Säästva arengu sõnaseletusiA
avalik arutelu,
public hearing (public consultation),
öffentliche Anhörung (f),
открытое слушание – avalik istung asja arutamiseks avatud menetluse korral.
Keskkonnamõju hindamise menetluse üks etapp, mille haldusorgan korraldab enne õigusakti andmist. Vt ka avatud menetlus.
avalik huvi (avalikkuse huvi, üldine huvi),
public interest,
öffentliches Interesse (n),
публичный интерес (oбщественный интерес) – üksikisiku või -rühma huvidest laiem taotlus avaliku hüve loomiseks või säilitamiseks, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadav. A. h. võib erahuvidega kattuda, aga ka vastanduda ja konflikte tekitada. Vt ka otsustusprotsess.
avalik hüvis (üldkasutatav hüvis),
public good,
öffentliches Gut (n),
общественное благо – hüvis, mida selle olemuse tõttu pole võimalik üksikisikutele eraldi müüa, ehk teisiti öeldes, ühe inimese tarbimine ei vähenda teistele tarbimiseks jäävat kogust. A. h-t pakub riik näiteks riigikaitsena. Vt ka ühishüvis.
avatud menetlus,
open procedure,
offenes (öffentliches) Verfahren (n),
открытоe производствo – erimenetlus õigusakti andmisel. A. m. on oluline menetlusviis nt
keskkonnamõju hindamisel ja
keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.
A. m. eeldab muuhulgas, et haldusorgan peab enne otsuse tegemist andma menetlusosalistele võimaluse avaldada eelnõu või taotluse kohta oma arvamust ja esitada vastuväiteid ning need ära kuulama. Haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Ka asja arutamine avalikul istungil avatud menetluse osana on laialt levinud just keskkonnamõju hindamise menetluses, kuna a. m-e korral otsustab haldusorgan õigusakti andmise pärast asja arutamist avalikul istungil. Vt ka avalik arutelu.
H
hea valitsemistava,
good governance,
gute Verwaltung (f),
хорошее управление – tõhus ja õiglane avalik haldus. Hõlmab selliseid põhimõtteid nagu õigusriiklus, avaliku sektori aruandekohustus
üldsuse ees, selgus ja arusaadavus otsuste tegemisel, tulemuslik otsuste rakendamine,
osalusdemokraatiale tuginemine ja konsensusele orienteeritus, avalike teenuste osutamine mõistliku aja jooksul, võrdne kohtlemine ja kaasatus.
Allikas:
Poliitikauuringute Keskus Praxis. Vt ka hea tava, kodanikuühiskond, otsustusprotsess, sotsiaalne vastutus, üldsuse kaasamine.
huvirühm,
stakeholder (interest group),
Interessengruppe (f),
заинтересованная группа – 1) teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik); 2) inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad.
Allikas:
Lagerspetz, 2006. Vt ka kogukond, otsustusprotsess, partnerlus, rohelised, surverühm, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.
I
igaüheõigus,
everyman's right,
Jedermannsrecht (n),
право обывателя – õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida. Kõiki inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi, mis eriti Põhjamaades tuginevad ajalooliselt väljakujunenud tavadele, ei ole otseselt seadustes kirjeldatud. Vt ka kallasrada.
J
juurdepääs õigusemõistmisele,
access to justice,
Zugang (m) zur Justiz,
доступ к правосудию – isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalases vaidlusküsimuses. Vt ka Århusi konventsioon, juurdepääsu-põhimõtted.
juurdepääsu-põhimõtted,
access principles,
Zugangsprinzipien (pl),
принципы доступа –
keskkonnainfo kättesaadavus,
üldsuse osalemine otsustamises ning
juurdepääs õigusemõistmisele. Rahvusvahelisel tasandil tunnustati j-e olulisust esimest korda Rio deklaratsioonis 1992. aastal.Vt ka Århusi konventsioon, ÜRO keskkonna- ja arengukonverents.
jõutamine,
empowerment,
Ermächtigung (f),
усиление влияния – inimeste,
kogukondade ja organisatsioonide tegutsemisvõime, sh tahte, vastutustunde, õigusteadlikkuse, pädevuse ja oskuste sihipärane edendamine, et oleks võimalik aktiivsemalt ja sisulisemalt osaleda arendustöös, planeerimises, korraldamises ja juhtimises. Kasutatakse eriti
säästva arengu,
looduskaitse ja
looduskasutuse ning kogukondliku arendamise kontekstis. Vt ka sotsiaalne vastutus, suutlikkuse tõhustamine, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.
K
kodanikuühiskond (kolmas sektor),
civil society,
Zivilgesellschaft (f),
гражданское общество (третий сектор) – 1) riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, selleks et edendada oma huve ja
väärtusi. K-a tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel peetakse selle osadeks ka nt ajakirjandust, parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid. Sel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele;
2) ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, sh mittetulundussektor. (Allikas:
Lagerspetz, 2006).
Agenda 21 käsitleb k-a
säästva arendamise olulise partnerina. Vt ka osalusareng, osalusdemokraatia, otsedemokraatia, vabaühendus, üldsuse osalemine.
O
osalusdemokraatia,
participatory democracy,
Teilnahmedemokratie (f),
демократия участия – demokraatia (rahva võimu) vorm, mis jääb esindusdemokraatia ja
otsedemokraatia vahele. Kui puhta esindusdemokraatia puhul delegeerib kodanikust valija kogu otsustusõiguse valimiste vaheajal oma valitud esindajale ning otsedemokraatia puhul osaleb kodanik kõikide otsuste langetamises ka valimistevahelisel ajal, siis o. puhul osaleb kodanik mõne otsuse langetamises rahvahääletuse mehhanismi kaudu.
Allikas:
Lagerspetz, 2004.Vt ka kodanikuühiskond, osalusareng.
otsedemokraatia,
direct democracy,
direkte Demokratie (f),
"прямая" демократия (непосредственная демократия) – demokraatia (rahva võimu) vorm, kus hääleõigust omavatel kodanikel on võimalus sekkuda riiki puudutavate küsimuste
otsustusprotsessi igas etapis ilma vahepealsete esindajateta. Maailmas peetakse otsedemokraatlikult toimivaks Šveitsi riiki, kus igal kodanikul on võimalus osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel. Otsedemokraatlik mehhanism on näiteks rahvahääletus, mis tänapäevase info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga on võimalik teha ka digitaalselt ja seega palju lihtsamalt ning odavamalt kui paberil. Vt ka osalusdemokraatia.
P
partnerlus,
partnership,
Partnerschaft (f),
сотрудничество – kahe või mitme ühenduse või asutuse ühine töö, kusjuures ükski osaline ei langeta otsuseid üksi. Koostöö eesmärgid, tegevuskava ja vahendid otsustatakse koos; p. on rohkem kui lihtsalt konsulteerimine. Avaliku ja erasektori p. tähendab avaliku võimu ning mittetulundusühenduse ja/või ettevõtte koostööd.
Allikas:
Lagerspetz, 2006.Vt ka huvirühm, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.
R
rohelised,
greens,
Grüne (pl),
“зеленые” – üldnimetus mitmeti organiseerunud poliitilistele liikumistele, mille eesmärk on elukeskkonna hoidmine ja
säästev areng. Eriti aktiivsed on r. olnud Lääne-Euroopa maades (nt Saksamaal, Rootsis, Soomes); tegutsevad ka Euroopa Parlamendis. Üleeuroopaline partei Euroopa Rohelised (
European Green Party/European Federation of Green Parties) asutati 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks. Vt ka huvirühm, otsedemokraatia.
S
selgus (arusaadavus),
transparency,
Transparenz (f),
прозрачность – mõiste
otsustusprotsessi avatuse hindamiseks. Vt ka avalik huvi, kodanikuühiskond, üldsuse osalemine.
sotsiaalne vastutus (sotsiaalne aruandekohustus),
social accountability,
(e) Sozialverantwortlichkeit,
cоциальная подотчётность – kodanike ja riigi puhul tähendab see ühelt poolt valitsuse aruandekohustust oma tegevuse kohta inimeste
elukvaliteedi parandamisel ja õiguste kaitsmisel ning teiselt poolt kodanike aktiivset osalemist selle jälgimisel: nt poliitika kujundamisel osalemisega, riigieelarvelistel kulutustel ja avalikel teenustel silma peal hoidmisega.
Seega tähendab s. v. ka avalikule teabele juurdepääsu soodustamist. S. v. peaks toimima kogu demokraatliku valitsemistsükli jooksul, mitte ainult valimiste ajal.Vt ka hea valitsemistava, partnerlus, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.
surverühm,
pressure group,
Pressure-group (f) (Interessengruppe (f)),
группа давления – liikmete ühiste huvide (kas
era- või
avalike huvide) edendamiseks loodud ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab avaldada avalikule võimule survet, selleks et mõjutada teda puudutavaid otsuseid.
Allikas:
Lagerspetz, 2006.Vt ka huvirühm, otsustusprotsess.
Ü
ühishüvis,
common good,
Allmendegut (n) ,
общее благо – hüvis, mida võivad kasutada samaaegselt mitu kasutajat, nt kalavarud, puit, joogivesi, tervisekindlustus.
Avalik hüvis erineb ü-st selle poolest, et selle tarbimine ühe inimese poolt ei vähenda kogust, mis jääb teistele tarbimiseks (nt õhk, riigikaitse, õiguse mõistmine). Vt ka ühisomand.
üldsus (avalikkus),
public,
Öffentlichkeit (f),
общественность – üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused. Demokraatlikus ühiskonnas on üldsusel õigus organiseeruda ja oma arvamust avaldada. Vt ka üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.
üldsuse kaasamine (avalikkuse kaasamine),
public engagement,
Öffentlichkeitsbeteiligung (f),
общественнoe участиe (привлечение) – kaasamine
otsustusprotsessi, mida riik, kohalik omavalitsus või kavandatava tegevuse arendaja rakendab selleks, et informeerida selle tegevusega võimalikke mõjutatavaid
huvirühmade ja üksikisikuid ning anda neile võimalus mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid.
Kaasamine sisaldab
üldsuse osalemise võimaluste poolest erinevaid etappe: teavitamist, konsulteerimist, koostööd ja
partnerlust, ning
jõutamist ja kohalikku kontrolli. Vt ka Århusi konventsioon, hea valitsemistava, partnerlus.
üldsuse osalemine (avalikkuse osalemine),
public participation (public involvement),
Öffentlichkeitsbeteiligung (f),
общественнoe участиe – kodanike osalemine iseenda või
huvirühma nimel avalike asjade
otsustusprotsessis. Osalemine poliitikakujundamises ja otsuste tegemisel ei toimu ainult valimiste ajal, sest nii huvirühmade kui üksikisikute jaoks võib valimistevaheline aeg olla palju tõhusam poliitiliste otsuste ja õigusloome mõjutamiseks.
Üldsuse aktiivne osalemine
keskkonna ja
arenguga seotud tegevusplaanide koostamisel ja rakendamisel kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil on
säästva arendamise peamisi taotlusi. Vt ka altpoolt tulev algatus, Århusi konventsioon, partnerlus, üldsuse kaasamine.
Kasutatud kirjandusBanzer S., Bejzyk M., Christianson S. 1998. Lexicon of Terms and Concepts in Public Administration, Public Policy and Political Science. Kyiv. Osnovy Publishers.
Berninger, K. Tapio, P. Willamo, R. 1996. Ympäristönsuojelun perusteet. Gaudeamus.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992, https://www.riigiteataja.ee/akt/12918700?leiakehtiv
Costanza, R. 1991. Ecological Economics. The Science and Management of Sustainability. Columbia University Press, NY.
Douglas, I., Huggett, R., Robinson, M. (toim) 1996. Companion Encyclopaedia of Geography. The Environment and Humankind. Routledge, London & NY.
Dow Jones Sustainability Indexes, www.sustainability-index.com
EEA Multilingual Environmental Glossary, glossary.eea.eu.int/EEAGlossary/
Eesti Keele Instituut, http://eurokeelehoole.eki.ee/
EIONET General Multilingual Environmental Thesaurus (GEMET), www.eionet.europa.eu/gemet
EnDic – Environmental Dictionary, SYKE, mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe?UI=ened
Environmental Economics Glossary, www.costbenefitanalysis.org/glossary.htm
European Conference of Ministers of Transport (ECMT). 1997. Social Costs Glossary.
EV Haridus- ja Teadusministeerium, EV Keskkonnaministeerium. 2006. EV keskkonnahariduse kontseptsioon. Tallinn-Tartu.
Fry, G., Martin, G. R. 1991. The International Development Dictionary. ABC-Clio, Santa Barbara.
FSC (Forest Stewardship Council), www.fsc.org/en
Funtowicz, S., Ravetz, J. 1994. The worth of a songbird: ecological economics as a post-normal science. Ecological Economics 10: 197–207.
Geomedia 2005. Ettevõtte ühiskondlik vastutus. Sõnastik. Tartu.
Global Reporting Initiative, www.globalreporting.org
Goodland, R., Daly, H., El Serafy, S., Von Droste, B. (toim). 1991. Environmentally Sustainable Economic development: Building on Brundtland. UNESCO, Paris.
Hugé, J., Waas, T., Eggermont, G. And Verbruggen, A. 2011. Impact assessment for a sustainable energy future – Reflections and practical experiences. Energy Policy, 39: 6243–6253.
Hutchinson Pocket Dictionary of the Environment. 1994. Helicon Publishing Ltd.
IISD (International Institute for Sustainable Development). Definitions and Concepts
ILO (International Labour Organization) 2012. Working towards sustainable development. Opportunities for decent work and social inclusion in a green economy. Geneva, ILO: 185 p.
Johnston, R.J., Gregory, D., Pratt, G., Watts, M. (toim). 2000. The Dictionary of Human Geography. Blackwell, Oxford & Malden, Mass.
Jäätmeseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv.
Jüssi, M. (koost). 2004. Säästev transpordipoliitika. Juhendmaterjal arengukavade ja planeeringute koostajatele. Eesti Roheline Liikumine.
Kates, R. W. et al. 2001. Sustainability Science. Science, 292: 641–642.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015?leiaKehtiv.
Keskkonnatasude seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013013?leiaKehtiv.
Lagerspetz, M. 2004. Demokraatia, osalus, osalusdemokraatia. Ettekanne Rahvusraamatukogus 15.10.2004.
Lagerspetz, M. 2006. Kodanikuühiskonna lühisõnastik. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Tallinn.
Lahtvee, V., Oja, A., Poltimäe, H. 2005. Ülevaade Euroopa Liidu riikides läbi viidud rohelise maksureformi tulemustest. Säästva Eesti Instituut, Tallinn.
Lepa, R., Illing, E., Kasemets, A., Lepp, Ü., Kallaste, E. 2004. Kaasamine otsustetegemise protsessi. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Tallinn.
Looduskaitseseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013016?leiaKehtiv.
Luik, H., Valt, L. 1999. Säästva arengu pisientsüklopeedia. Käsikiri, Eesti Roheline Rist, Tallinn.
Maastik, A. et al. 2004. EnDic 2004. Finnish Environment Institute (SYKE).
Masing, V. (koost). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
McDowell, L., Sharp, J. P. (toim). 1999. A Feminist Glossary of Human Geography. Arnold, London etc.
Mereste, U. 2003. Majandusleksikon I, II. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Merisaar, M., Simonsen, J. H., Tingas, K., Veinla, H. 2001. Keskkonnainfo kättesaadavaks tegemine ja üldsuse kaasamine keskkonda mõjutavate otsuste langetamisse. Keskkonnaametniku käsiraamat. Tallinn.
Millennium Ecosystem Assessment, 2003. Ecosystems and Human Well-being. A Framework for Assessment www.millenniumassessment.org/en/index.html
Munda, G. 2004. Social multi-criteria evaluation: Methodological foundations and operational consequences. European Journal of Operational Research 158: 662–677.
North, D. C. 1990. Institutions, Institutional Change and Economic Performance. Cambridge University Press, Cambridge.
North, D. C. 2000. Understanding institutions. In: C. Ménard, Institutions, Contracts and Organizations. Perspectives from New Institutional Economics, Edward Elgar, Cheltenham (UK) and Northampton (MA, USA).
OECD 2011. Towards Green Growth, www.oecd.org/dataoecd/37/34/48224539.pdf
Partners for Innovation Newsletter June 2012, www.partnersforinnovation.com/english/newsletters.
PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification schemes), www.pefc.org
Perelet, R. 1995. Economics and Environment. A Harward Institute for International Development.
Poliitikauuringute Keskus Praxis. Valitsemisest ja heast valitsemisest, www.praxis.ee [Okt. 2006].
Problem Treatment Glossary, www.colorado.edu/conflict/peace/glossary.htm
Purgh, T., Costanza, R., Cumberland, J. H., Daly, H. E., Goodland, R. and Norgaard, R. B. 1995. Natural Capital and Human Economic Survival. CRC Press - Lewis Publishers.
Schmidheiny, S. 1992. Changing Course. Cambridge, Massachusetts, London, England.
Säästva arengu seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/13148461?leiaKehtiv.
Tietenberg, T. 2006. Environmental Natural Resource Economics. Pearson International Edition.
Tóth, G., Moora. H. 2005. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise käsiraamat. Säästva Eesti Instituut, Tallinn.
Tööstusheite seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013001?leiaKehtiv.
Tyler Miller, G., Jr. Living in the Environment, Wikipedia.
U.S. EPA Glossary of Climate Change Terms, www.epa.gov/climatechange/glossary.html
U.S. EPA Terms of Environment, www.epa.gov/OCEPAterms/
UNEP. 2011. Towards a Green Economy. Pathways to Sustainable Development and Poverty Eradication. A Synthesis for Policy-makers, www.unep.org/greeneconomy
UNESCO, www.unesco.org/mab/index.shtml
Vanclay, F. 2003. International Principles For Social Impact Assessment. Impact Assessment and Project Appraisal 21(1): 5-11.
Veeseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013008?leiaKehtiv.
Venetoulis, J., Chazan, D. and Gaudet, C. 2004. Ecological Footprints of Nations. Redefining Progress.
Welsh, B. W. W., Butorin, P. (toim). 1990. Dictionary of Development: Third World Economy, Environment, Society. Vol. 1 & 2. Garland Publishing, Inc., New York & London.
ÜRO säästva arengu eesmärgid 2030, www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-consumption-production/.
Ympäristösanasto. 1998. Ympäristöalan keskeiset käsitteet ja termit. Tekniikan sanastokeskus TSK 27. Jyväskylä.