesaadav siit.

SEI väljaanne nr 20 „Veekaitsest Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal“ valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud samanimelise projekti nr 1768/2011 tulemusena.

Lisainfo:
Marit Sall
Marit.Sall@seit.ee

2012. aasta juunis toimus ülemaailmne ÜRO säästva arengu konverents Rio+20, mille üks põhiteema oli roheline majandus.

Mida arvavad Eesti ettevõtjad, mis on roheline majandus ja kuidas seda saavutada oma ettevõttes, organisatsioonis ning riigis tervikuna? Kas me jagame ühist eesmärki? Kas meie vahendid selle saavutamiseks on piisavad, mida on vaja teha senisest erinevalt? 

Säästva Eesti Instituut koos Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoniga korraldas nende küsimuste üle arutamiseks säästva arengu foorumi, mille peamiseks sihtrühmaks olid ettevõtjad ja majanduspoliitika kujundajad Eestis.

 

Säästva Arengu Foorumil esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, selle aasta juunis Eesti delegatsiooni Maa tippkohtumisel Rio de Janeiros juhtinud välisminister Urmas Paet, OECD statistikaosakonna asedirektor dr Paul Schreyer, ABB Balti piirkonnajuht Bo Henriksson,Wageningeni Ülikooli professor ning UNESCO sotsiaalse õppimise ja säästva arengu hariduse töörühma juht prof. Arjen Wals ja Säästva Eesti Instituudi juhataja Tea Nõmmann.

Järgnes arutelu laudkondades rohelise majanduse eeldustest ja võimalustest Eestis.

 

Foorumil andis Säästva Eesti Instituut esmakordselt välja Eesti rohemajanduse edendaja auhinnad ettevõtetele. Eraettevõtluse kategoorias tunnustati AS-i ABB, väikeettevõtluse kategoorias Pajumäe talu ja riigi osalusega ettevõtete kategoorias Riigimetsa Majandamise Keskust. Tegemist on uue auhinnaga, mis tunnustab neid ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Auhinna eesmärk on teadvustada rohemajanduse tähtsust nii ettevõtjate seas kui Eesti ühiskonnas laiemalt.

Aktsiaselts ABB vääris tunnustust selle eest, et tema tootmistegevus toetab taastuvenergia kasutamist ning oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises rakendatakse keskkonnajuhtimis­süsteemi. Pajumäe talu Viljandimaal viljeleb keskkonna­hoidlikku mahepiimandust ja ettevõtte üha laienev tootevalik on tarbijate seas hinnatud. Riigiettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus on loonud võimalused riigimetsa avalikuks kasutamiseks ning ettevõttes rakendatakse säästva metsanduse standardeid ja keskkonna­juhtimissüsteemi.

 

Foorumi korraldamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigikantselei.

 

Ettekandeid ja lisainfot vaata siit.

Uuringu aruannet saab lugeda siit.

Uuringus osales 57 keskkonnahariduse spetsialisti ja 75 bioloogia-geograafiaõpetajat. Vastuste puhul tuleb arvestada seda, et need peegeldavad aktiivsete keskkonnahariduse spetsialistide ja õpetajate arvamusi, mis ei pruugi kattuda mõlema vastajarühma enamuse arvamusega. Uuringu tulemusena võib tuua esile järgmist:

1.       Mõlemad vastajarühmad – keskkonnahariduse spetsialistid ja õpetajad – olid tugevalt sedameelt, et on vaja eraldi keskkonnahariduse arengukava. Põhjenduseks toodi seda, et keskkonnaharidus on spetsiifiline haridus paljude osapooltega ja see vajab korraldamist. Samuti toodi esile seda, et omaette kava on tarvis seetõttu, et tähtsustada keskkonnaharidust ning selgitada selle eesmärke ja mõisteid.

2.       Valdav oli vastajate arusaam, et loodusharidus on kõige alus, ilma liikide ja elupaikade ning nendevaheliste seoste tundmiseta ei ole võimalik anda ei keskkonnaharidust ega säästva arengu haridust.

3.       Kuigi Eestis tegutseb üle poolesaja loodus- ja keskkonnaharidust andva keskuse, leidsid vastajad, et Eestis pole loodus- ja keskkonnaharidus kõigile koolidele eri piirkondades siiski kättesaadav. Põhjusteks toodi peamiselt kaks asjaolu: keskused ei paikne üle riigi ühtlaselt ja pakutavaid programme kasutavad teatud aktiivsed koolid.

4.       Õpetajad koostavad oma tööks vajalikke loodus- ja keskkonnahariduse programme enamasti ise, kuna omavad paremat ülevaadet sellest, mida täpselt on vaja õppekava täitmiseks. Spetsialistide pakutud programmid on oma programmidele pigem täienduseks kui asenduseks.

5.       Pakutavate programmide sisuga olid õpetajad enam-vähem rahul, eriti populaarsed on keskkonnaameti ja RMK pakutavad programmid. Vastajad soovisid, et lisaks üldhariduskoolide õpilastele laieneksid programmid ka kutsekoolide õpilastele ja täiskasvanutele, eriti lastevanematele koos lastega.

6.       Vastajate arvates on pakutud programmid omavahel vähe koordineeritud. Samas läksid vastajate arvamused lahku selles, kas pakutud programmide teatud dubleeritus on probleem või mitte. Osa vastajaid leidis, et dubleerituse tõttu on kasutajatel suurem valikuvõimalus, samas kui teised vastajad leidsid, et dubleerituse tõttu jäävad osad teemad katmata. Ühtlasi märgiti, et dubleerivate programmide vähendamisel saaksid ülejääva ressursi arvel programmidest osa võtta rohkem koole. Rõhutati spetsiaalse vajaduste ja võimaluste uuringu läbiviimise olulisust.

7.       Keskkonnaharidust tuleks koordineerida üle riigi, leidsid mõlema rühma vastajad. Juhtivat rolli keskkonnahariduse korraldamises nähakse riigil ja eelkõige soovitakse, et selles osaleks haridusministeerium.

8.       Keskkonnahariduse rahastamises tunnustakse KIKi rolli projektide rahastamises, kuid õpetajad näevad pigem seda, et keskkonnaharidus oleks õppekava osa ja selle rahastamine toimuks riigieelarve kaudu. Spetsialistide rühma vastajad leidsid, et keskkonnameti tegevuse kulud peaksid olema kaetud ameti eelarves, mitte aga projektipõhiselt KIKi projektide kaudu.

Pressiteade

Läänemere-äärsete riikide elanikud väärtustavad merd ja on valmismaksma ligikaudu  4  miljardit eurot aastas merekeskkonna seisundi parandamiseks. Selline valmisolek selgus rahvusvahelise teadusvõrgustiku BalticSTERN hiljutise uuringu tulemusena.

Esmakordselt küsiti samaaegselt kõigi üheksa Läänemere-äärse riigi elanikelt, kui palju nad oleksid valmis maksma mere eutrofeerumise vähendamise eest. Nagu tulemused näitavad, on enamik vastajaid nõus olukorra paranemise eest maksma.

· Eesti elanikud on valmis maksma keskmiselt 17 eurot inimese kohta aastas tervislikuma mereökosüsteemi, sealhulgas läbipaistvama vee, 
vetikate vohamise piiramise ning süvamere hapnikuvaeguse vähenemise eest. Keskmine maksevalmidus erineb riikide lõikes märgatavalt,
alates 4 eurost kuni 110 euroni inimese kohta aastas, kuid kui arvestada sissetulekute erinevusi, siis see lahknevus on väiksem.

· Eesti elanike jaoks on tervislikuma Läänemere koguväärtuseks 17 miljonit eurot aastas.

· Keskmiselt iga teine Läänemere piirkonna elanik on kogenud eutrofeerumise tagajärgi, peamiselt vee hägustumist ning vetikate vohamist. 
Paljud on mures mere keskkonnaseisundi pärast. Uuring näitab ka, et inimesed hoolivad Läänemerest tervikuna, mitte ainult oma kohalikust
piirkonnast.

· Uurimistöö tulemusena selgus, et Eesti elanikud peavad puhast Läänemerd ning mere poolt pakutavaid ökosüsteemi teenuseid oluliseks.
Valdav enamik Eesti uuringus osalenutest on viibinud Läänemerel või Läänemere ääres puhkuse - enamasti rannas puhkamise või suplemise -eesmärgil.

Uuringu tulemused kinnitavad, et Läänemere riikide elanikud peavad väga tähtsaks Läänemere tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamist toitainete koguse vähendamiseks meres. “See on tugev sõnum otsusetegijatele, et avalikkus toetab edasist kiiret mere seisundi parandamist. Ebapiisav tegutsemine läheb kalliks maksma,” ütles Aljona Karlõševa, kes võttis osa Eesti uuringu ettevalmistamisest.

Kokku vastas küsimustele Läänemere tähtsuse ning enda maksevalmiduse kohta, kas interneti küsimustiku või vahetu intervjuu teel, 10 500 inimest üheksast riigist.

Uuringus kirjeldati Läänemere keskkonnaseisundit aastal 2050 juhul, kui uusi meetmeid eutrofeerumise vähendamiseks kasutusele ei võeta ja juhul, kui eutrofeerumise vähendamise eesmärgid on Läänemere tegevuskava kohaselt saavutatud. Vastajatel paluti neid kahte seisundit võrrelda ning hinnata enda maksevalmidust olukorra parandamiseks.

Helsingi Komisjoni ehk HELCOMi Läänemere tegevuskava on kokku lepitud kõigi üheksa Läänemere riigi vahel. Iga riik on nõustunud vähendama toitainete heitkoguseid teatud määrani saavutamaks mere head seisundit.

BalticSTERN on Läänemere-äärsete teadlaste koostöövõrgustik, mis töötab välja  integreeritud ökoloogilisi ning majanduslikke mudeleid, et hinnata mereseisundi parandamise tulusid ja kulusid ning välja selgitada majanduslikult tõhusad meetmed. Maksevalmiduse uuringu tulemused on üks osa tasuvusanalüüsist, mis valmib 2012. aasta sügisel.

-------------------------

Lisainfo:

Aljona Karlõševa, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus,
tel: +372 6 276 111, aljona.karloseva@seit.ee

Kerstin Blyh, BalticSTERN Secretariat, Stockholm Resilience Centre
tel: +46 10 698 1569, kerstin.blyh@stockholmresilience.su.se

Uuringuga “Ökoloogilise modelleerimise ja tingimusliku hindamise abil üheksas rannikuäärses riigis välja selgitatud Läänemere toitainete vähendamisest saadav kasu” (inglise keeles) on võimalik tutvuda aadressil www.mtt.fi/dp/DP2012_1.pdf

 

Loe lisa:  www.stockholmresilience.org/balticstern

29. mail toimub Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses suur keskkonnajuhtimise konverents, mida korraldavad Säästva Eesti Instituut ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

Konverentsi ennelõunane sessioon keskendub keskkonnajuhtimisele avalikus sektoris ja pärastlõunane sessioon keskkonnajuhtimisele turismisektoris.

Konverentsile oodatakse osalema avaliku ja erasektori organisatsioone, erialaliitude, vabaühenduste esindajaid ning kõiki teisi huvirühmasid.

Konverents on osalejatele tasuta.

NB! Vajalik on eelnev elektrooniline registreerimine enne 23. maid. Registreerida saab SIIN.

Lisainfo konverentsi kohta:
Karin Kilk, Säästva Eesti Instituut:  karin.kilk@seit.ee, 6276112
Maarja Jõe, Säästva Eesti Instituut: maarja.joe@seit.ee, 6276115

24. mail toimub Clarion Hotel Euroopa konverentsikeskuses Interregi projekti Baltic Compass konverents, kus arutatakse veemajanduskavade rolli üle põllumajanduse hajureostuse piiramisel ning võetakse kokku ligikaudu aasta jooksul viies riigis (Eestis, Leedus, Poolas, Rootsis ja Soomes) tehtud selleteemalised tööd.

Ettekande teeb Dr Kati Berninger, kes räägib ehitatud märgalade rollist toitainete pidurdajatena Soomes läbiviidud uuringu tulemuste põhjal. Kogemusi ja näpunäiteid veemajanduse korraldamiseks jagab SEI USA keskuse ekspert Dr David Purkey, kes tutvustab WEAP-mudeli kasutamist ning  hr Thomas Dworak, kes räägib veemajanduskavade meetmete ja maaelu arengukava meetmete lõimimisest. Pärastlõunases osas toimub diskussioon, mille viivad läbi veemajanduskavade juhtumuuringu tiimi liikmed Poolast, Soomest ja Rootsist. 

Täiendavat teavet Baltic Compassi projekti kohta leiate siit.

Konverentsi korraldab Säästva Eesti Instituut.

Lisainformatsioon konverentsi kohta:
Marit Sall, Säästva Eesti Instituut, marit.sall@seit.ee, 6276 122

Pressiteade

24. mail toimub Clarion Euroopa Hotellis Interreg projekti Baltic Compass konverents, kus arutatakse veemajanduskavade rolli üle Läänemere reostuskoormuse vähendamisel. Eksperdid viiest riigist tutvustavad veemajandusalaseid uuringuid ning jagavad oma kogemusi parimatest praktikatest põllumajandusest tuleneva hajureostuse piiramisel.

Baltic Compassi projekti eesmärk on edendada jätkusuutlikku põllumajandust Läänemere regioonis ning ühes sellega vähendada põllumajandusest tulenevat reostuskoormust merele. Säästva Eesti Instituut koostöös partnerorganisatsioonidega Leedust, Poolast, Soomest ning Rootsist viisid läbi juhtumiuuringu, kus analüüsiti veemajanduskavades sisalduvaid põllumajanduslikke meetmeid. Lisaks korraldati nelja riigi põllumajandustootjate hulgas arvamusküsitlus eesmärgiga teada saada tootjate hinnanguid veekaitse meetmete asjakohasuse ja tõhususe kohta. Ligikaudu aastase uuringu järeldused on üheks keskseks arutlusteemaks konverentsil. Lisaks arutatakse konverentsil selle üle, kuidas paremini kaasata veekaitsesse põllumehi ja teisi asjaosalisi, kelle tegevusest sõltub vee hea kvaliteet.

Baltic Compassi konverents toob kokku regiooni vee- ja põllumajanduseksperdid, ametnikud ning huvirühmad. Ettekande teeb Dr Kati Berninger, kes räägib ehitatud märgalade rollist toitainete pidurdajatena Soomes tehtud uuringu tulemuste põhjal. Kogemusi ja näpunäiteid veemajanduse korraldamiseks jagab SEI USA keskuse ekspert Dr David Purkey, kes tutvustab WEAP-mudeli kasutamist ning hr Thomas Dworak, kes räägib veemajanduskavade meetmete ja maaelu arengukava meetmete lõimimisest. Pärastlõunases osas toimub diskussioon, mida juhivad veemajanduskavade juhtumuuringu tiimi liikmed Poolast, Soomest ja Rootsist. 

Baltic Compass on kolmeaastane projekt, mis lõppeb 2012. a detsembris. Projekti kaasrahastab EL Läänemere Programm 2007-2013. Eesti tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisaks Säästva Eesti Instituudile osales juhtumiuuringus Soome Keskkonnainstituut (SYKE), Balti Keskkonnafoorum Leedust, Rootsi Põllumajandusamet ja Põllumajandusülikool ning Tehnika- ja Maaülikool Poolast. Täiendavat teavet Baltic Compassi projekti kohta leiate aadressilt: www.balticcompass.org

Konverentsi korraldab Säästva Eesti Instituut.

Lisainfo:

Marit Sall, SEI Tallinn, programmi assistent

Tel. 6276 122

marit.sall@seit.ee

Pressiteade

Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved, mida loodus inimesele pakub. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on viimasel kümnendil leidnud väga laialdase kõlapinna, olles muutunud loodus- ja majandusteadlaste ning poliitikakujundajate ühiseks uurimis- ja aruteluteemaks. Ometigi eestikeelset infot ökosüsteemiteenuste sisu kohta napib.

Säästva Eesti Instituudis valminud e-trükise eesmärk on tutvustada loodushüvede mõistet Eesti lugejale ja selgitada mõiste erinevaid käsitlusi ja nende põhjusi. Trükises antakse ülevaade looduskeskkonna poolt pakutavatest hüvedest inimesele, hüvede maksumuse arvutamise viisidest ja meetoditest ning võimalustest, kuidas ökosüsteemiteenuseid arvestada otsusetegemisel ja poliitikate kujundamisel riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte tasemel.

Millenniumi ökosüsteemiteenuste hindamise aruandes (2005) märgitakse, et ligi pool ökosüsteemide poolt pakutavatest teenustest Maal on kas degradeerunud või neid tarbitakse jätkusuutmatult. Nüüd, mil rahvaarv on Maakeral jõudnud 7 miljardi inimeseni, looduse varude vaesumine on muutunud silmnähtavaks ning miljoneid inimesi on hakanud vaevama rängad keskkonna-, majandus- ja sotsiaalprobleemid, on hakatud analüüsima varem tehtud valikuid ja välja pakkuma viise, kuidas edaspidi vigu vältida ja tekkinud probleeme lahendada. Ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni ning loodusvarude ja -teenustele rahalise väärtuse arvutamist peetakse üheks võimalikuks lahenduseks, mis aitaks väheväärtustatud ja -teadvustatud loodushüvesid majandustegevuses arvesse võtta. Valminud ülevaade näitas ühtlasi, et ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni ja meetoditega seotud mõisted eesti keeles vajavad veel lihvimist.

SEI väljaanne nr 18 „Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest“ valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud samanimelise projekti nr 409/2010 tulemusena.

Lisainfo:
Meelis Uustal
meelis.uustal [a] seit.ee

 

16. veebruaril 2012 toimus VIII Linnade ja Valdade Päevade raames poolepäevane seminar linnade säästva liikuvuskorralduse teemal.

Viru hotelli konverentsikeskus, saal Bolero 1
Moderaator:  Mari Jüssi, Säästva Eesti Instituut 

Kõik seminari ettekanded on korraga allalaaditavad siit.

Uued suunad linnade transpordipoliitikas Marek Rannala, TTÜ

Säästva linna liikuvuse arengukavad Mari Jüssi, Säästva Eesti Instituut

Keila - parem elukeskkond liikluse rahustamise kaudu Enno Fels, Keila abilinnapea

Rakvere VeloCity Andres Jaadla, Rakvere linnapea

Eesti transpordi arengukava 2014-2020 Toomas Haidak, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Säästva linnatranspordi rahastamisvõimalused uues finantsperspektiivis, ülevaade linnalise meetme ettevalmistustest Liis Palumets, Siseministeerium

Ohutu koolitee ja koolide liikuvuskorralduskavad Urve Sellenberg, Maanteeamet, Kaur Sarv ja Keiti Kljavin, Linnalabor

Tallinn 2011 suurürituste jalgrattaparklate kogemus Piret Ehavald, SA Tallinn 2011

Jalgrattalinnade võrgustik Mobile 2020 Sandra Oisalu – Balti Keskkonnafoorum

Arutelu - Säästva liikuvuse ja kergliikluse edendamise koostöövõimalused Eestis ja Euroopas

 

Juhend- ja koolitusmaterjale:
http://www.epomm.eu
http://www.mobilityplans.org
http://www.rattarikkaks.ee

Seminari korraldasid Säästva Eesti Instituut ja Balti Keskkonnafoorum
Intelligent Energy for Europe, Keskkonnainvesteeringute keskuse toel.

 

 

 

Pressiteade

Säästva Eesti Instituut koos partneritega töötas välja veebipõhise töövahendi www.toolkit.balticclimate.org, mille eesmärk on pakkuda tuge Läänemere piirkonna kohalikele omavalitsustele, maakondadele ja ettevõtetele kliimamuutuse mõjude käsitlemisel strateegilisel planeerimisel.

Kui Läänemere piirkonnas praegu veel kliimamuutust väga tõsise hädaohuna ei tajuta, siis järgmistel kümnenditel võib selle mõju suureneda ka siin – nii otseselt muutunud ilmaoludena kui ka kaudselt mujal maailmas toimunud muutuste tagajärgedena. Näiteks hiljuti keskkonnaministeeriumi avaldatud üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu järgi kasvab Eestis mereveetaseme tõusust ja sademetest põhjustatud üleujutuste risk. Sademete hulga ja ajastuse muutust seostatakse kliima muutumisega.

2008. aasta lõpus 23 partneriga koostöös käivitatud projekti Baltic Climate üks eesmärke oli kaasata kohaliku tasandi otsusetegijaid ja teisi huvirühmi kliimamuutust arvestavasse planeerimisse. Ehkki teadlikkus kliimamuutuse küsimustest kasvab, on kohalik ja piirkondlik tasand tihti puudust tundnud toetusest, vahenditest ja kogemustest nende küsimustega tegeleda.

Töö ühe tulemusena valmis veebiportaal, millega soovitakse aidata välja selgitada nii kliimamuutusest tulenevaid ohte kui ka võimalusi ja näidata, kuidas kliimakaitse küsimusi terviklikult strateegilisel arendamisel käsitleda, et probleemide lahendamist ära kasutada oma piirkonna/valdkonna arengu edendamiseks. Enamik töövahendi materjalidest on tõlgitud kõigisse Läänemere riikide keeltesse, lisaks on materjalid inglise keeles.

Töövahendis sisalduvad Läänemere piirkonna kliimastsenaariumid aastani 2100 ja kliimamuutuse mõju stsenaariumid seitsme valdkonna kohta, haavatavuse hindamise juhendmaterjal ja harjutused, ruumilise planeerimise põhimõtted, kliimamõju SWOT-analüüsi abivahend väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, head planeerimise näited, videofilmid jpm.

Juhtpartneri, ARLi (Akademie für Raumforschung und Landesplanung) teaduri Sebastian Eberti sõnul on töövahend mõeldud kasutamiseks planeerimise teejuhina, mis pakub kliimamuutuse alast infot lihtsalt kasutataval viisil.

„See, et Baltic Climate`i töövahendis käsitletakse kliimamuutusest tulenevate potentsiaalsete ohtude kõrval ka positiivsete võimaluste ärakasutamist ning sihtrühmadeks on nii avalik kui erasektor, eristab seda paljudest muudest sarnastest töövahenditest,“ ütles Piret Kuldna, Säästva Eesti Instituudi projektijuht.

2010. aastal valiti Baltic Climate osaks Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia juhtprojektist, millega prognoositakse kliimamuutuse piirkondlikku ja kohalikku mõju.

Projekti partnerid Eestis olid lisaks Säästva Eesti Instituudile Harju ja Rapla maavalitsused, Harjumaa ühistranspordikeskus ning Saku, Kohila ja Kehtna vallavalitsused. Projekti  kaasrahastas EL Läänemere Piirkonna Programm 2007-2013. Eesti tegevusi toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Piret Kuldna
piret.kuldna[at]seit.ee
tel 6276 110

 

For the second consecutive year, the experts compiling the “2011 Global Go-To Think Tanks” have placed SEI in the top ten “Environment Think Tanks”.

Think Tank Rankings
The Global Go To Think Tanks Report 2011 

Image: Think Tanks and Civil Societies Program,
University of Pennsylvania

The top twenty are:

1. Pew Center on Global Climate Change – United States
2. World Resources Institute – United States
3. Chatham House (CH), Royal Institute for International Affairs – United Kingdom
4. Potsdam Institute for Climate Impact Research (PIK) – Germany
5. Worldwatch Institute – United States
6. Ecologic Institute – Germany
7. Resources for the Future (RFF) – United States
8. Stockholm Environment Institute (SEI) – Sweden
9. Earthwatch Institute – United States
10. Copenhagen Consensus Center (CCC) – Denmark
11. Wuppertal Institute – Germany
12. International Institute for Sustainable Development (IISD) – Canada
13. International Institute for Environment and Development (IIED) – United Kingdom
14. Earth Institute, Columbia University – United States                                                                                                                         
15. Consultative Group on International Agricultural Research (CGIAR) – United States
16. Stanford University Program on Energy and Sustainable Development – United States
17. United Nations Environment Programme (UNEP), International Resource Panel – Kenya
18. Center for European Policy Studies (CEPS) – Belgium
19. Ashoka Trust for Research in Ecology (ATREE) – India
20. The Energy Research Institute (TERI) – India

SEI has moved from the 10th to the 8th position compared to last year. This is a strong recognition of the excellent research work done by all our colleagues around the world and is clearly an encouragement for us to continue focus on interdisciplinary and front-line research relevant for policy and decision making. It is also a clear recognition of our capacity to successfully communicate our research, results and messages of needed change.   

The Global Go-To Think Tank Index is an annual overview of the leading think tanks of the world. In 2011, 5,329 think tanks were nominated by 1,500 experts. The ranking differentiates between various regions and topics and is compiled by the Think Tanks and Civil Societies Program of the University of Pennsylvania.

Loe veel

 

 

Säästva Eesti Instituut ja Tallinna Botaanikaaed kutsuvad osalema kuuendal konverentsil „Inimmõju Tallinna keskkonnale VI“, mis toimub neljapäeval, 8. detsembril 2011. a Tallinna Botaanikaaias. Iga viie aasta tagant toimuva konverentsi eesmärk on tutvustada hiljutisi uuringuid Tallinna elustiku ja keskkonnaseisundi kohta, kuid samuti tuua rahvusvahelist kogemust linnakeskkonna jätkusuutliku arendamise kohta. Lisaks konverentsi-ettekannetele valmib 37 autori kaastööna artiklite kogumik, mida jagatakse konverentsil osalejatele. Konverentsil esinevad ettekandega ka kaks välisesinejat. Stockholmi keskkonna- ja terviseameti juhataja Gunnar Söderholm tutvustab sel sügisel vastu võetavat Stockholmi keskkonnaprogrammi aastateks 2012-2015. Teine välisesineja Birgit Brenninkmeijer Hollandi linnukaitseühingust Vögelbescherming tutvustab erinevaid võimalusi, kuidas Hollandi linnades linnalinnustiku kaitset tagatakse. Konverents on ennekõike suunatud linnaökoloogia ja linnakorralduse valdkonnaga tegelevatele ja kokku puutuvatele teadlastele, ametnikele ja tudengitele. Päevakavaga saab tutvuda Tallinna Botaanikaaia koduleheküljel. Konverentsi töökeel on eesti keel, ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse. Konverentsi korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tallinna Botaanikaaed. Lisainfo: Meelis Uustal E-post meelis.uustal[at]seit.ee Tel. 6276 106 Säästva Eesti Instituut

 

Conference on finding ways through Climate Change will be held in Riga in November

Press release

October 25th, 2011

BalticClimate Conference “Pathfinding through Climate Change” will be held in Riga, Latvia, November 8th-9th 2011 to be a platform for exchange of ideas and knowledge relevant to climate change in the Baltic Sea Region.

The Conference is organised to present the results of the project “Baltic Challenges and Chances for local and regional development generated by Climate Change” (BalticClimate) and to enhance the discussion on the climate change subject. 

An overview of possible climate changes in the Baltic Sea Region (BSR) will be presented by Dr. Mattias Hjerpe (The University of Linköping, Sweden), followed by experiences in adaptation to climate change and mitigation of climate change impacts in Transport, Energy, Agriculture and Planning/Housing sectors. A panel discussion with representatives from Policy Making, Spatial Planning and Business will be facilitated by a professional journalist.

The BalticClimate Toolkit will be presented to the public for the first time during the conference. An information and communities technologies Toolkit is a computer assisted compilation of newly developed exercises, methodology and experiences in 12 languages. It is transferable and easy to use for municipalities as well as the local and regional stakeholders throughout the whole Baltic Sea region.

Especially for this occasion a Multimedia Dome with climate change visualizations will be brought to Riga from Sweden. The Dome will be available for visitors by prior arrangement.

Posters describing aims and backgrounds of implementation cases carried out within the BalticClimate project and the main conclusions made during the process will also be exhibited in the conference.

BalticClimate has been carried out by 23 Project Partners and further Associated Organisations from 8 Baltic Sea Region countries and is financed under the Baltic Sea Region Programme within the European Regional Development Fund (ERDF).

BalticClimate has been selected as one of the flagship projects that anticipate regional and local impact of climate change through research within European Union Strategy for the Baltic Sea Region. It contributes the Strategy in aspects of mitigation and adaptation to climate change and therefore making Baltic Sea Region an environmentally sustainable place.

For more information about BalticClimate and the Conference visit www.balticclimate.org.

For additional information, please contact:

Ms. Maira Jēgere, BalticClimate Communication Manager
Tel. +371 67215068, e-mail: maira.jegere@videsprojekti.lv

Mr. Ehm Dennis, BalticClimate Project Coordinator
Tel. +49-511/348 42 0, e-mail: Ehm@arl-net.de

Konverentsi programm

 

SÄÄSTVA EESTI INSTITUUDI
PRESSITEADE
25. juuli 2011

Ülevaatest loomastiku uuringutest Tallinnas selgus, et viimase kolmekümne aasta jooksul on leidnud Tallinnas endale elupaiga või rändepeatuskoha üle 130 kaitsealuse loomaliigi.

Säästva Eesti Instituudis (SEI) valminud töös koondati kokku andmed aastatel 1980–2010 Tallinnas tehtud maismaaloomastiku uuringute kohta ning anti hinnang andmete piisavusele ja fauna edasisele seirevajadusele. Tööst selgus, et 30 aasta jooksul on Tallinnas registreeritud ligi 1400 loomaliiki selgroogsete, tolmeldajate, kiililiste ja teatud mardikaliste rühmadest, kellest ligi kümnendik (133 liiki) on Eestis kaitse alla võetud. Tallinna elustiku projektijuhi Meelis Uustali sõnul näitavad need numbrid, et suurele arendussurvele ja asustustihedusele vaatamata leidub Tallinnas piirkondi, kus looduskeskkond on piisavalt soodsas seisundis nii kaitsealuste kui tavalisemate liikide säilitamiseks. Näiteks elutsevad Tallinnas tänini I kaitsekategooria liikidest nii kõre kui väikepistrik. Samas ei esine kaitsealused liigid Tallinnas lausaliselt, vaid neid leidub sagedamini linna suuremates looduslikes piirkondades, nagu Paljassaare hoiuala, Astangu looduskompleks ja Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala.

Kaitsealuste liikide kõrval tuleb Uustali hinnangul jälgida ka tavaliste linnaliikide, nagu näiteks koduvarblase seisundit, sest muutused linnaelu ja inimestega harjunud loomade arvukuses annavad esimese signaali tõsisematest probleemidest linnakeskkonna kvaliteedis.

Tööst selgus samuti, et olemasolevate andmete põhjal ei saa anda objektiivset hinnangut selle kohta, milliste loomarühmade või liikide seisund on paranenud või halvenenud. Põhjus seisneb selles, et andmed on lünklikud ja usaldusväärsed andmeread on lühikesed. Selleks, et Tallinna elurikkus püsiks, tuleb süsteemselt jätkata inventuure ja seireid, millest saadavad andmed aitavad toetada otsusetegemist nii planeerimisel kui arendustegevuse keskkonnamõjude hindamisel. Seirete jätkamiseks ja laiendamiseks annab hea raamistiku ka vastne Tallinna Keskkonnastrateegia, mille keskkonnategevuskava koostamisse panustab ka käesolev projekt.

SEI väljaanne nr 17 „Andmeid Tallinna faunast aastatest 1980–2010“ (http://www.seit.ee/failid/824.pdf) valmis ühe osana Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projektist „Tallinna fauna seisund aastatel 1980–2010“. Lisaks väljaande koostamisele viidi projekti käigus Tallinnas läbi ka kimalaste, päeva- ja ööliblikate, kahepaiksete, nahkhiirte ja elamualade linnustiku uuringud.

Lisainfo:
Meelis Uustal
meelis.uustal@seit.ee

18. mail 2011 toimus Stockholmis kõrgetasemeline konverents, kus peaesinejateks olid Nobeli teadusauhindade saajad. Konverentsiteemaks oli globaalne jätkusuutlikkus. Konverentsi korraldas Stockholmi Keskkonnainstituut. 

Loe edasi: http://globalsymposium2011.org/news-and-media/memorandum

Lugupeetud ajakirjanikud

Olete oodatud kolmandale globaalse jätkusuutlikkuse teemalisele Nobeli preemia laureaatide sümpoosionile, mis peetakse 16.-19. mail Stockholmis.
Sümpoosioni korraldajad kutsuvad teid osalema 17.–19. mail toimuvatel meediaüritustel.

MÄRKUS: meediaüritustel saab osaleda ka veebilevi vahendusel
WEBCAST LINK: http://globalsymposium2011.org/live

Täpsema info ürituste kohta leiate siit.

Lugupidamisega
Külli Putmaker
Programmi assistent
Tel: 6276114
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
www.seit.ee
www.sei-international.org

Interregi projekti Baltic Compass kolmandal seminaril olid teemaks veekaitse tehnoloogiad ja seiremetoodikad, millega saab tõhusalt ennetada  lämmastiku ja fosfori kandumist veekogudesse ja seekaudu Läänemerre. Pikemalt peatuti seminaril Pandivere nitraaditundliku ala (NTA) olukorral ja kuulati ära ülevaade 2010.a. OÜ ELLE poolt läbiviidud sõnnikuhoidlate inventuuri tulemused. Seminaril tõdeti, et alusteave NTA haritava maa/põllumajandusmaa niing taotlevate toetuste kohta on puudulik, lämmastiku ja fosfori ärakande vältimiseks tuleks pöörata tähelepanu suurte tootmisüksuste sõnnikulaotamise meetoditele ning väikeste ja keskmise tootmisüksuste sõnnikuhoidlate lekkekindluse suurendamisele. Seminaril osalejaid oli 21 (keskkonnaministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, keskkonnaameti, nõuaande keskuse, konsultatsioonifirmad esindajad). Järgmine seminar toimub sügisel 2011.

Täiendavat teavel projekti Baltic Compass kohta leiate siit.

Pressikutse

Lugupeetud ajakirjanikud

Olete oodatud meediaseminarile, mis toimub käesoleva aasta mais korraldatava kolmanda ülemaailmse Nobeli preemia laureaatide säästva arengu teemalise sümpoosioni ettevalmistamiseks.
Meediaseminar toimub Rootsi Keskkonnaministeeriumis 26. aprillil kell 14.00.
MÄRKUS: seminaril saab osaleda veebilevi vahendusel
WEBCAST LINK: http://globalsymposium2011.org/press-seminar

Täpsema info seminari kohta leiate siit.

Lugupidamisega
Külli Putmaker
Programmi assistent
Tel: 6276114
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
www.seit.ee
www.sei-international.org

28.-30. märtsini 2011 toimub Tallinnas Interreg projekti BalticClimate partnerite seminar:

http://www.seit.ee/index.php?m=9&program=4&project=57&l=1

Säästva arengu komisjonil on valminud säästva transpordi raport. Raporti eesmärk oli anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse suundumustele säästva arengu seisukohast ja pakkuda välja lahendusi säästva transpordikorralduse saavutamiseks. Raporti koostas Säästva Eesti Instituut.

Raport ja lühikokkuvõte on kättesaadavad Riigikantselei kodulehel. 

SAKTRA 2010 raporti töömaterjalide ja seminaride ettekannetega saab tutvuda SEI kodulehel.

Raporti esitlus toimub 26. jaanuaril 2011, kell 10-12 Tallink City hotellis Cityside konverentsisaalis aadressil A. Laikmaa 5.

Säästva Eesti Instituut kutsub osalema BalticClimate projekti raames koostatava töövahendi tõlkimisteenuse hankes. Töövahendi eesmärk on aidata maakondadel ja valdadel töötada välja arengustrateegiate ja ruumiliste planeeringute terviklahendusi, mis arvestavad kliimamuutusest tulenevate väljakutsete ja võimalustega.

Täpsema info hanketingimuste kohta leiate siit.

Pakkumised ja dokumendid saata elektrooniliselt aadressile info@seit.ee hiljemalt  7.02.2011 kell 16.00.

Täiendav informatsioon pakkumiskutse kohta:

Evelin Urbel-Piirsalu, tel. 56 48 18 58, evelin.urbel-piirsalu@seit.ee (kuni 31.01.2011)
Piret Kuldna, tel. 51 15 178, piret.kuldna@seit.ee (alates 31.01.2011)
Külli Putmaker, tel. 51 78 776, kylli.putmaker@seit.ee

Natura hindamine on kavade ja projektidega kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel kaitstavatele liikidele ja nende direktiivide alusel moodustatud vastavalt loodus- ja linnualadele, mis koos moodustavad Natura 2000 võrgustiku. Natura hindamise põhimõtted on kirjeldatud loodusdirektiivi (92/43/EN) artikli 6 lõigetes (3) ja (4).

Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku alale jõustati Eestis keskkonnamõju hindamise menetluse osana esmakordselt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega 3.aprillil 2005. aastal (KeHJS; RT I 2005, 15, 87) ehk ligikaudu aasta hiljem, kui Eestist sai EL liikmesriik (1.mail 2004). Kuivõrd tänaseks on Natura hindamist praktiseeritud Eestis peaaegu viis aastat, on see piisav aeg selleks, et anda hinnang selle praktikale ja kvaliteedile ning teha esimesi järeldusi.
 
Käesolev töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade Natura hindamise nõuetest vastavalt loodusdirektiivile. Teises osas esitatakse analüüsitulemused Natura hindamise vastavusest nõuetele mõningate 2010.a. valminud KMH aruannete põhjal. Töö kolmandas osas käsitletakse Natura hindamisega seotud ekspertide seas läbiviidud ankeetküsitluse tulemusi. Töö lõpus tehakse järeldused Natura hindamise praktikast ja kvaliteedist ning antakse soovitusi selle paremaks muutmiseks.
 
Käesolev uurimus viidi läbi detsembris 2010 ja seda rahastas Säästva Eesti Instituut.

 

SÄÄSTVA EESTI INSTITUUDI
PRESSITEADE
30. detsember 2010

Säästva Eesti Instituudis valmis raamat „Elurikas linn. Linnaelustiku käsiraamat“, mis annab ülevaate elurikkust hoidvatest meetoditest linnahaljastuses ja -planeerimises.  Käsiraamatu autorid on Meelis Uustal, Piret Kuldna ja Kaja Peterson.

Käsiraamatus tutvustatakse meetodeid, kuidas säilitada ja suurendada hoonete, aedade, parkide ja linnametsade liigilist mitmekesisust ning kuidas luua juurde uusi loodusväärtuslikke elupaiku.

Käsiraamatus kirjeldatakse asulates elutsevate loomarühmade ja -liikide elupaiganõudeid ning selgitatakse nende tähtsust inimesele ja toiduvõrgustikus tervikuna. Samuti pööratakse raamatus tähelepanu olulisematele taimedele, mis leiavad kasutust nii inimese kui teiste loomaliikide poolt.

Loomarühmadest käsitletakse tolmeldajaid ja teisi selgrootuid, samuti levinumaid selgroogseid. Suurem tähelepanu on pööratud lindudele, keda esineb asulates kõige rikkalikumalt, ja nahkhiirtele, kes oma peidulise eluviisi tõttu vajavad senisest palju suuremat tutvustust ja kaitset.

Üle 70% Euroopa elanikest elab linnades, seepärast peetakse linnalooduse seisundit  tänapäeval üheks olulisemaks elukvaliteedi näitajaks linnas. Paraku alahindab valitsev linnaplaneerimispraktika liikide ja elupaikade tähtsust ökosüsteemiteenuste pakkujana. Selle tulemusena kaotavad linnad väärtust kvaliteetse elukeskkonnana. Paljuski  inimeste teadmatuse tõttu on sobivad elupaigad muutunud linnas defitsiidiks ning linnaloodus on vaesunud. Väljavaade pole siiski trööstitu, sest sellise suundumuse ümber pööramiseks on arvukalt erinevaid võimalusi, mida ka raamatus tutvustatakse.

Käsiraamat on mõeldud ennekõike linnaplaneerimise, haljastuse ja keskkonnaspetsialistidele, maastikuarhitektidele, planeerijatele, vabaühendustele ja teistele, kelle otsustest ja tegevusest sõltub meie linnades elurikka ja elamisväärse keskkonna kujunemine.

Raamatud jagatakse sihtrühmale laiali tasuta. Käsiraamatu veebiversioon on kättesaadav siit.

Raamatu koostamist ja väljaandmist finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Raamat on pühendatud Eesti looduskaitse 100. aastapäevale ja rahvusvahelisele elurikkuse aastale 2010. Elurikkuse aasta eesmärk on parandada teadlikkust bioloogilise mitmekesisuse tähtsuse osas ning juhtida tähelepanu elustiku vaesumisele nii looduslikes kui ka antropogeensetes ökosüsteemides.

Lisainfo:
Meelis Uustal
6276106
meelis.uustal@seit.ee

Novembrikuus on eestlastel taas võimalus pöörata rohkem tähelepanu säästlikule eluviisile ja püüda energiat vähem kulutada. 8.-12. novembrini toimub Eesti energiasäästunädal. Nädala jooksul on võimalus osa võtta energiasäästu seminaridest üle Eesti. Lisaks toimub energiasäästu tutvustavate videoklippide konkurss koolinoortele, tudengite väitlusklubi ja kõigil soovijail on võimalik üheskoos pöörata rohkem tähelepanu energia säästmise võimalustele oma töökohas või kodus. Juhiseid energia säästmiseks otsi veebilehelt www.energiatark.ee.

Lähemat teavet ja kava saab lugeda kodulehelt energiatark.ee ja emaili teel kalle.virkus@trea.ee. Energiasäästunädala kavaga on võimalik liituda kuni 5. novembrini.

Energiasäästunädalat toetavad: Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Kliima- ja Energiaagentuur, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx, Säästva Eesti Instituut, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Tartu Teaduspark. Energiasäästunädalat aitab läbi viia Euroopa Liit.

19. novembril kell 10-12.30 toimub Hotell Euroopa Ida-Euroopa saalis EKJA seminar koostöös Säästva Eesti Instituudiga. Seminar annab ülevaate Be-Smarter projekti tulemustest ning teistest käimasolevatest ning kavandavatest keskkonnajuhtimise alastest projektidest. Seminarile järgneb ühine lõunasöök.

SEMINARI PÄEVAKAVA

9:45 - 10:00   Registreerumine ja hommikukohv
10:00 - 10:30 Be-smarter projekti kokkuvõte
                      Harri Moora, Säästva Eesti Instituut
10:30 - 11:00  EMASeasy metodoloogia rakendamine praktikas –  
                      konsultandi ja ettevõtte kogemused
                      Jana Kelus, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise ekspert 
                      Kairi Tänavsuu, AS A.L.A.R.A
11:00 - 11:30  E-õppe platvormi ülevaade ja võimalused edasiseks kasutamiseks
                      Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut
11:30 - 12:00  EMAS III ja  EMASeasy metodoloogia edasised arengud
                      Kadri Tomingas, Keskkonnaministeerium
                      Harri Moora, Säästva Eesti Instituut
12:00 – 12:15  Keskkonnajuhtimise põhimõtete parem rakendamine
                      avalikus sektoris
                      Lauri Aasalo, Keskkonnaministeerium
12:15 - 12:30  Ülevaade käimasolevatest ja kavandatavatest projektidest
                      Harri Moora, Säästva Eesti Instituut
12:30 – 13:30  Lõuna

Registreerimine hiljemalt 10. novembriks emailil maarja.orasson@seit.ee.

17. novembril 2010 toimub Hotell Olümpias projekti “Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)” lõpuseminar.

Üheks põhiliseks takistuseks keskkonnaprintsiipe arvestavate riigihangete läbiviimisel on kogemuste ja teadmiste puudumine. Selle aasta algul avatud keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlev koduleht (www.envir.ee/KHRH) üritab seda lünka täita ning pakub mitmekülgset abimaterjali keskkonnahoidlike hangete läbiviimiseks. Samuti on suureks abiks teiste kogemusest õppimine, kui endal veel kogemusi napib. Põhjamaad on keskkonnahoidlike riigihangete rakendamisel olnud eriti edukad, kuid mõningaid häid näiteid on võimalik juba ka Eestist tuua. Seminaril tutvustataksegi häid praktikaid keskkonnahoidlike riigihangete rakendamises nii Eestis kui Soomes, millest on ka teistel võimalik õppida.

Seminari sihtrühmaks on eelkõige omavalitsuste, ametkondade ja riigiasutuste juhid ja hangete läbiviimise eest vastutavad spetsialistid, aga ka pakkujad ning teised teemast huvitatud isikud.

Seminar on registreerunud osalejatele tasuta. Ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

Seminari päevakava

Registreerimine: 10. november (maarja.orasson@seit.ee, 6276115)

Info projekti kohta: evelin@seit.ee, 6276116

 

 

 
Kõigis Läänemere riikides 2010. aasta kevadel korraldatud arvamusküsitluse Baltic Survey eesmärk oli uurida merekeskkonna kasutust inimeste vaba aja veetmisel ja suhtumist meresse. Uuring on esimene osa Läänemere keskkonnaprobleemide analüüsist kulude ja tulude väljaselgitamise abil, mida koordineerib rahvusvaheline teadusvõrgustik Baltic STERN. Analüüsi tulemusena töötatakse välja poliitikasoovitused Läänemere ökosüsteemi teenuste kaitsmiseks majanduslikult tõhusate meetmete toel.
 
Uuringu tulemused avaldatakse täna, 14. oktoobril, kui Tallinnas avatakse Euroopa Liidu Läänemere strateegia esimene aastafoorum.
 
Uuring arvudes

Ligi 80% Läänemereäärsete riikide elanikest on oma vaba aega veetnud Läänemere ääres. Enamasti juhtub see suvekuudel, kõige tavalisemad tegevused on ujumine või lihtsalt merekalda nautimine päevitades, jalutades või piknikku pidades. Kõige sagedasemad mere ääres käijad on taanlased, soomlased ja rootslased. 
 
Enim on Läänemere keskkonna pärast mures soomlased, eestlased, Venemaa rannikupiirkonna elanikud ja rootslased. Seitsmes riigis üheksast hindasid inimesed Läänemere keskkonnaküsimusi oma riigi kolme kõige tõsisema keskkonnaprobleemi hulka. Kõige rohkem pani vastajaid muretsema prügi, raskmetallid ja teised ohtlikud ained meres, väikesed igapäevased naftalekked ja suurte naftalekete oht, mere taime- ja loomaliikide kahjustamine ning vetikaõitsengud. Eesti vastajate jaoks oli üsna tõsine mure ka merepõhjas paiknevad lõhkemata miinid ja keemiarelvad.
 
Küsitletute enamus oli seisukohal, et saastaja peab maksma ning praegusest kõrgemad saastetasumäärad üksikisikutele ja ettevõtetele on vastuvõetav viis Läänemere keskkonda parandavate tegevuste rahastamiseks. 66% eestlastest pidas saastetasumäärade tõstmist vastuvõetavaks.
 
Kõigis riikides, v.a Poolas ja Rootsis, ei nõustunud enamus väitega, et nad isiklikult mõjutavad Läänemere keskkonna kvaliteeti.
Poolas ja Rootsis nõustus suurem osa vastajaid ka seisukohaga “Ma saan ise kaasa aidata Läänemere keskkonna parandamisele”. Ülejäänud riikides nõustus sellega 17-37%. Eestlastest tunnetas 37% oma osa Läänemere keskkonna¬seisundi paremaks muutmisel. See on rohkem kui teistes Balti riikides (Leedus 18% ja Lätis 17%), kuid vähem kui Rootsis ja Poolas (vastavalt 55% ja 68%).
 
Kõigis maades pidas enamik vastajaid vajalikuks oma riigis Läänemere kaitseks abinõude tarvitusele võtmist reoveepuhastus-, kalapüügi-, tööstus-, meretranspordiettevõtetes ja sadamates. Taanis, Eestis, Soomes, Poolas, Rootsis ja Venemaa rannikupiirkonnas hindas enamus oluliseks ka oma riigi talunike tegevust Läänemere keskkonna parandamiseks.
 
Taust

Inspireerituna raportist “Sterni aruanne: kliimamuutuse majandusmehhanismid” (2007) algatasid Põhjamaade keskkonnaministrid sarnase ülevaate koostamise Läänemere kohta, et hinnata inimmõju sotsiaal-majanduslikke tagajärgi merekeskkonnale.
 
Baltic Survey arvamusküsitlusel oli kolm peamist eesmärki:
1. Koguda uusi andmeid Läänemere kasutuse ja meresse suhtumise kohta
2. Anda sisendit merekeskkonna kaitse kulude ja tulude analüüsimiseks
3. Saada lähteandmeid reisikulude meetodi kasutamiseks mere puhkeväärtuse hindamisel.
 
Uuringu raames interjueeriti 9000 inimest aprillist juunini 2010 üheksas Läänemere riigis. Tööd rahastas Rootsi keskkonnakaitseagentuur ja Soome valdkondlike teadusuuringute nõuandekogu. Uuringut juhtis Enveco keskkonnaökonoomika konsultatsioonifirma Ltd koostöös teadusinstituutide ja teiste organisatsioonidega kõigist Läänemere riikidest, Eestist osales Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. Andmete kogumist korraldas Synovate Rootsi.
 
Uuring on allalaaditav aadressilt: www.stockholmresilience.org/balticstern
Eestis küsitletute vastuste kokkuvõte (ingl. k.)
 

Lisainfo

Heidi Tuhkanen, Eesti-poolne projektijuht
Säästva Eesti Instituut
heidi.tuhkanen@seit.ee
53 020274

Tea Nõmmann, juhataja
Säästva Eesti Instituut
tea.nommann@seit.ee
50 94011
 
Tore Söderqvist, Baltic Survey projektijuht
tore@enveco.se
+46(0)70 4937473
 
Siv Ericsdotter, Baltic STERNi sekretariaadi juht
Stockholm Resilience Centre
siv.ericsdotter@stockholmresilience.su.se
+46(0)73 707 8625
 
Anneli Nivrén, pressiesindaja
Rootsi keskkonnakaitseagentuur
anneli.nivren@naturvardsverket.se
+46(0)10-6981312, +46(0)70 2063727

Säästva Eesti Instituut koostab Säästva arengu komisjonile transpordi raportit, mille vahearuande ja 8.10.10 tööseminari ettekannetega saab tutvuda siin. 

Säästva Eesti Instituut kutsub osalema Baltic Climate projekti raames koostatava IKT töövahendi väljatöötamise hankes. Töövahendi eesmärk on aidata valdade ja maakondade ametnikel  töötada välja ruumiliste planeeringute terviklahendusi, mis arvestavad kliimamuutustest tulenevate väljakutsete ja võimalustega. 

Täpsema info hanketingimuste kohta leiad siit.

Pakkumised ja dokumendid saata elektrooniliselt aadressile evelin@seit.ee hiljemalt  13.10.2010 kell 17.00. Pakkumise võitja teatatakse 18.10.2010 elektrooniliselt pakkumises toodud e-posti aadressile.

Täiendavat informatsiooni pakkumiskutse kohta saab e-posti aadressilt evelin@seit.ee või telefonil 56 48 18 58.

 

EL Interregi Läänemere piirkonna programmi raames läbiviidava projekti "Baltic Compass" partnerid kogunevad 15.-17. septembril 2010 Vilniusesse, et üheskoos arutada Läänemere seisundi parandamise võimalusi. Baltic Compassi fookuses on põllumajandusest lähtuva hajareostuse ohjamine. Projekti juhib Rootsi Põllumajanduse Ülikool. Eestist osalevad projektis Säästva Eesti Instituut ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituut. 

Projektist lähemalt saab lugeda aadressil:
http://www.seit.ee/?m=9&program=1&project=70

Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on valminud keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlev koduleht, mille eesmärk on pakkuda hankijatele keskkonnahoidlike hangete läbiviimisel mitmekülgset abi. Veebilehelt saab alla laadida mitmeid juhendmaterjale (k.a projekti raames koostatud juhendmaterjal) ning abivahendeid (nt GRIP pakkumuste hindamise abivahend, olelusringi hindamise kalkulaatorid jne), seminaride ja koolituste ettekandeid, linke vajalikele kodulehtedele, mitmeid huvitavaid näiteid ja muud vajalikku. Samuti on seal kättesaadavad Euroopa Komisjoni välja töötatud tooterühmade kriteeriumid, mida 2010-2011 aasta jooksul Eesti olude ja seadusandlusega kohandatakse.
Koduleht valmis Keskkonnahoidlike riigihangete edendamise projekti raames Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetusel.

Lisainfo: Evelin Urbel-Piirsalu, tel 6276 116

Säästva Eesti Instituudis on valminud juhend „Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil“.

Juhendi eesmärgiks on parandada linnaliste omavalitsuste võimekust arvestada bioloogilise mitmekesisuse aspektiga nii planeeringute ja tegevusloa protsessides kui ka teiste igapäevaste otsuste tegemisel.  Juhendis tutvustatakse strateegilisi põhimõtteid bioloogilise mitmekesisuse kaitses ning mitmekesise linnaelustiku tähtsust elukvaliteedi kujundamisel.

Juhendi koostamist ajendas asjaolu, et senised linnade arengusuunad ja planeerimispraktikad on selgelt alahinnanud linnalooduse väärtusi ja mõistnud vääriti selle tähtsust ja tähendust linnaelanikele. Linnaelustiku arvestamata jätmine erinevatel otsustustasanditel on toonud kaasa aina süveneva elustiku vaesumise.

Linnaelustiku mitmekesisus ja kvaliteetne elukeskkond sõltuvad aga paljuski just kohaliku omavalitsuse igapäevastest otsustest. Omavalitsus saab kehtestada linnaloodust arvestavaid arengukavasid ja planeeringuid, suurendada kvaliteetse rohevõrgustiku osakaalu, kasutada maksimaalselt ära olemasolevate looduslike koosluste potentsiaali, luua juurde uusi kooslusi ning parandada otsustus- ja planeerimisprotsesside suutlikkust arvestada kõige eelnevaga.

Paljud Euroopa linnad on viimaste kümnendite jooksul astunud jõulisi ja kulukaid samme, et peatada ühtlasi nii bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kui luua linlasele väärtuslik ja tervislik elukeskkond. Käesolev juhend vahendab muuhulgas ka nende linnade kogemusi.

Valminud juhend on mõeldud ennekõike linnavalitsuste juhtidele ning keskkonna- ja planeerimisspetsialistidele, kuid väljaandest leiavad uusi teadmisi bioloogilist mitmekesisust arvestavate planeerimisvõtete kohta ka keskkonnaeksperdid, asumiseltside esindajad ja arendajad.

SEI väljaanne nr 13 „Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil“ valmis ühe osana Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projektist „Tallinna linnaelustiku uuringud ja strateegiline analüüs“. Projekti kaasrahastas Tallinna Keskkonnaamet ning projekt kestab jaanuarist 2009 maini 2010.

Juhendi saab alla laadida Säästva Eesti Instituudi kodulehelt http://www.seit.ee/failid/685.pdf

Lisainfo:
Meelis Uustal

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni ja Säästva Eesti Instituudi KONVERENTS

Aeg: 27. mai 2010
Koht: Hotell Euroopa, Lääne-Euroopa saal (Paadi 5, Tallinn)

KUTSE
Roheline majandus on viimasel ajal uus suund poliitilisel tasandil. Rohelise majanduskasvu strateegiaid valmistatakse ette nii Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) kui Euroopa Liidus, mõjutades otseselt ka Eesti majandust. Mida see aga ettevõtetele tähendab ning milliseid väljakutseid kaasa toob? Alles majanduskriisi tingimustes on Eesti poliitilisel maastikul mõistetud, et innovatsioon ja roheline mõtteviis aitab tõsta konkurentsivõimet. Ent ettevõtted on juba mõnda aega keskkonnategevust parandanud ja keskkonnajuhtimissüsteeme rakendanud. Siinkohal on oluline teada saada, mis kasu on sellest saadud. Kas see aitab ettevõtetel otsest kokkuhoidu saavutada või koguni oma tulusid suurendada? Mida tähendab see väikeettevõtete jaoks? Kui oluline on ettevõtete koostöö ja millised on koostöövõimalused? Nende teemade üle arutamiseks ning küsimustele vastuste leidmiseks korraldab Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon koostöös Säästva Eesti Instituudiga konverentsi „Keskkonnajuhtimine – kulu või kasu?“

Konverents korraldatakse kaheosalisena. Esimeses osas tutvustatakse rohelist mõtteviisi ja selle tulevikku ning selgitatakse, milliseid väljakutseid ning millist kasu võib roheline majandus ettevõttele tuua. Antakse ülevaade keskkonnajuhtimise sh EMAS arengutest nii Eestis kui Euroopas. Tutvustatakse SEI Tallinna poolt läbi viidud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti „Keskkonnajuhtimissüsteemide, sh EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes”   ning tehakse kokkuvõte projekti tulemustest.

Päeva teine pool keskendub Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt läbi viidud  ja Vabaühenduste Fondi rahastatud projekti „Keskkonnahoidliku ettevõtluse koostöövõrgustiku tõhustamine” tutvustamisele ja tulemuste esitlemisele. Esitletakse projekti käigus kogutud parimaid näiteid keskkonnategevuse edukusest ning kasulikkusest Eesti ettevõtluses. Oma häid näiteid esitavad projekti käigus kaasatud ettevõtted.

Konverentsile oodatakse kõiki neid, kellele pakub huvi keskkonnajuhtimise edendamine ettevõtetes/organisatsioonides – ettevõtete, omavalitsuste ja mittetulundusorganisatsioonide esindajaid, riigiametnikke ja  tudengeid.

Konverents on kõigile tasuta. Ingliskeelseid ettekandeid ja vestlusi ei tõlgita.

Registreerumistähtaeg: 25. mai 2010 (nimi, asutus, e-mail)
Registreerumine ja lisateave: ekja@ekja.ee, tel: 6276112

Konverentsi toimumist toetavad Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel (projekt "Keskkonnahoidliku ettevõtluse koostöövõrgustiku tõhustamine") ning Keskkonnainvesteeringute Keskus (Keskkonnajuhtimissüsteemide sh EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes).

PÄEVAKAVA
9.00 Registreerimine 
9.20 Konverentsi avamine
       Olavi Tammemäe, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

Roheline majandus ja seda toetavad keskkonnajuhtimise vahendid.
EMAS arengud Eestis ja Euroopas – ülevaade KIK rahastatud projektist
„EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes”
Moderaator Tea Nõmmann
09.30 Rohelise mõtteviisi osa Eesti kasvuvisioonis 2018
         Ott Pärna, Arengufond
10.15 Keskkonnamajandusarvestus ettevõtetes
         Tea Nõmmann, SEI Tallinn
10.45 Kohvipaus
11.05 EMASi viimased arengud Euroopas
         Heinz Werner Engel, Eco-Conseil Enterprise scrl, Belgia
11.50 Ökomärgised ja EMAS Eestis
         Hedi Leomar, Keskkonnateabe Keskus
12.05 Keskkonnajuhtimise programm avalikus sektoris
         Lauri Aasalo, Keskkonnaministeerium, programmijuht
12.20 Ülevaade KIK projektist „EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes”
         Harri Moora, SEI Tallinn
12.30 Arutelu
13.00 Lõuna

Keskkonnajuhtimise parimad praktikad Eestis
Ülevaade VÜF rahastatud projektist "Keskkonnahoidliku ettevõtluse koostöövõrgustiku tõhustamine” ja projekti käigus kogutud parimatest näidetest
Moderaator Harri Moora
14.00 Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise põhjused Eestis. Ülevaade VÜF projektist "Keskkonnahoidliku ettevõtluse koostöövõrgustiku tõhustamine”      
         Harri Moora, SEI Tallinn
14.30 Keskkonnajuhtimissüsteemi "Roheline Võti" praktilised tulemused ja energiasäästu suurendamise võimalused Pühajärve Spa ja Puhkekeskuses
         Indrek Vähi, Pühajärve SPA ja Puhkekeskus
15.00 Keskkonnajuhtimise rakendamise kogemused AS Green Marine’s
         Tanel Ritser, AS Green Marine
15.15 Väikese jalajäljega trükikoda 
         Juhan Peedimaa, AS Ecoprint
15.40 Arutelu
16.00 Konverentsi lõpp

NB! Päevakava võib vähesel määral muutuda

Päevakava (pdf)

 

SEI Tallinn korraldab koostöös EKJA ja Tallinna Tehnikaülikooliga 7. mail 2010 rahvusvahelise seminari "Ettevõtted ja keskkond". Seminar toimub Tallinna Tehnikaülikoolis, Ehitajate tee 5 (ruumis IV-125) ning seal esinevad eksperdid Rootsist Lundi ülikoolist Dr. Andrius Plepys, Åke Thidell ning Tareq Emiratai.  Räägitakse tootega seotud keskkonnajuhtimise vahenditest, keskkonnamõju mõõtmisest ning selle vähendamise võimalustest ja võrgustikmajandusest. Seminar toimub inglise keeles ning seda ei tõlgita.  Siiski on see hea võimalus õppida oma ala ekspertidelt väljaspool Eestit.
 

PÄEVAKAVA

8.45-9.00 Registreerumine
9.00-11.00 Tootepoliitika: pehmed poliitikavahendid, keskkonnadeklaratsioonid, ökomärgised, tootjavastutus; ökodisaini näited
11.00-12.00 Keskkonnastrateegiad ehitussektoris
12.00-13.00 Lõuna
13.00-14.45 Võrgustikettevõtted: miks võrgustikulaadsed tootmis- ning tarbimismudelid koguvad populaarsust ning kui elujõulised need on strateegilises kontekstis?
14.45-15.00 Paus
15.00-16.30 Võrgustikettevõtted… jätkub
16.30-17.00 Diskussioon ja päeva kokkuvõte

Lisainfo ekja@ekja.ee või tel. 6276112.

Seminar on tasuta. Seminar toimub kursuse “Jätkusuutilku ettevõtluse strateegiline juhtimine“ raames ning seminari toimumist toetavad SEI Tallinn, Tallinna Tehnikaülikool ja Lundi Ülikool. 

ETTEKANDED:

Product policy and Eco labels 

Inter-organizational management of Environmental Issues

Environmental improvements in constructions

Design for environment - principles and examples

Environment and products - what is the problem?

Consumption problematic - efficiency and rebounds

 

SEI uuring: usaldamatus keskkonnamõju hindamise osapoolte vahel pärsib säästvat arengut. 2010.a. veebruaris-märtsis läbiviidud veebipõhise küsitluse tulemusi saab lugeda siit  

Eile avaldatud Eesti Inimarengu Aruande esitlusel tõi looduskeskkonda ja elukvaliteeti käsitleva peatüki toimetaja, SEI Tallinna säästva arendamise programmi juht  Kaja Peterson oma ettekandes  esile selle, et inimesed teavad vähe keskkonna mõjust tervisele. Samas võivad terviseprobleemide allikaks olla saastunud joogivesi, toit või välisõhk.
Eesti inimasustus on üks Euroopa hõredamaid ja 18% maismaast on looduskaitse alla, mis  näitab meie eluruumi head kvaliteeti, kuid see kvaliteet ei jagune kõigi piirkondade ja elanike vahel ühtlaselt. Eristuvad piirkonnad (Ida-Virumaa, Tallinn), kus näiteks õhukvaliteet on probleemiks, fluoriidisisalduse kõrgem tase või eksponeeritus mürale on suurem kui mujal.
Eesti looduskapitali tuleks samuti kapitalina arvesse võtta ja käsitleda investeeringuna tulevikku.

Peatüki autorid on SEI Tallinn töötajad Piret Kuldna, Harri Moora, Tea Nõmmann, Kaja Peterson (toimetaja) ja Helen Poltimäe, ning Tartu Ülikooli emeriitprofessor Astrid Saava.

Inimarengu aruande täisversioon on kättesaadav siit

M. Hüüs (TTÜ STI) - W-Fuel projektist

Ü. Kask (TTÜ STI) - Biogaasi ressurss ja tootmine Eestis

A. Oja (OÜ Mõnus Minek) - GaasiKiirTee projektist

A. Oja (OÜ Mõnus Minek) - Tartu rakendusuuringu tulemused

A. Menert (SEI-T) - Biogaasi tootmise tehnoloogiad

A. Lainjärv (Lääne-Viru Arenduskeskus) - Bioenergeetika toetusmeetmed

R. Kiviselg (KKM) - Biojäätmed

K. Tiik (EAS) - EAS ja KIK toetusmeetmed

Seminari kutse/kava


E. Kareda (SEI-T) - W-FUEL projektist

Ü. Kask (TTÜ STI) - Biogaasi ressurss ja tootmine

A. Menert (SEI-T) - Biogaasi tootmise tehnoloogia

A. Oja (OÜ Mõnus Minek) - GaasiKiirTee projektist

A. Oja (OÜ Mõnus Minek) - Tartu rakendusuuringu tulemused

R. Kiviselg (KKM) - Biojäätmed

K. Tiik (EAS) - EAS toetusmeetmed

K. Aun (KIK) - KIK toetusmeetmed

 

Fotogalerii seminarist

 

Loodust kaitstakse üha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega, selgus SEI Tallinna jaanuaris 2010 korraldatud küsitlusest Keskkonnaameti looduskaitsega vahetult seotud ametnike hulgas.

Ankeedile  vastas 84 ametnikku, mis moodustas 38% adressaatidest (221). Küsitluse eesmärk oli uurida vastajate hinnanguid 2009. a. alanud ümberkorralduste mõjule looduskaitse korralduses. 84-st vastajast 13% töötas Keskkonnaameti juhtkonnas, 15% looduskaitse-, metsa- või keskkonnahariduse osakonnas ja 72% spetsialistina regioonis. 29% vastajatest oli töötanud looduskaitse valdkonnas enam kui 10 aastat, 20%  5-10 aastat ja  51% vähem kui 5 aastat. Mõne küsimuse puhul vaadeldi eraldi suure looduskaitsekogemusega ametnike vastuseid, kuivõrd eeldati, et pikema kogemusega ametnikel on võrdlusmoment varasemate reformide ja nende mõjudega.    

Üheksale küsimusele antud vastuste põhjal võib järeldada järgmist: 

1. Looduskaitseametniku töö on muutunud enamjaolt kameraalsemaks ja bürokraatlikumaks, kuivõrd põhiosa tööst moodustab töö andmebaaside ja registritega veebipõhiselt ja kontoris. Üha vähem tutvutakse asjaoludega kohapeal, ka suhtlemist maaomanike ja teiste asjaosalistega on jäänud vähemaks. Suure looduskaitsekogemusega ametnike arvates on looduskaitse kodanikust järjest kaugenemas, kuivõrd suhtlemine ei toimu enam vahetult, vaid kirjavahetuse kaudu ja "paragrahvide keeles".

2. Suuremad probleemid kogu looduskaitse korralduses on vastajate arvates seotud kohapealse järelevalve nõrkuse või koguni puudumisega. Keskkonnainspektsiooni tegevuse kohta märgitakse, et see on tagantjärele tarkus, mitte kahju ennetav tegevus, ja et järelevalvet tehakse enamasti paberil (andmebaaside ja registrite alusel).

3. Suuremad probleemid looduskaitsetöö korralduses on vastajate arvates seotud rollide ebaselgusega Keskkonnaameti ja RMK vahel. Vastajate enamiku arvates ei aita siin ainult infovahetuse parandamine kahe asutuse vahel, vaid kasuks tuleks rollide regulatsioon õigusakti tasandil.

4. Enamik ankeedile vastajaid ennustab looduskaitseametniku töö muutumist üha keerulisemaks ja olulisemaks, sest nende otsustest sõltub loodusväärtuste säilimine. Samas soovitakse selleks tunda suuremat ühiskonna tuge, kuivõrd täna toetab ühiskond rohkem arendajat kui looduskaitsjat, tõdeti kommentaarides. 
 
Küsitluse tulemused on kättesaadavad aadressil: http://www.seit.ee/failid/620.pdf

Säästva arengu foorum 2009

“Jätkusuutliku arengu mõõtmine – kas mõõdame õigeid asju õige mõõdupuuga?”

 

Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
PRESSITEADE

11.11.2009

 

Täna, 11. novembril, algusega kell 10 toimub Säästva Eesti Instituudi ja Riigikantselei korraldamisel Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis Säästva arengu foorum 2009.

 

Kolmandat korda toimuva foorumi peateemaks on sel korral jätkusuutlikkuse mõõtmise praktilised võimalused, vahendid ja tulemused nii Eestis kui Euroopas laiemalt.

 

Säästvat arengut iseloomustab inimühiskonna areng, mis tagab tänaste põlvkondade vajaduste rahuldamise nii, et see ei toimu tulevaste põlvkondade vajaduste arvelt. Sellest, mida peavad tänased põlvkonnad tegema või tegemata jätma, et seda eesmärki täita ja kuidas mõõta, kas oleme õigel teel, tulebki foorumil juttu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjuste ja sellest väljumise strateegiate üle arutades rõhutatakse ennekõike ühiskonna ressursside säästvat ja mõistlikku kasutamist. Riikide ees seisvad suured ülesanded on üldjoontes sarnased: fossiilkütuste osakaalu vähendamine, keskkonnasõbralikuma majanduse arendamine, vananemisega ja rahva tervisega seotud probleemide lahendamine, globaliseerunud maailmas konkurentsi­võimelise tööjõu olemasolu tagamine, riigi rahanduse jätkusuutlikuna hoidmine jm. Kõik need teemad on otseselt seotud jätkusuutliku arenguga ning olulised ka Eesti säästva arengu poliitika kujundamisel.

 

Foorumi avasõnad ütlevad Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets ja Säästva Eesti Instituudi juhataja Tea Nõmmann. Statistikaameti keskkonna ja säästva arengu talituse juhataja Kaia Oras esitleb äsja valminud Eesti säästva arengu indikaatorite kogumikku ja elektroonilist jätkusuutlikkuse näidikulauda. Statistikaameti andmetel on Eestis viimasel kümnendil toimunud kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid tahaplaanile on jäänud sotsiaalne sidusus, ökoloogiline tasakaal ja kultuuriruumi arengud (www.stat.ee/38196).

 

Tea Nõmmann Säästva Eesti Instituudist annab ülevaate jätkusuutlikkuse hindamise võimalustest erinevate indeksite abil ning Eesti kohast neis mõõtmistes, samuti uuematest arengutest säästva arengu mõõtmisel Euroopa Liidus. SEI Yorgi keskuse teadur Anne Owen tutvustab mudelit, mille abil saab hinnata erinevate poliitikate mõju keskkonnale. Säästva arengu seirest kohalikul tasandil Botkyrka näitel räägib Ingrid Molander Rootsist.

 

Foorumi töörühmades analüüsitakse Eesti jätkusuutlikkuse hindamiseks väljapakutud mõõdikuid ja eesmärke inimvara arengu, energiamajanduse, transpordi ja liikuvuse valdkondades.

 

Foorumi korraldamist toetavad Riigikantselei ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelmised säästva arengu foorumid on toimunud 2005. ja 2007. aastal.

 

Ajakirjanikud on oodatud kell 12.30 Rahvusraamatukogu kuppelsaali, kus Keit Kasemets, Tea Nõmmann ja Kaia Oras vastavad ajakirjanike küsimustele.

 

Foorumi päevakava ja töörühmades käsitlemisele tulevate teemade tutvustused asuvad aadressil www.seit.ee/foorum2009.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus, Eesti Linnade Liit ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn/Säästva Eesti Instituut) korraldavad 10. novembril 2009 Tallinnas Põhjamaade-Baltimaade Aalborgi kokkuleppe omavalitsuste võrgustiku (NBAC) rahvusvahelise kliimaseminari ACClimate.

NBAC võrgustiku töö koordinaator 2009. aastal on Eesti Linnade Liit koos Säästva Eesti Instituudiga. Seminari korraldamist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus.

ACClimate seminari eesmärk on hinnata kohaliku tasandi valmisolekut kliimamuutusega toimetulekuks ja näidata, kuidas Aalborgi kokkuleppeid saab kasutada ühe vahendina kliimamuutuse inimtekkeliste põhjuste vähendamiseks. Seminaril saab muuhulgas ülevaate, mida omavalitsused selles vallas juba teinud on.

Seminar on oluline, sest kliimamuutused, nendega kohanemine ja võimalike leevendusmeetmete planeerimine ja rakendamine nii Põhja- kui Baltimaades on hetkel kõrge prioriteetsusega kõige erinevamatel valitsustasanditel.

Lisainformatsioon Aalborgi kokkulepete kohta:  http://www.aalborgplus10.dk/

Põhjamaade-Baltimaade Aalborgi kokkuleppe (AC) kohalike omavalitsuste võrgustiku kohta: http://www.aalborgplus10.dk/default.aspx?m=2&i=379

Lisainformatsioon:
Heidi Tuhkanen
Stockholm Environment Institute Tallinn Centre, Estonian Institute for Sustainable Development
heidi.tuhkanen@seit.ee
Tel. +372 53020274

Irja Alakivi
Association of Estonian Cities/Eesti Linnade Liit
irja.alakivi@ell.ee
Tel. +372 6943 417, +372 56 206402

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse pressiteade

11.-13. oktoobril 2009 toimus Norra-EMP majanduspiirkonna rahastatava projekti "Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes  (Saare ja Harju maakonnas)" raames külastusreis Norrasse, Hamarisse.

ETTEKANDED (kõik inglise keeles)

Øystein Sætrang, Hedmark County Council
How to do it?

Viire Viss, SEI Tallinn, Estonia
Green Public Procurement project in Estonia

Christl Kvam, Regional Director of NHO Innlandet
Public Procurement – “greening” business

Grete Solli, Senior Adviser Social Responsibility, South Eastern Norwegian regional health authority
Low price, but not at any cost…

Deevi Asbaum, Hannes Mädo, Estonian Ministry of the Environment
Key  Elements of the Green Public Procurement National Action Plan of  Ministry of the Environment of Estonia

Lars Farinha, Projecet Manager, Pitney Bowes Norge AS
Green organization and green products

Siri Anette Løvdal, Advisor, Municipality of Hamar
”Green Tenders” in Hamar

Øystein Sætrang, Hedmark County Council
Social criteria – what is it? How to deal with it?

Erik Heggelund, Business Development Manager, Klubben AS
Ethical trade. Experiences from Klubben AS

2009. aasta septembrist 2010. aasta märtsini viib Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn) koostöös Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooniga (EKJA) läbi projekti „Keskkonnajuhtimissüsteemide sh EMAS rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes“. Projektitegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Projekti eesmärk on rahvusvaheliselt aktsepteeritud keskkonnajuhtimissüsteemide (ISO 14001, EMAS) tutvustamine ja rakendamine Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes.

Projekti raames toimub koolitussari, mis koosneb neljast koolituspäevast, kus tutvustatakse keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise olulisemaid etappe: KKJS kavandamist, elluviimist, kontrolli ja korrigeerimist ning siseauditi läbiviimist. Koolitussari on eriline, sest põhineb spetsiaalsel VKEdele suunatud KKJSi rakendamise nn EMAS/ISO easy meetodil. EMAS/ISO easy on ökokaardistamise edasiarendus, mis võimaldab ettevõtetel lihtsalt ja vähese dokumentatsiooniga juurutada EMAS-määruse või ISO 14001 standardi nõuetele vastav juhtimissüsteem. Nimetatud meetod on sobivaim lahendus just väikeettevõtetele. Lisaks on ettevõtetel võimalik saada individuaalset nõustamist KKJSi ekspertidelt.

Koolitustest oodatakse osa võtma ettevõtete ja organisatsioonide esindajaid (eelistatud on väikesed ja asukohakesksed ettevõtted, nt põllumajandus-, tööstusettevõtted jms), kes soovivad rakendada keskkonnajuhtimissüsteeme oma ettevõttes tõhusal ja lihtsal moel. Koolitused viivad läbi SEI-Tallinna eksperdid. Koolituste käigus kasutatakse muuhulgas elektroonilisi SEI-Tallinna väljatöötatud materjale.

Esimene koolitus toimus 17. septembril 2009. Järgmine on plaanis 22. oktoobril. Osalustasu ühe koolituse kohta on 250 krooni. Koolitussarjal osalemissoovist palume teada anda alljärgneval kontaktaadressil:

Karin Kilk
Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), keskkonnakorralduse programm
karin.kilk@seit.ee, tel: 6276105.

Projekti ja koolitussarja täpsema tutvustuse leiad siit.

Projekti ja koolitussarja rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Kutsume Teid osalema keskkonnahoidlike riigihangete koolitusele, mis toimuvad 1.-2. juunil Kuressaares ja 3.-4. juunil Tallinnas.

Rasketel majandusperioodidel ei peaks keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamises igapäevategevustesse, s.h riigihangetesse, nägema kui tülikat uut tegevust, vaid võimalust säästa ressursse (k.a rahalisi) ja kasutada avaliku sektori raha mõistlikult ja kvaliteetselt. Keskkonnahoiu põhimõtete rakendamine riigihangetes on saamas tavapraktikaks ning Euroopa Liit on seadnud liikmesriikidele ülesande, et aastaks 2010 peavad 50% riigihangetest oleme keskkonnahoidlikud. Raske aga on neid eesmärke saavutada, kui teadmisi ja oskusi napib ning vastavasisulisi koolitusi toimub vähe.

Säästva Eesti Instituut koostöös partneritega korraldab 1.-2. juunil Kuressaares ja 3.-4. juunil Tallinnas keskkonnahoidlike riigihangete koolitused, kuhu on oodatud osalema hangete läbiviijad omavalitsustest ja riigiasutustest.

Koolituse eksperdiks on Hedmarki Maavalitsuse (Norra) hankejuht Oystein Saetrang, kellel on laialdased teadmised (keskkonnahoidlikest)riigihangetest nii praktilisel kui ka EL-i ja Norra keskkonnapoliitika tasemel.

Koolitustel toimub järeltõlge inglise keelest eesti keelde. Koolitus on osalejatele tasuta. Maksimaalne osalejate arv 25 inimest koolituste kohta.

Koolituskava (1.-2. juunil Kuressaares, 3.-4. juunil Tallinnas)

Registreerumine 20. maiks kontaktidel: Karin Kilk, karin.kilk@seit.ee, 6276105

Koolitus toimub Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi projekti "Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)".

2. ja 3. aprillil toimusid Tallinnas ja Kuressaares keskkonnahoidlike riigihangete alased seminar, mis viidi läbi Norra-EMP regionaalarengu toetuskeemi rahastatava projekti “Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)” (2009-2010) raames.

ETTEKANDED

Turumajanduse “rohestamine” – ajalooline ülevaade. Keskkonnahoidlik riigihange – kas lisa- või asendusmeede valitsuse eesmärkide täitmiseks?
Øystein Sætrang, Hedmarki Maakonnavalitsuse (Norra) hankejuht

Keskkonnahoidlik riigihange – Mis see on? Kas lisakuluallikas või võimalus ressursse säästa?
Øystein Sætrang

Keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine Euroopas (poliitikad, olukord, tegevused) Viire Viss, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinn keskus

Keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine Eestis (õiguslik taust, olukord, tegevused)Viire Viss

Projekt “Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)” 2009-2010
Viire Viss

Ettekanne Tallinnas:
Kuidas saavutada edu riigi tasandil – Põhjamaade kogemus
Øystein Sætrang

Ettekanne Kuressaares:
Kuidas saavutada edu kohalikul tasandil - Põhjamaade kogemus
Øystein Sætrang

 

Säästva Eesti Instituut rõhutab, et energiakava ega elektrikava ei planeeri Eestisse tuumajaama. Pressiteate täisversiooni loe siit

 

Projekti “Suutlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)” 2009-2010 raames viiakse Eestis läbi kaks seminari, mille eesmärk on tutvustada riigihangete keskkonnahoidlikumaks muutmise vajadust ja võimalusi, anda ülevaade keskkonnahoidlike riigihangete olukorrast Euroopas ja Eestis ning õppida Põhjamaade kogemusest keskkonnahoidlike riigihangete rakendamisel.

Seminaride sihtrühmaks on eelkõige omavalitsuste, ametkondade ja riigiasutuste juhid ja hangete läbiviimise eest vastutavad spetsialistid, aga ka pakkujad ning teised teemast huvitatud isikud.

Seminar on registreerunud osalejatele tasuta. Ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

Seminar Tallinnas 2. aprillil 2009 (päevakava)

Seminar Kuressaares 3. aprillil 2009 (päevakava)

Registreerimine: 26. märts (karin.kilk@seit.ee, 6276105)

Info projekti kohta: viire.viss@seit.ee, 6276116

 

 

Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 mahukas keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne esitati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile  9. veebruaril 2009.

Hindamise lühikokkuvõte, pikemalt saab lugeda siit.

Energia kokkuhoid ja ratsionaalne kasutamine on akuutne kogu Euroopas. Euroopa Komisjoni programmi Intelligent Energy Europe raames viidi aastatel 2004-2005 läbi 1. energiasäästuvõistlus “Energy Trophy” projekti näol, mille käigus säästeti kokku 3,7 GWh energiat ning atmosfääri jäi paiskamata 1885 tonni CO2.

Võistluse head tulemused, kerkivad fossiilkütuste hinnad ning suur sõltuvus imporditavast kütusest innustasid osalisi jätkama võistluse teise vooruga. “Energy Trophy+” teine voor keskendus büroo- ja kontorihoonete energiatarbe vähendamisele töötajate käitumisharjumuste muutmise teel. Võistlus toimus 1. septembrist 2007 31. augustini 2008 üle 140 ettevõtte/asutuse kontori vahel 17 Euroopa riigis. Tingimuseks oli mitterahaliste või odavate vahendite kasutamine, vt lähemalt projekti kodulehelt. Projekti Eesti-poolne juht oli Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn.

Võistluse käigus peeti palju arutelusid kontorites, pakuti säästuvõimalusi ja tutvustati lahendusi seminaridel ning jagati eri riikide kogemusi avalike igakuiste uudiskirjade abil. Kokku säästeti võistluse käigus võrreldes varasema 3 aasta energiatarbega keskmiselt 11,8% energiat.

Eestis osalesid 5 kontorit 21 000 ruutmeetri pinna ja 840 töötajaga. Edukaimad olid  2 panka, kes suutsid nutikusega säästa vastavalt 28% ja 25% senisest energiatarbest (ühtlustatud ilmastiku ja töötajate arvuga). Selliste säästudega saavutati hinnatavad kohad ka üleeuroopaliselt - Krediidipank tuli suurema energiatarbega kontorite hulgas 2. kohale ning saab auhinna veebruari algul Brüsselis toimuval pidulikul galaõhtul.

Absoluutarvudes säästsid tänu lihtsate võtete rakendamisele Krediidipank 214 MWh soojust ja Swedbank 517 MWh elektrit ja 86 MWh soojust ning kõik osalejad kokku veidi alla 1 GWh energiat. Kasutatud meetmeteks olid: ruumide sisetemperatuuri vähendamine, ventilatsiooni korrastamine, kütte ja jahutuse seadistamine ühtsesse automaatreziimi, koridoride ja ühiskasutuses olevate ruumide valgustuse parem seadistamine ning töövälisel ajal elektriseadmete välja lülitamine. Viimastel kuudel on toimunud juba mitmeid seminare, kus rakendatud meetmeid ja töötajate kaasamise võimalusi on tutvustatud laiemalt.

Elektrisäästuks saavutati võistluses ca 0,01% ja soojuses ca 0,004 % kogu Eesti tarbest - ning seda ainult viie osalenud kontori arvel. Soojuse ja elektri säästu tulemusena paisati atmosfääri 613 tonni vähem süsinikku.

Hinnates riikliku statistika alusel osalenud viie kontori pinna sajandikuks olemasolevaist kontoripindadest ja sarnastest ruumidest saame kergesti vähendatavaks energia tarbimise koguseks umbes 100 GWh, millest veidi üle poole võiks moodustada elektri sääst. Samuti võimaldaks selline hõlpsasti saavutatav energiasääst vähendada atmosfääri paisatavat süsiniku kogust umbes 60 000 tonni võrra ehk umbes 0,5% senisest Eesti heitkogusest.

Võistlus näitas, et energiasäästu saavutamiseks ei pea tingimata suuri kulutusi tegema, natuke nõudlikkust, nuputamist ning energiasääst ongi käes. Käsilolevate teiste energiasäästu alaste projektide abil loodab Säästva Eesti Instituut kaasa aidata säästuvõimaluste propageerimisele ja asutuste/ettevõtete motiveerimisele energiasäästu saavutamisel. Lähemalt saab projekti ja selle tulemuste ning informatiivsete uudiskirjadega tutvuda SEI-T kodulehel, vt kliima- ja energiaprogramm.
Tel. 62 76 100

Aeg:   9. detsember 2008
Koht:  Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaal
Tõnismägi 2, Tallinn

Seminari kava 

Ülevaade SEI Tallinna tööst
Tiit Kallaste Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI-T)

Ülevaade Energy Trophy+ projektist ja ilmnenud probleemidest
Veljo Kimmel (SEI-T) 

Kokkuhoiu võimalused tühivoolu vältimise abil kontoris
Veljo Kimmel (SEI-T)

Energiasäästuvõistluse hindamine
Villu Vares
Hindamiszürii liige, Tallinna Tehnikaülikool, STI

Parimaid ideid töötajate motiveerimise kampaaniatest ET+ võistluses
Tiit Kallaste, Veljo Kimmel (SEI-T)

Energy Trophy tulemused
Veljo Kimmel (SEI-T)

Kokkuhoiukogemused osalejatelt 

Seminari pildid

Seminaril arutati projekti CHANGING BEHAVIOUR esimesi vahetulemusi ning eesmärk oli välja selgitada energiasäästuprogrammide võtmetegurid ja takistused. Seminar oli suunatud energiasäästu ala juhtivatele isikutele, projekti eestvedajatele ja  organisatsioonidele, kes töötavad energia alal Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus.

Rohkem informatiooni projekti kohta leiad kodulehelt.

Seminari kava 

Energy efficiency and energy services – What is the secret of successful energy saving programmes?

Research – practice – policy dialogue workshop for Baltic states and Finland

Tallinn, November 28, 2008
National Library of Estonia 
Tõnismägi 2, 15189 Tallinn  

Introduction to the purpose of the workshop  Mike Hodson, SURF Centre

Why do energy conservation programmes fail or succeed? - our first results Ruth Mourik, ECN  

Workshop 1: What makes an energy conservation programme successful – experiences from Baltic countries. Four parallel workshops in Estonian, Finnish, Latvian and Lithuanian
 

Workshop 2: Key challenges for different target groupsFour parallel sessions: households, SMEs & building users, municipalities, schools
 

Current developments in the Baltic energy sector – the context for energy efficiency efforts. Mr. Madis Laaniste, Estonian Ministry of Economic Affairs, Energy Department

Võistluse, mille eesmärgiks oli vähendada energiatarvet kontorites inimeste käitumis-harjumuste muutmise teel, tulemused kuulutati välja peale igakülgset kontrolli ja žürii tööd novembris. 

Esmakordselt toimus võistlus 2004/2005 aastal 38 osalejaga kuuest riigist. Võistluse tulemusena juurutatud enegiasäästumeetmed andsid keskmiselt 7% energia kokkuhoidu, võitja Inglismaalt energiasääst oli aga isegi 31%. Peamise efekti andis kontoriseadmete kasutuskorra ja kasutamise aegade muutmine ja hoolikas jälgimine.

Lihtsate ning odavate meetmetega saavutasid viis Eesti osalejat aasta jooksul energia kokkuhoidu kokku üle 1 GWh. Suhteline sääst küündis parematel korrigeerituna töötajate arvu ja kliimaga üle 30 % senisest tarbimisest.  Võitja on rakendamas samu meetmeid ka teistes hallatavates hoonetes.

Parimateks olid : energiasäästu osas AS Eesti Kredidiidipank energiasäästuga üle 250 MWh, AS Hansapank energiasäästuga üle 740 MWh ning AS Tallinna Vesi säästuga üle 50 MWh. Töötajate motiveerimise ja innustamise kampaanias osas osutus parimaks Briti Saatkond.

Energy Trophy+ võistlus algas 1. septembril 2007 ja kestis 31. augustini 2008.

Seminar tulemuste analüüsi ja aruteluga toimub 9. detsembril Rahvusraamatukogu Kuppelsalis.

Uudiskirju on võimalik lugeda siit.

 

Koostöös Praxisega on valminud uuring "Maksupoliitika mõju leibkondade maksukoormuse jaotumisele". Käesolevas uuringus analüüsitakse leibkondade maksukoormust ja selle jaotust aastatel 2000-2007. Vaatluse all on sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks, käibemaks, alkoholi- ja tubakatoodete aktsiis, kütuse- ja elektriaktsiis ning maamaks.

Projekti meeskond: Andres Võrk (Praxis), Alari Paulus (Essexi ülikool), Helen Poltimäe (Säästva Eesti Instituut)

Uuringu saab alla laadida siit.

Aeg:   23. oktoober 2008
Koht:  Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaal
Tõnismägi 2, Tallinn

Sissejuhatav ettekanne – ülevaade projekti COFITECK raames käsitletud küsimustest ja probleemidest biomassiga varustamise alal
Tiit Kallaste, Anton Laur
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI-T)

Biomassi ressurss Eestis (rõhuasetus puidu biomassil ja kasutamata maaressursi potentsiaalil biomassi tootmiseks)
Peeter Muiste
Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut

Energeetiliseks kasutamiseks sobivad biomassi ressursid Eestis
(rõhuasetus energiataimedel ja muudel biomassi ressurssidel)
Ülo Kask
Tallinna Tehnikaülikool, Soojustehnika instituut

Ülevaade Eesti biokütuste turust 2006 (2007)
Riina Kippa
Eesti Konjunktuuriinstituut

Biomassiga varustamise korraldamisest ja probleemidest Väo Hake OÜ kogemustel
Andrus Tamm
Väo Hake OÜ

2. seminari pildid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avalikustas ENMAK KSH aruande eelnõu 7.oktroobril 2008.a.

ENMAK KSH aruande avalik arutelu toimub 31.oktoobril 2008.a. MKM Aatriumi saalis algusega kl 13.00

ENMAK KSH aruande eelnõud seisuga 06.10.2008 saab lugeda siit.

ENMAK KSH programmi saab lugeda siit

Prantsusmaal St Etienne’s kogunesid 25. ja 26. septembril 2008  üle-Euroopalise energiasäästuvõistluse Energy Trophy+ koordinaatorid 17riigist, et arutada esialgseid tulemusi ja edasisi tegevusi. Võistluse, mille eesmärk on vähendada kontorihoonete energiatarvet inimeste käitumisharjumuste muutmise teel, tulemused kuulutatakse välja peale igakülgset kontrolli ja zürii tööd oktoobris.

Esmakordselt toimus võistlus 2004/2005 aastal 38 osalejaga kuuest riigist. Võistluse tulemusena juurutatud enegiasäästumeetmed andsid keskmiselt 7% energia kokkuhoidu, võitja energiasääst oli aga 31% ning võitja pärines kooneritena tuntud Inglismaalt. Peamise efekti andis kontoriseadmete kasutuskorra ja kasutamise aegade muutmine ja hoolikas jälgimine. Tänaseks lülitatakse kõik mittevajalikud seadmed tööpäeva lõppedes ja loomulikult ka nädalavahetusteks vooluvõrgust välja. Ettevõtte töötajate ühise pingutuse tulemusena hoiab Centrica saavutatud säästu arvelt kokku 250 000 krooni aastas, lisaks võitsid nad ka võistluse peaauhinna.

Kõikide osalejate peale kokku vähendati 1 aastaga energiatarvet 3700 MWh ning selle tulemusena jäi atmosfääri paiskamata 1885 tonni CO2. Rahaliselt säästeti 1 aasta jooksul enam kui 200 000 Eurot.

Energy Trophy+ võistlus algas 1. septembril 2007 ja kestis 31. augustini 2008.

2007/2008 Energy Trophy+ võistlust toetavad:

• Euroopa Komisjon toetab projekti IEE programmi raames
• Energy Trophy+ võistluse patrooniks on Saksamaa Riiklik Keskkonnaagentuur, mida esindab president Prof. Dr. Andreas Troge.
• Eestis toetab võistlust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2008. aasta kevadel ja suvel viis SEI-Tallinn Keskkonnaministeeriumi tellimisel läbi uuringu, et saada ülevaade Eesti turul olemasolevatest ökomärgisega toodetest, kes neid maale toovad ja müüvad. Vaatluse all olid meie regioonis levinud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt koostatud standardi (ISO 14024) alla kuuluvad ökomärgised, s.t Põhjamaade luik, Euroopa Liidu lilleke, Saksamaa Sinine Ingel. Samas aga jälgiti ka Ökotexi (tekstiilitoodetel) ja FSC (puidutoodetel) ning Energi Stari (kontoritehnikal) märgist. Vaatluse all olid pabertooted, puhastusvahendid, tekstiil, värvid, puittooted, seadmed jms. Toiduaineid antud uuringus ei vaadeldud. 

Ökomärgisega toodete müüjate ja müügikohtade uuringu aruanne koos lisadega (sh andmebaas ökomärgisega toodetest, nende müüjatest ja maaletoojatest) ning seminari ettekanded allalaetavad siin: http://www.eco-net.ee/?mid=2&id=269

 

Aeg:   18. september 2008
Koht:  Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaal
Tõnismägi 2, Tallinn

SEI-Tallinna kliima- ja energiaprogrammi tutvustus
Tiit Kallaste,
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI-T)

Projekti COFITECK tutvustus ja ülevaade senistest tulemustest
Anton Laur, Tiit Kallaste
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI-T)

Biomassi koospõletamise tehnoloogiad ja nende rakendamine Eestis – võimalused ja probleemid
Villu Vares
Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut

Toetussüsteemide arenguvõimalustest biomassist energia tootmisel Eestis
Madis Laaniste
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond

Biomassi koospõletamise projektidest Eesti Energia ASis
Ando Leppiman
Eesti Energia AS Taastuvenergia ettevõte

Biomassi koospõletamise võimalused Väo koostootmisjaamas
Andres Taukar
Väo Elektrijaam, OÜ Digismart
 
1. seminari pildid.

26. augustil 2008 korraldas Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) oma 5. tegutsemisaasta puhul konverentsi "Keskkonnajuhtimine - quo vadis?".

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) loodi 2003. aastal eesmärgiga koondada ettevõtteid, organisatsioone ning ka üksikisikud, kes soovivad teavet ettevõtlusega seotud keskkonnaküsimuste lahendamiseks ja ohjamiseks, et vähendada ettevõtlusest tulenevat keskkonnamõju ning tagada kogu ühiskonna säästev areng.

SEI-Tallinn mängis EKJA sünni juures olulist rolli ning on kõigi nende aastate jooksul olnud EKJA tegevuste organiseerimisel aktiivselt kaasatud.

Konverentsil anti ülevaade nii Eesti kui ka Euroopa keskkoonajuhtimise hetkeseisust ning mis on riigi roll keskkonnajuhtimise edendamisel. Toodi huvitavaid näiteid erinevate keskkonnajuhtimise lähenemiste ja meetodite edukusest Eesti ja Euroopa ettevõtluses.

Konverentsi ettekanded!

 

Sihtasutus Säästva Eesti Instituut (SEI Tallinn) viib ellu projekti “The
Access Initiative: Good Environmental Governance – a Prerequisite of
Sustainable Development”, mille eesmärk on kaasa aidata
keskkonnademokraatia ehk nn juurdepääsu-põhimõtete rakendamise
edendamisele arengumaades.

Juurdepääsu-põhimõtted (access principles) – keskkonnainfo
kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsus­tamises ning
juurdepääs õigusemõistmisele on Rio deklaratsioonis ja Århusi
konventsioonis tunnustatud kui iga inimese õigus ja jätkusuutliku arengu
üks olulisi eeldusi. Seetõttu on tähtis, et nende põhimõtete rakendamist
järgitakse ka arengukoostöö poliitika kavandamisel ning elluviimisel.

Et arutada Eesti võimalusi juurdepääsu-põhimõtete edendamiseks
arengumaades, korraldab Säästva Eesti Instituut 21. augustil 2008
algusega kell 11 ümarlaua (Lai t. 34, Tallinn), kuhu on kutsutud
osalema välisministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, valitsusväliste
organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide Eesti esindajad.

Projekti tulemusena koostatakse soovitused rahvusvahelise arengukoostöö
organisatsioonidele ja arenguabi andvatele
riikidele juurdepääsu-põhimõtete lõimimiseks arengumaades
elluviidavatesse projektidesse ning need esitatakse projekti
lõpukonverentsil Iirimaal, oktoobris 2008 Euroopa Liidu arengukoostöö
poliitika kujundajatele.

Ümarlaua kava:

11.00 ”The Access Initiative” (TAI) võrgustiku tutvustus ja ümarlaua
eesmärk.

Ülevaade juurdepääsu-põhimõtetest ning nende rakendamise hindamisest.
/Säästva Eesti Instituut, Piret Kuldna

11.40 Eesti arengukoostöö senine tegevus, põhimõtted ja suunad.
/Välisministeeriumi arengukoostöö büroo, Marje Luup

12.00 Eesti arengukoostööst keskkonnavaldkonnas. /Keskkonnaministeeriumi
rahvusvahelise koostöö osakond, Siiri Kerge

12.15 – 13.30 Arutelu: keskkonnademokraatia edendamine arengumaades –
Eesti arengukoostöö võimalused

Projekti taust
“The Access Initiative” (TAI) (www.accessinitiative.org) on rahvusvaheline huvirühmade koalitsioon, kelle koostöö eesmärk on edendada juurdepääsu-õiguste (keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine otsus­tamises ning juurdepääs õigusemõistmisele) rakendamist.

TAI analüüsib World Resources Institute´i (WRI) välja töötatud ühtse metoodika alusel riikide keskkonnavalitsemise tugevusi ja nõrkusi ning teeb ettepanekuid, kuidas juurdepääsu-õiguste rakendamist saaks parandada. TAI hindamisaruannete koostamine põhineb koostööl, kuhu on kaasatud ka valitsusasutuste esindajad.

Eestis on seni hinnatud riigi edu juurdepääsu-õiguste tagamisel kahel korral (2004 ja 2006). Eestikeelsed aruanded on kättesaadavad aadressil: www.seit.ee/tai.

Mais 2008 käivitunud projektis “The Access Initiative: Good Environmental Governance – a Prerequisite of Sustainable development” osalevad partneritena viis valitsusvälist organisatsiooni Ungarist, Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, kes analüüsivad viies arenguriigis (Tansaania, Uganda, Indoneesia, Tai, Vietnam, Sri Lanka) läbiviidud TAI hindamiste näitel juurdepääsu-põhimõtete rakendamist arengumaades ning esitavad soovitusi juurdepääsu-põhimõtete integreerimiseks arengukoostöö poliitikasse ja projektidesse.

Projekt kestab novembrini 2008 ning seda rahastab The Presidency Fund.

Lähem info: Piret Kuldna

 

 

2007. aasta lõpus toimus Säästva Eesti Instituudi (SEI Tallinna) tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute keskuse rahastamisel arvamusküsitlus “Inimene ja keskkond 2007”. Turu-uuringute AS küsitles 1003 inimest üle Eesti vanuses 15-74 eluaastat.
SEI Tallinn on varem taolise küsitluse korraldanud 1994. a. Seekordse küsitluse eesmärk oli analüüsida muutusi inimeste suhtumises keskkonnaküsimustesse.

25. märtsil toimus nimetatud küsitluse tulemuste esitlus Rahvusraamatukogus. Lisaks Eestis korraldatud küsitluse tulemusele anti ülevaade ka Euroopas ja USAs viimastel aastatel toimunud keskkonnaküsitluste tulemustest.

Pressikonverentsi slaidid:
Ettekande slaidid
Ettekande slaidid II (energeetika) 
Küsitluse metoodika

Aruanne:
Inimene ja keskkond 2007 

 
Piret Kuldna
Projektijuht
Tel. 6276 110
piret.kuldna [@] seit.ee

SEI Tallinn viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilist hindamist. Valminud on KSH programmi eelnõu. Küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada kirjalikult kuni 26.03.08, avalik arutelu toimub 27.03.08.

Keskkonnaküsimuste lõimimine kõigi asjassepuutuvate valdkondade poliitikatesse on säästva arengu üks keskseid põhimõtteid. See tähendab ühiskonna ja looduskeskkonna vastastikuse toime mõistmist ja arvestamist. Kuna areng on protsess, siis vajab ka säästev areng pidevat õppimist ja tagasisidet poliitikate kujundamiseks ja otsuste tegemiseks. Seepärast on huvirühmade kaasamine ja osalemine efektiivse poliitika üks eeldusi. Samuti on otsusetegemise hõlbustamiseks välja töötatud suur hulk otsuste mõjuhindamise vahendeid. Siiski ei ole valdkondlike poliitikate mõju jätkusuutlikkuse edendamisele Eestis veel tihti piisav.

Nende ja teiste säästva arengu teemaliste küsimuste üle kutsus Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn arutama SÄÄSTVA ARENGU FOORUMIL 2007: keskkonnapoliitika lõimimise strateegiad ja vahendid, mis toimus 8. novembril 2007 rahvusraamatukogus.

Foorumi korraldamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SEI.

Foorumi kava ja ettekanded:

9.45 – 10.30 Saabumine ja tervituskohv

10.30 – 10.45 Avamine. Tea Nõmmann, SEI Tallinna keskuse juhataja

10.45 – 11.15 Keskkonnapoliitika väikestest muudatustest terviksüsteemi muutmiseni. Prof. Johan Rockström, SEI direktor

Kakskümmend aastat pärast Brundtlandi komisjoni, ajal, mil sõlmitud on üle viiesaja mitmepoolse keskkonnaalase kokkuleppe, on reaalselt jätkusuutlikkuse saavutamiseks tehtud veel liiga vähe. Selle asemel seisab inimkonnal ees raskeimate keskkonnaalaste probleemide lahendamine. Institutsionaalne suutlikkus ökosüsteemseks juhtimiskorralduseks areneb aeglasemalt, kui hävineb keskkond. Hädavajalik on tegeleda ökosüsteemide sotsiaalsete ja ökoloogiliste protsesside tervikliku uurimisega. Samuti tuleb siduda poliitika ja juhtimismeetmed säästvaks arenguks vajaliku elustiili muutuste ja kohanemisega.

11.15 – 11. 45 Poliitikate lõimimise positiivse koostoime leidmine, riskide vältimine: stsenaariumide kasutamine otsusetegemise protsessis. 
Dr. Joachim Spangenberg, Helmholtzi Keskkonnauuringute keskus, UFZ

Tänapäevast ´refleksiivset modernsust´ (Ulrich Beck) iseloomustavad üha suuremad otsusetegemise kõrvalmõjudest tulenevad riskid. Stsenaariumid aitavad illustreerida poliitikate lõimimise mõjusid – seega tuvastada ka võimalikku tekkivat sünergiat ning sotsiaal-majanduslikke riske, mida kavandatavate meetmete juures pole osatud ette näha. Stsenaariumid koosnevad narratiividest illustreerituna valitud aspektide mudelsimulatsioonidega.
Ettekandes tuuakse näiteid poliitikastsenaariumidest ning kaasnevatest riskidest ja sünergiast.

11.45 – 12.15 Partnerlus säästvas arengus: multimeedia tehnoloogia roll säästva arengu hariduses, hindamises ja teabevahetuses.
Martin O’Connor,  Versailles Saint-Quentin-en-Yvelines Ülikooli majandusteaduse professor

12.15 – 13.00 Kohvipaus. Filmi "Raport: Roheline Eesti" eellinastus (Eesti 2007), režissöör Moonika Siimets

See värske ja provokatiivne dokumentaalfilm uurib võimalusi, kas Eesti võiks olla maailmas Roheline Tiiger, taastuvenergeetika kasutuselevõtu ja innovatsiooni pioneer või jäämegi lohisema suuremate riikide sappa? Film vaatleb Eesti erilist positsiooni, mis tuleneb meie väiksusest ja geograafilisest asetusest ning võimalusi, mis sellega kaasnevad. "Raport: Roheline Eesti" räägib ühe pisiriigi sõltumatusest, iseotsustamisest ja oma tee leidmisest... või siis sellest, kuidas kõigile nendele väärtustele käega löödi.

13.00 – 13.30 Eesti Euroopa keskkonnas. 
Andres Tarand, Euroopa Parlamendi liige

Vajalik seaduste raamistik säästva arengu suunamiseks on Eestis mõnda aega kehtestatud. Teatud areng on aset leidnud ka riigikogu tasandil arengukavade ja strateegiate olemuses. Põhiline rakendamise takistus on olnud demokraatia arenematus, mis avaldub valitsuste voluntarismis ning elektoraadi ükskõiksuses. Ettekanne võrdleb Euroopa Parlamendi ning riigikogu teemakäsitlusi.

13.30 – 14.00 Poliitika mõjutamise võimalused – SEIT kogemus 15 aasta jooksul.
Kaja Peterson, SEIT säästva arendamise meetodite programmi juht

SEI Tallinna keskuse missioon on olnud asutamisest saadik keskkonnapoliitika uurimine ja selle lõimimine teiste valdkondade poliitikatesse. Keskkonnapoliitika on juba oma olemuselt lõimiv, sest tõhus keskkonnakaitse eeldab nii majandus- kui sotsiaalvaldkonna koosarvestamist parema elukvaliteedi saavutamiseks pikemas perspektiivis. SEIT on andnud oma panuse ka keskkonnateadlikkuse tõstmisse nii Eestis kui välismaal.

14.00 – 14.30 Eesti kliima- ja energiapoliitika lõimimine. 
Tiit Kallaste, SEIT kliima- ja energiaprogrammi juht

Tulenevalt rahvusvahelisest kohustusest rakendada ÜRO kliimamuutuste konventsiooni Kyoto protokolli teeb Eesti jõupingutusi energia- ja kliimapoliitika ühitamiseks. Suurim kasvuhoonegaaside heitkogus on pärit energiasektorist, seal on ka suurimad võimalused heite vähendamiseks. Seni on neid kahte poliitikat eraldi käsitletud. Enam ei ole see võimalik eelkõige heitmekaubanduse direktiivi 2003/87/EÜ jõustumisega 2003. aastal ja esimese kauplemisperioodi käivitumisega 2005. aastal. Meie taastuvenergia potentsiaal on suur, selle kasutuselevõtmine läbi ühisrakenduse projektide on Eesti suur võimalus. 

14.30 – 16.15 Arutelu.
Juhtis Valdur Lahtvee, Riigikogu roheliste fraktsiooni esimees

Vastasid:
Prof. Johan Rockström, SEI
Dr. Joachim Spangenberg, UFZ
Prof. Martin O’Connor,  Versailles Saint-Quentin-en-Yvelines Ülikool
Kaja Peterson, SEIT
Tiit Kallaste, SEIT
Tõnis Meriste, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) juhatuse esimees

1. Säästva arengu põhimõtete rakendamine igapäevaelus riiklikul tasandil – millises seisus oleme?
2. Keskkonnakaitse integreerimine valdkondlikesse poliitikasse – head näited, probleemid.
3. Mida vajab otsusetegija, et arvestada säästva arengu põhimõtteid otsustamisel?
4. Eesti ja globaalsed probleemid – kuidas peaks Eesti nende lahendamisele kaasa aitama?

Lisainfo:

Piret Kuldna
Tel. 6276 110, piret.kuldna @ seit.ee

Vivika Jürna
Tel. 6276 100, vivika.jyrna @ seit.ee

eco-net.ee on Leonardo da Vinci programmi rahastatud projekti HERMES II (Health-Environment-Risk Managers Educational Support) käigus loodud inetrnetiportaal, mis kätkeb ülevaadet olulistest keskkonnateemadest, viitab asjakohastele õigusaktidele ja uudistele ning jagab teavet toimuvatest koolitustest, seminaridest, ilmunud trükistest jms. Samuti toimib foorum, mille eesmärk on anda portaalikülastajatele võimalus omavahel suhelda ja seeläbi tekkinud küsimustele hõlpsamini vastuseid leida. 2008. aastal käivitub ka e-õppe programm, mis võimaldab internetipõhist keskkonnajuhtimisalast täiendõpet.

Teemad, mida portaal lihtsalt ja praktiliselt lahtiseletatuna sisaldab, on tootega seotud keskkonnajuhtimisvahendid (olelusringi hindamine, ökomärgised, keskkonnadeklaratsioonid), keskkonnajuhtimissüsteemid (ISO 14001, EMAS), keskkonnaload (liht-, kompleks-, eri-, erakorralised load), keskkonnaaruandlus. Lisaks viidatakse sertifitseerijatele ja konsultatsioonifirmadele, kelle teenuseid ettevõtjad võivad kasutada.

Portaal on mõeldud eelkõige ettevõtetele ja keskkonnajuhtimisega seotud huvilistele, kuid vajalikku infot leiavad sealt ka teised huvirühmad. Portaal koondab ka muud HERMES II projekti tulemused – teabelehed ja ligipääsu e-õppe programmile. Samasugused portaalid on loonud ka Poola, Läti, Leedu, Tšehhi ja Iirimaa partnerid.

Uuri järele: www.eco-net.ee