Säästva arengu sõnaseletusi

B

bioakumulatsioon, bioaccumulation, Bio­akku­mulation (f), биоаккумуляция – organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad organismidesse või nende osadesse. Näiteks dioksiinidel on võime bioakumuleeruda. B. võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elavate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning närvisüsteemi talitluse häireid. Vt ka DDT, ökotoksikoloogia.

bioenergia, bioenergy, Bioenergie (f), биоенергия – biomassi kui ühe võimaliku taastuva energiaallika, näiteks puidu, puidutöötlemise jäätmete, põllumajandussaaduste tootmise jäätmete vms põletamisel vabanev energiahulk. Biomassi baasil toodetav energia on alternatiiv fossiilkütusest toodetavale energiale, juhul kui tootmises ei kulu fossiilenergiat rohkem või sama palju, kui b. e-t saadakse ning biomassi kasvatamine energiaallikana ei vähenda toiduvilja kättesaadavust. Põlemisel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, sest see seotakse uuesti fotosünteesil. Vt ka biokütus, energiamets, taastuvenergia, toiduga kindlustatus.

biofilter, biofilter (biological filter), Biofilter (m/n), биофильтр – looduslik või tehislik toit- ja mürkainete kurn. Loodusliku b-na toimivad nt roostikud ja luhad, mis püüavad kinni ja koguvad endasse biogeenseid ja mürgiseid aineid. Tehislik b. on reoveepuhastussüsteem, kus saasteained lagundatakse tehislikult loodud struktuurides (betoon- või terasmahutid, mitmesugused täidisained) mikroorganismide abil, mis moodustavad tehisalusel limaja elukeskkonna – biokile. B-d toimivad iseenesliku õhutuse või intensiivse puhastuse korral pumpade või muude seadmetega tagatud sundõhutusega. Biofiltratsioonimehhanism toimib ka ökosüsteemses märgalapuhastis. Vt ka keskkonna isepuhastuvõime, reoveepuhastus.

biogaas (käärimisgaas), biogas (biological gas), Biogas (n), биогаз – suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, b-i generaatorites ja veepuhastusseadmetes. B-i põhiline energiakandja on metaan (CH4). B. kütteväärtus on võrreldav maagaasi kütteväärtusega. Näiteks prügila b-is võib metaanisisaldus tõusta 60%-ni. Loomakasvatuses saab veise päevasest väljaheitest toota kuni 1,7 m3 biogaasi. B. globaalse soojendamise efekt on 21 korda suurem kui süsihappegaasil, mistõttu on b-i utiliseerimine vajalik kasvuhoonegaasiheite vähendamisel. Vt ka biokütus, kasvuhoonegaasid.

bioindikaator, bioindicator, Bioindikator (m), биоинди­катор – organism või kooslus, mille tunnuste põhjal saab otsustada keskkonnaseisundi (nt õhu või vee kvaliteedi) ja selle muutuste (eriti inimtekkeliste) üle. Mõned b-d märgitsevad maardlate asukohti; b-d on ka õhusaaste suhtes tundlikud samblad ja samblikud. Vt ka keskkonnaindikaator.

biokütus, biofuel, Biokraftstoff (m), биологическое топ­ливо – gaasiline, vedel- või tahkekütus, mille energiakandja on elusorganismide toodetud orgaaniline aine. B. on näiteks puit (hakkepuit, raiejäätmed, saepuru), puusüsi, teatava tinglikkusega ka turvas, diiselmootorites kasutatav rapsiõli, etüülalkohol (etanool), mis osaliselt või tervikuna asendab bensiini, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkiv biogaas. B-t nähakse taastumatute energiaallikate võimaliku asendajana, juhul kui b-te tootmisel arvestatakse keskkonnakaitsenõudeid, tootmises ei kulu rohkem fossiilenergiat kui b. asendab, ning tagatud on toiduga kindlustatus. B-e põletamisel vabanevat CO2 kliimamuutuse põhjustajana ei arvestata, sest fotosüntees seob selle uuesti. Vt ka bioenergia, taastuv energiaallikas.

bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Convention on Biological Diversity, Übereinkommen (n) über die biologische Vielfalt, конвенция о биологическом разнообразии – Rio de Janeiros 1992. aastal alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe elurikkuse säilitamiseks, selle komponentide säästvaks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Konventsioonist tuleneb ka Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll, mis käsitleb elusrakke sisaldavate geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) ohutut kasutamist ja nende piiriülest liikumist. Vt ka keskkonnaõiglus, looduskaitseseadus, Maailma looduskaitseharta, säästev kasutus, ökosüsteemne käsitlus, ÜRO keskkonna- ja arengukonverents.

biomajandus, bioeconomy (biobased economy), Biotech-Wirtschaft (f), биоэкономика – biomassi kasutamisel põhinev majandus: põllu- ja metsamajanduse ning toidutööstuse saaduste ja jäätmete kasutamine materjalide, kemikaalide ja kütuste tootmiseks ning energia saamiseks. Allikas: Partners for Innovation 2012Vt ka keskkonnamajandus, ringmajandus, rohemajandus, sinine majandus, tasakaalumajandus, ökoloogiline majandus.

biopiraatlus, biopiracy, Biopiraterie (f), биопиратст­воloodusvarade ja teadmiste patenteerimine suurkorporatsioonide, riikide ja teadusasutuste poolt ilma võrdse tunnustuse ja hüvituseta neid varasid kasutanud ja teadmisi loonud kohalikele kogukondadele. Viitab eelkõige põlisrahvaste biomeditsiiniliste teadmiste patenteerimisele. Patenteerimine ja ka geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) tootmine on uued viisid kolmanda maailma koloniseerimise jätkamiseks. Vt ka rahvusvaheline korporatsioon, neokolonialism, postkolonialism, traditsioonilised teadmised, ökovõlg.

bioregionalism, bioregionalism, Bioregionalismus (m), биоpегионализм – alates 1980. aastate lõpust ja 1990-ndate algusest praktiseeritav ning arenev valdkondadevaheline käsitlus sidusa kohaliku või piirkondliku keskkonnapoliitika loomiseks ja rakendamiseks. Vastandina ametlikult määratud halduspiiridele on antud juhul kompleksse käsitluse alaks bioregioon, mille puhul on arvestatud maapinna vorme, jõgede ja järvede valgalasid, kliimat, taimede ja loomade levikut ning kohalike elanike kogukondlikku ja kultuurilist tausta.Vt ka kogukond, regionaalplaneerimine.

biosfäär, biosphere, Bio­sphäre (f), биосфера – elusainega seotud protsesside paiknemisala Maal ja selle ümber. Jagatakse hüdrosfääriks (vee paiknemisala), edosfääriks (mulla paiknemisala) ja litosfääri (kivimite paiknemisala) pindmiseks ning atmosfääri (õhu paiknemisala) alumiseks kihiks. Vt ka biosfääri programmiala, ökosüsteem.

biosfääri programmiala, biosphere reserve, Biosphärenreservat (n), биосферный заповедник – UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" (Man and Biosphere – MAB) alusel loodud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästva kasutamise ühitamiseks (säästva arengu seadus). Ala ülesanne on kaitsta terviklikult ökosüsteeme, mille osa on inimene: nii floorat, faunat ja kogu eluta loodust kui ka kultuuriväärtusi ja inimeste sotsiaal-majanduslikku arengut piirkonnas. B. p-l on üks või mitu tuumala, neid ümbritsev puhverala ja neist väljapoole jääv majandusala. B. p-d arendavad ning levitavad tasakaalustatud looduskaitse ja looduskasutuse meetodeid ja võtteid. B. p-d moodustavad UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" b. p-de ülemaailmse võrgustiku ja juhinduvad oma tegevuses Sevilla strateegiast (1996), mis käsitleb b. p-sid säästva arengu mudelaladena. Eestis on loodud Lääne-Eesti saarte b. p. Vt ka biosfäär, kaitseala.

biotehnoloogia, biotechnology, Biotechnologie (f), био­техно­ло­гия – mistahes tehnoloogia rakendamine, mis kasutab bioloogilisi süsteeme, elusorganisme või nende saadusi spetsiifilise kasutusega toodete või protsesside väljatöötamiseks või modifitseerimiseks (Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992). Nt toidu ja jookide valmistamine kääritamise abil, põllumajanduslik sordiaretus, ravimite tootmine. Tänapäevase b. tähtis osa on geenitehnoloogia, mille eesmärk on tõhustada organismides toimuvaid valgusünteesiprotsesse või neid sihipäraselt muuta. Vt ka geneetiliselt muundatud organism (GMO).

biovesinik (bioloogiline vesinik), biohydrogen, Biowasserstoff (m), биоводород – (mikro)organismide abil toodetud vesinik. Tavapärased vesiniku tootmise viisid (nt elektrokeemilised, fotokeemilised, termokeemilised) nõuavad palju energiat ega ole sageli keskkonnahoidlikud. Alternatiivse võimaluse pakub b-u tootmine mikroorganismide abil: vesinikku toodetakse taastuvatest loodusvaradest, näiteks orgaanilistest jäätmetest (mudast) ja päikeseenergiast. Bioloogilised süsteemid pakuvad vesiniku genereerimiseks mitu võimalust: biofotolüüsi, kaudset biofotolüüsi, fotofermentatsiooni ja pimefermentatsiooni. Vt ka vesinikuenergeetika.

Brundtlandi aruanne, Brundtland Re­port, Brundt­land-Bericht (m), Отчет Брундтланда – 1983. aastal ÜRO Peaassamblee eestvõttel asutatud ja Norra peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhitud Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjoni aruande “Meie ühine tulevik” ("Our Common Future", 1987) mitteametlik nimetus. Aruanne andis ülevaate maailma keskkonna seisundist ja selle parandamise teedest. B. a-s sõnastati esimest korda säästva arengu kontseptsioon, mille järgi tänase põlvkonna vajaduste rahuldamine ei tohi kahjustada tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu. Vt ka Agenda 21, põlvkondadevaheline õiglus.