Säästva arengu sõnaseletusi

A

Agenda 21, Agenda 21, Agen­da 21 (f), Aгeндa 21ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal vastu võetud valitsuste, rahvusvaheliste arendusinstitutsioonide, ÜRO ja sõltumatute gruppide tegevuskava keskkonna degradeerumise vältimiseks. A. peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste sidus käsitlemine ning vastavate strateegiate sõnastamine säästva arengu saavutamiseks maailmas. A. 21 koostamise algatas Brundtlandi aruanne. Vt ka Eesti 21, kodanikuühiskond, kohalik Agenda 21, Läänemere Agenda 21, Säästev Eesti 21.

aineringe, substance turnover (cycling of substances), Stoffkreislauf (m), круго­ворот веществ – ainete ringkäik Maa eri piirkondades (sfäärides) ning nende vahel. Sisaldab nii elusa kui eluta aine ringkäiku. A. käivitaja on Maale jõudev ja siin teisenev päikeseenergia, raskusjõuenergia (nii Maa kui ka Kuu raskusjõu energia ning Maa siseenergia. A-s kombineeruvad geoloogilised (nt vulkaanilised) ja bioloogilised protsessid. Ökosüsteemis toimub a. autotroofsete organismide loodud orgaanilist ainet kasutavate organismide (heterotroofsete organismide) kaasabil. Orgaanilise aine uuenemise lõppedes muundub see lagundavate organismide koosmõjul taas mineraalseks aineks. Bioloogilise a. peamised protsessid on hapniku-, süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Vt ka hapnikuringe, keskkonnafunktsioonid, keskkonnamajandus, kinnine tootmistsükkel, süsinikuringe, taastuv energiaallikas, vihmamets.

aktsepteerimisvalmidus, willingness to accept (WTA), Bereitschaft (f) zu akzeptieren, готовность акцептироватьtingliku hindamise meetodi osa, mille puhul tehakse küsitluse teel kindlaks, kui suur peab olema hüvitus, et inimesed loobuksid mingist ökosüsteemiteenusest; kasutatakse näiteks lähedal asuva metsa puhkeväärtuse määramiseks. Vt ka maksevalmidus, tasuvusanalüüs.

alaareng, underdevelopment, Unterentwicklung (f), отста­лость – 1) ühiskonna majanduslik ja sotsiaalne seisund, mis tuleneb industrialiseerimise ja/või moderniseerimise ebapiisavast tasemest; 2) 1949. aastal USA presidendi H. Trumani kasutuselevõetud kontseptsioon arengumaade probleemide kohta, rõhuasetusega arenenud maade kohustustele arengumaid tehnoloogiaga ja muul viisil aidata. Marksistliku taustaga nn sõltuvusteoreetikud kritiseerisid 1960. aastatel a-u ideed kui protsessi, mille käigus ühiskond (eriti selle majandus) muutub teise, domineeriva ühiskonna mõjul. Domineeriv riik viib majanduskasumi alaarenenud riigist välja, muutes selle riigi majandusarengu võimatuks. Vt ka kolonialism, neokolonialism, Põhi-Lõuna, välisabi.

altpoolt tulev algatus (bottom-up), bottom-up, bottom-up, подход "вверх дном"säästva arengu strateegia, mis väljendab soovi lahendada probleeme kohapeal demokraatlikel alustel, kodanikualgatuse korras ja üldsuse osalusel, alustades nn rohujuuretasandist või seda vähemalt kaasates. Vt ka käsukorrapoliitika (top-down).

arenenud maad, developed countries, entwickelte Länder (pl), раз­витые страны – rikkad, kõrgelt industrialiseeritud riigid, mis tegutsevad majandussüsteemis, kus on oluline koht erasektoril ja turupõhimõtetel. Enamasti arvatakse nende hulka Põhja-Ameerika ja Euroopa riigid, Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapan. Vt ka esimene maailm, faktor 4, faktor 10, Põhi-Lõuna.

areng, development, Ent­wick­lung (f), развитие – kulg soovitud sihtide ja eesmärkide poole. Traditsiooniliselt on riigi a-ks peetud majanduskasvu. Arenguideoloogia kriitikute arvates on a-u selline käsitlus kolonialismi eri vormide jätkumise ja Lääne ratsionaalsuseidee levimise alus ning on kaasa toonud loodusvarade ülekasutuse. Laiemas käsitluses nähakse a-t kui ühiskonnaliikmete heaolu kasvu aja jooksul. Vt ka alaareng, jätkusuutlikkus, kohalik areng, regionaalareng, sotsiaalne areng, säästev areng.

arenguideoloogia, ideology of development, Entwicklungsideologie (f), идеология развитияarenguga seotud tunnuste abil kindlaks määratud arenguideaalid ja nendeni jõudmise viisid ning nende rakendamise õigustamine. Enamasti ei ole arenguideaalid kujunenud ühiskondadevahelises koostöös, vaid pärinevad Lääne tööstusriikidest. Näiteks on arenenud maa ja arengumaa kontseptsioonid a. püsimiseks vajalikud vahendid. Sotsiaalsete üksuste kohta rakendatuna omandavad need aga lisatähendusi ning õigustavad majanduslikke ja poliitilisi sekkumisi arengumaades. Vt ka arenenud maad, alaareng.

arengumaa, developing country (less developed country), Entwicklungsland (n), раз­ви­вающаяся страна – riik, mille elanikkonna enamus on väga vaene ega oma juurdepääsu esmavajalikele teenustele ja toodetele. Majandus on sageli rajatud toorme ekspordile. Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest on a-d, neis elab üle poole maailma rahvastikust. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab a-des. A-de tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 10–50 korda väiksem arenenud maade omast. Paljud a-d sõltuvad välisabist ja laenudest. A-de praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist. Vt ka kolmas maailm, Põhi-Lõuna.

Århusi konventsioon, Aarhus conven­tion, Arhus-Kon­vention (f), Орхусская конвенция – 1998. aasta juunis Århusis (Taanis) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab ellu viia avatud ühiskonna põhimõtteid. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. Vt ka juurdepääsu-põhimõtted, kaebeõigus, otsustusprotsess, puutumus, sotsiaalne vastutus, üldsuse kaasamine.

aruandlusstandardid AccountAbility 1000, AccountAbility 1000, AccountAbility 1000 (Der AA1000 Standard), Подотчётность 1000standardite sari, mis aitab organisatsioonidel parandada oma jätkusuutlikkust. Standardite eesmärk on muuta organisatsiooni tegevuse sotsiaalse ja eetilise mõju kohta peetav arvepidamine, auditeerimine ja aruandmine kvaliteetsemaks. Tähtsal kohal standardite kriteeriumides on huvirühmade kaasamine. AA1000 standardid koostas koos huvirühmadega Suurbritannias tegutsev rahvusvaheline katusorganisatsioon AccountAbility. Vt ka sotsiaalne audit, sotsiaalse vastutuse standard SA 8000.

arukas kasv (mõistlik kasv), smart growth, vernünftiges Wachstum (n), разумный рост – planeerimispraktika, mis püüab vähendada inimasustuse mõju keskkonnale ja loodusvarade tarbimist, pakkuda kõigile taskukohast eluaset ja mitmekesist elukeskkonda, kujundada säästvat transporti ja vältida majanduskasvuga kaasnevat negatiivset mõju ühiskonnas ning eelistada jätkusuutlikku arengut. Tugineb keskkonnateadlikkusele, üldsuse kaasamisele planeerimisse ja tugeva kohaliku identiteedi loomisele. Vt ka globaalne ümberorienteerumine, säästev linnaplaneerimine, uus-urbanism, ökopolis.

avalik arutelu, public hearing (public consultation), öffentliche Anhörung (f), открытое слушание – avalik istung asja arutamiseks avatud menetluse korral. Keskkonnamõju hindamise menetluse üks etapp, mille haldusorgan korraldab enne õigusakti andmist. Vt ka avatud menetlus.

avalik huvi (avalikkuse huvi, üldine huvi), public interest, öffentliches Interesse (n), публичный интерес (oбщественный интерес) – üksikisiku või -rühma huvidest laiem taotlus avaliku hüve loomiseks või säilitamiseks, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadav. A. h. võib erahuvidega kattuda, aga ka vastanduda ja konflikte tekitada. Vt ka otsustusprotsess.

avalik hüvis (üldkasutatav hüvis), public good, öffentliches Gut (n), общественное благо – hüvis, mida selle olemuse tõttu pole võimalik üksikisikutele eraldi müüa, ehk teisiti öeldes, ühe inimese tarbimine ei vähenda teistele tarbimiseks jäävat kogust. A. h-t pakub riik näiteks riigikaitsena. Vt ka ühishüvis.

avatud menetlus, open procedure, offenes (öffentliches) Verfahren (n), открытоe производствo – erimenetlus õigusakti andmisel. A. m. on oluline menetlusviis nt keskkonnamõju hindamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel. A. m. eeldab muuhulgas, et haldusorgan peab enne otsuse tegemist andma menetlusosalistele võimaluse avaldada eelnõu või taotluse kohta oma arvamust ja esitada vastuväiteid ning need ära kuulama. Haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Ka asja arutamine avalikul istungil avatud menetluse osana on laialt levinud just keskkonnamõju hindamise menetluses, kuna a. m-e korral otsustab haldusorgan õigusakti andmise pärast asja arutamist avalikul istungil. Vt ka avalik arutelu.