Taust

Kliimamuutus on üks põllumajandust ja toidutootmist mõjutavatest teguritest, millel on nii majanduslik, keskkonna- kui ka sotsiaalne mõju. Samal ajal avaldab toidutootmine kliimale mõju kasvuhoonegaaside heite tekitajana. Otseseks ja kaudseks kasvuhoonegaaside heiteks toidusüsteemidest on hinnatud 19–29% kogu globaalsest inimtekkelisest emissioonist.

Globaalselt on vaja järjest rohkem toitu toota, sageli veepuuduse tingimustes. Põllumajandusmaa on suurim maakasutaja, võttes enda alla peaaegu 40% maailma maismaast. Ka Eestis, kus põllumajandusmaad on ligi 29%, mõjutab kliima muutumine saake, toidu kvaliteeti ja kättesaadavust.

Oluline osa kõigi inimeste toiduga varustamisel ja toidusüsteemide keskkonnamõju leevendamisel on toiduraiskamise vähendamisel. Samas jääb FAO hinnangul maailmas ligikaudu üks kolmandik inimese jaoks toodetud toidust tarbimata, mis teeb kokku u 1,3 miljardit tonni aastas. Eesti toidukauplustes jääb aastas müümata ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid.

Kliimamuutuse leevendamise ja mõjudega kohanemise edukus toidutootmissüsteemides sõltub paljuski üldiste keskkonna, majanduslike ja sotsiaalsete säästva arengu eesmärkide saavutamisest, nagu neid käsitletakse nii ÜRO säästva arengu tegevuskavas kui ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis.

ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 seab sihid kliimamuutuse leevendamiseks (13. eesmärk) ja säästva põllumajanduse toetamiseks (2. eesmärk), mis suurendab viljakust ja tootlikkust, aitab säilitada ökosüsteeme, suurendab kliimamuutuste, äärmuslike ilmastikunähtuste, põua, üleujutuste ja muude loodusõnnetustega kohanemise suutlikkust ning parandab maa ja mulla kvaliteeti.

Säästva toidusüsteemiga on tihedalt seotud säästev tarbimine ja tootmine
(12. eesmärk) – toidujäätmete ja toidukao vähendamine tootmis- ja tarneahelas.

2015. aasta lõpus toimunud ÜRO Pariisi kliimakonverentsil (COP 21) jõudsid ÜRO kliimakonventsiooni osalisriigid kokkuleppele kiirendada koostööd ja suurendada investeeringuid vähese CO2-heitega tuleviku poole liikumiseks.

Kokkuleppe toob muuhulgas välja toidutootmise haavatavuse kliimamuutuse negatiivse mõju suhtes: kliimamuutusega kohanemine, vastupidavuse suurendamine ja vähese CO2-heitega arengu kiirendamine peab toimuma viisil, mis ei sea ohtu toidu tootmist (artikkel 2).

Eestis on valminud kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, mis mõjutavad samuti põllumajanduse planeerimist ja arendamist.

Säästva arengu foorumi 2016 eesmärk on laiemalt teadvustada toidutootmise ja -tarbimise ning kliimamuutuse vastastikust mõju ja selle mõju vähendamise võimalusi.

Foorumil arutletakse, kuidas mõjutab globaalne kliimamuutus toidutootmist ja
-tarbimist Eestis ning vastupidi ja püütakse leida vastuseid, kuidas toidusektori ettevõtted saavad kasu kliimamuutuse leevendamise kohustusest ja kliimamuutusega kohanemise vajadusest.

Foorumi peamiseks sihtrühmaks on Eesti toidu- ja põllumajandusvaldkonna ettevõtted, samuti eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad, vabaühendused jt.

Foorumi korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigikantselei koos säästva arengu komisjoniga.

Taustapaber: Toit ja kliimamuutus (SEI Tallinn, november 2016)