Uudised

Uuringu aruannet saab lugeda siit.

Uuringus osales 57 keskkonnahariduse spetsialisti ja 75 bioloogia-geograafiaõpetajat. Vastuste puhul tuleb arvestada seda, et need peegeldavad aktiivsete keskkonnahariduse spetsialistide ja õpetajate arvamusi, mis ei pruugi kattuda mõlema vastajarühma enamuse arvamusega. Uuringu tulemusena võib tuua esile järgmist:

1.       Mõlemad vastajarühmad – keskkonnahariduse spetsialistid ja õpetajad – olid tugevalt sedameelt, et on vaja eraldi keskkonnahariduse arengukava. Põhjenduseks toodi seda, et keskkonnaharidus on spetsiifiline haridus paljude osapooltega ja see vajab korraldamist. Samuti toodi esile seda, et omaette kava on tarvis seetõttu, et tähtsustada keskkonnaharidust ning selgitada selle eesmärke ja mõisteid.

2.       Valdav oli vastajate arusaam, et loodusharidus on kõige alus, ilma liikide ja elupaikade ning nendevaheliste seoste tundmiseta ei ole võimalik anda ei keskkonnaharidust ega säästva arengu haridust.

3.       Kuigi Eestis tegutseb üle poolesaja loodus- ja keskkonnaharidust andva keskuse, leidsid vastajad, et Eestis pole loodus- ja keskkonnaharidus kõigile koolidele eri piirkondades siiski kättesaadav. Põhjusteks toodi peamiselt kaks asjaolu: keskused ei paikne üle riigi ühtlaselt ja pakutavaid programme kasutavad teatud aktiivsed koolid.

4.       Õpetajad koostavad oma tööks vajalikke loodus- ja keskkonnahariduse programme enamasti ise, kuna omavad paremat ülevaadet sellest, mida täpselt on vaja õppekava täitmiseks. Spetsialistide pakutud programmid on oma programmidele pigem täienduseks kui asenduseks.

5.       Pakutavate programmide sisuga olid õpetajad enam-vähem rahul, eriti populaarsed on keskkonnaameti ja RMK pakutavad programmid. Vastajad soovisid, et lisaks üldhariduskoolide õpilastele laieneksid programmid ka kutsekoolide õpilastele ja täiskasvanutele, eriti lastevanematele koos lastega.

6.       Vastajate arvates on pakutud programmid omavahel vähe koordineeritud. Samas läksid vastajate arvamused lahku selles, kas pakutud programmide teatud dubleeritus on probleem või mitte. Osa vastajaid leidis, et dubleerituse tõttu on kasutajatel suurem valikuvõimalus, samas kui teised vastajad leidsid, et dubleerituse tõttu jäävad osad teemad katmata. Ühtlasi märgiti, et dubleerivate programmide vähendamisel saaksid ülejääva ressursi arvel programmidest osa võtta rohkem koole. Rõhutati spetsiaalse vajaduste ja võimaluste uuringu läbiviimise olulisust.

7.       Keskkonnaharidust tuleks koordineerida üle riigi, leidsid mõlema rühma vastajad. Juhtivat rolli keskkonnahariduse korraldamises nähakse riigil ja eelkõige soovitakse, et selles osaleks haridusministeerium.

8.       Keskkonnahariduse rahastamises tunnustakse KIKi rolli projektide rahastamises, kuid õpetajad näevad pigem seda, et keskkonnaharidus oleks õppekava osa ja selle rahastamine toimuks riigieelarve kaudu. Spetsialistide rühma vastajad leidsid, et keskkonnameti tegevuse kulud peaksid olema kaetud ameti eelarves, mitte aga projektipõhiselt KIKi projektide kaudu.