Säästva arengu sõnaseletusi

H

haavatavus, vulnerability, Verwundbarkeit (f), уязвимость – sotsiaalse või ökoloogilise süsteemi tõenäolise kahjustumise määr ebasoodsate mõjurite tõttu. Sotsiaalset h-t suurendavad nt elutähtsate varude (toit, joogivesi) äkiline vähenemine, äärmuslikud ilmaolud, sõjalised konfliktid. Vt ka keskkonnajulgeolek, keskkonnarisk, keskkonnariski hindamine, kohanemisvõime, toiduga kindlustatus, toimetulekuvõime.

hajaenergeetika (hajutatud energeetika), distributed generation, dezentrale Erzeugung (f) von Energie, распределительная выработка – elektrienergia saamine tarbijaga seotult ja hajutatult paiknevates mikro- ja minielektri- ja küttejaamades. H. on tänu kasutatavale tehnoloogiale tõhusam ja tarbijate läheduse tõttu on väiksemad ka kaod elektri ülekandel. Vt ka energeetika, energiatõhusus, kütuseelement, mikroenergeetika, soojuse ja elektri koostootmine.

hapnikubilanss, oxygen balance, Sauerstoffbilanz (f), кислородный баланс – suhe atmosfääri lisanduva hapniku (fotosüntees, osalt ka keemilised reaktsioonid maakoores) ja sealt võetava (hingamine, kõdunemine, anorgaaniliste ainete oksüdatsioon, kütuste põletamine, tööstuslik kasutamine) hapniku vahel. Vt ka hapnikuringe, keskkonnabilanss, veebilanss.

hapnikuringe, oxygen cycle, Sauerstoffzyklus (m), круго­во­рот кислорода – hapniku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus - vee fotolüütilisel lagunemisel tekkiv vesinik seondub süsinikuga ja hapnik vabaneb. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Inimtegevuse tõttu (metsatustumine) näitab hapnikubilanss vaba hapniku sisalduse vähenemist Maa atmosfääris. Vt ka aineringe, süsinikuringe.

happevihmad (happesademed), acid rain (acid precipitation), saurer Regen (m), кислотные осадки – happelise reaktsiooniga (pH<5,6) sademed või kaste. H-u tekitavad peamiselt fossiilkütuse põletamisest pärinevad väävli- ja lämmastikuühendid, eelkõige SO2 ja NOx, ning loomakasvatusest pärinev NH3, mis ühinevad õhus leiduva veega, moodustades väävel- ja lämmastikhappe. H-de tagajärjel kuivavad metsad (eriti okaspuumetsad), eutrofeeruvad ja surevad veekogud, hapestuvad ja mürgistuvad mullad, lagunevad lubjakivist ehitised. Vt ka kriitiline koormus, sudu.

Hartwicki reegel, Hartwick’s rule, Hartwick-Regel (f), пра­вило Хартвика – kui riigi majandus sõltub tuntavalt mõnest taastumatust loodusvarast (nt nafta), siis on stabiilse majanduskasvu vältimatu eeldus sellest loodusvarast saadava kasumi taasinvesteerimine. See ei pruugi olla jätkusuutlikkuse saavutamise eelduseks. H. r-le tüüpilist situatsiooni kohtab Norras. Vt ka looduskapital.

hea tava, good practice, bewährte Verfahrensweise (f) , добросовестная практика – planeerimis- ja juhtimisvõte, mille puhul seatakse üles tegevusjuhised, mis lähtuvad uute õnnestunud lahenduste või meetodite rakendamise näidetest ja mille järgimine aitab saavutada seatud eesmärke (nt keskkonnaseisundi paranemist või sotsiaalsete pingete vähenemist). H. t. kasutamist stimuleeritakse kaudsete vahenditega. Levinud on valdkondade h. t. andmebaasid. Näiteks kogub ja levitab Euroopa kohaliku transpordi infoteenistus ELTIS (European Local Transport Information Service) kohalikke algatusi, mille abil on suudetud vähendada transpordisüsteemi keskkonnamõju ja ühiskondlikke probleeme; tuntud on ka UNESCO rannikute planeerimise ja aruka kasutamise praktika andmebaas. Vt ka hea valitsemistava, standard, strateegiline planeerimine, võrdlusanalüüs.

hea valitsemistava, good governance, gute Verwaltung (f), хорошее управление – tõhus ja õiglane avalik haldus. Hõlmab selliseid põhimõtteid nagu õigusriiklus, avaliku sektori aruandekohustus üldsuse ees, selgus ja arusaadavus otsuste tegemisel, tulemuslik otsuste rakendamine, osalusdemokraatiale tuginemine ja konsensusele orienteeritus, avalike teenuste osutamine mõistliku aja jooksul, võrdne kohtlemine ja kaasatus. Allikas: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Vt ka hea tava, kodanikuühiskond, otsustusprotsess, sotsiaalne vastutus, üldsuse kaasamine.

heaolu, welfare, Wohl­fahrt (f), благосостояние – aste, millel elanikkonna vajadused ja soovid on rahuldatud. H. mõõtmine piirdub enamasti ühiskonna rikkuse hindamisega. Sachs (1999) juhib tähelepanu tõigale, et h. tähendab tänapäeval pigem omamist kui olemist, kuid ei ühiskonnasiseses ega ühiskondadevahelises võrdluses ei selgu, et rahulolu tase suureneks rikkuse suurenedes. Inimesed hindavad oma h. võrdluses teistega ning tunnetatud erinevus teistest võib olla sama, sõltumata rikkuse üldisest tasemest. Laiemas käsitluses arvestatakse h. mõõtmisel toodete ja teenuste tarbimise kõrval ka muid füüsilise, emotsionaalse ja sotsiaalse h. juurde kuuluvaid tegureid, nt tervist, puhast loodust ja metsasaadusi või inimõigusi (ingl well-being).Vt ka elukvaliteet.

heide (emissioon), emission, Emission (f), выброс (эмиссия в ок­ру­­жающую среду) – välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra. Allikas: tööstusheite seadus. Vt ka heitgaas, heitkogustega kauplemine, kasvuhoonegaasid, kaubeldavad load, saastus (reostus, saastamine, reostamine).

heitkogustega kauplemine, emissions trad­ing, Emission­shan­del (m), торговля выбросами (торговля эмиссионными квотами)kasvuhoonegaaside, peamiselt CO2 heitkogustega kauplemine kas riigi piires või rahvusvaheliselt. Kauplemine lähtub Kyoto protokolliga osalistele lubatud kasvuhoonegaaside piirkogustest, mida käitajad võivad õhku paisata. Kui käitaja paiskab õhku piirkogusest vähem kasvuhoonegaase, siis võib ta piirkoguse ja tegeliku saastekoguse vahe maha müüa. Vt ka kaubeldavad load.

heitsoojus, waste heat, Abwärme (f), бросовое тепло – tootmisprotsessis vabanev ja seal kasutust mitteleidev soojusenergia. H-e teke on mis tahes energiamuunduses termodünaamiliselt paratamatu. H-e tagasisuunamine tootmisesse, kasutamine kütteks või vee soojendamiseks võimaldab kokku hoida loodusvarasid ja vähendada saastust. Vt ka energiasääst, soojuse ja elektri koostootmine.

hoiuala, special conservation area (limited conservation area), Schutzgebiet (n), заповедник – elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. H. kui uus kaitstava loodusobjekti kategooria võeti Eestis kasutusele looduskaitseseadusega 2004. aastal, kui tekkis vajadus tagada Natura 2000 võrgustiku alade kaitse seal, kus olemasolev tegevus võis jätkuda ilma ala senist kaitse- ja kasutuskorda muutmata, kuid uue tegevuse negatiivset mõju alale tuli vältida või vähendada nii palju kui võimalik. Vt ka kaitseala, linnuala, loodusala.

holism, holism, Holismus (m), холизм – ideoloogia, mille kohaselt ei saa kõiki süsteemi omadusi määratleda ega seletada pelgalt selle koostisosi kokku liites. Vastupidi, süsteem kui tervik määratleb, kuidas selle osad toimivad või käituvad. H-i põhimõtte andis tabavalt edasi Aristoteles: “Tervik on enam kui selle osade summa.” H. on vastand reduktsionismile. Vt ka holistlik mõtlemine.

holistlik mõtlemine, holistic thinking, holistisches Denken (n), холистическое (целостное) мышление – mõtlemisviis, mille puhul terviklikkuse ja/või kooskõla mõistmist peetakse olulisemaks kui üksikosi või nende summat. H. m. on olnud meie kaasaja süsteemiteooriate sõnastamise ja rakendamise aluseks. Vt ka holism, süsteemne mõtlemine.

huvirühm, stakeholder (interest group), Interessengruppe (f), заинтересованная группа – 1) teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik); 2) inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Allikas: Lagerspetz, 2006. Vt ka kogukond, otsustusprotsess, partnerlus, rohelised, surverühm, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.

hüdroenergia (veeenergia), hydropower, Wasserkraft (f), гид­­роэнергия – vee potentsiaalne või kineetiline energia. Vesi on taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede alla, samuti h. ebaühtlane geograafiline jaotumine. Soodsad olud h. kasutamiseks on näiteks Norras (90% toodetavast elektrist). Eesti oludes jääb selle energialiigi osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks. Vt ka geotermiline energia, päikeseenergia, tuuleenergia.