Säästva arengu sõnaseletusi

I

igaüheõigus, everyman's right, Jedermannsrecht (n), право обывателя – õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida. Kõiki inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi, mis eriti Põhjamaades tuginevad ajalooliselt väljakujunenud tavadele, ei ole otseselt seadustes kirjeldatud. Vt ka kallasrada.

imikusuremus, infant mortality, Säuglingssterblichkeit (f), детс­кая смертность – kuni üheaastaste laste suremus, tavaliselt väljendatuna 1000 elussünni kohta. I-t peetakse üheks olulisemaks demograafiliseks ja säästva arengu indikaatoriks, sest see on eriti tundlik sotsiaalsete ja ökoloogiliste olude suhtes. Vt ka inimarengu indeks.

inimarengu indeks, human development index (HDI), Index (m) der menschlichen Entwicklung, индекс человеческого развития – ühendnäitaja, mis sünteesib numbrilisel skaalal inimarengu kolme aspekti: keskmist eluiga, haridustaset ja üldist elatustaset (ehk suhtelist ostujõudu, mida väljendatakse sisemajanduse kogutoodanguna inimese kohta). Kõiki inimarengu tahke on võimatu mõõta, ent pakutud lihtne inimarengu ühendnäitaja juhib tähelepanu seotud sotsiaalprobleemidele. I. i. ei asenda siiski põhjalikumaid sotsiaaluurimusi. I. i-t esitatakse ÜRO arenguprogrammi igaaastases inimarengu aruandes, esimest korda tutvustati seda 1990. aastal. Vt ka elustandard, imikusuremus, jätkusuutliku ühiskonna indeks, säästva arengu indikaator, vaesusindeks.

Inimene ja biosfäär, "Man and Bio­sphere" (MAB), "Mensch und Biosphäre", “Человек и био­сфе­ра” – 1971. aastal loodud valdkondadevaheline UNESCO teadus-, rakendus- ja koolitusprogramm, mis uurib inimese ja biosfääri vastastikust mõju ja viise, kuidas tasakaalustada ühelt poolt majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning teiselt poolt kultuuriväärtuste ja elurikkuse säilimist. Selle eesmärgi saavutamiseks algatati 1974. aastal biosfäärialade maailmavõrgu loomine. Eestis on Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala. Vt ka kaitseala.

inimkapital, human capital, Humankapital (n), чело­­ве­чес­кий капитал – kontseptsioon, mille järgi inimesed on väärtus ehk kapital, millesse saab teha investeeringuid tootlikkuse ja arengu edendamiseks. Tavalised i-i investeerimise vormid on näiteks koolitus, töövõimalustega seotud informatsioon ja teadmised, tervishoid, majanduslike võimaluste parandamine. Osutatakse ka sellele, et näiteks vaesus on ebaküllaldase i-i investeerimise tagajärg. Vt ka looduskapital, sotsiaalne kapital.

inimkesksus, antrophocentrism, anthropozentrismus (m), антропоцентризм – keskkonnaeetika vool, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub ainult inimesele omistatavatest õigustest ja inimlikust heaolust. I. ei pruugi tingimata olla keskkonna suhtes hoolimatum kui looduskesksus, kuna inimesed võivad seostada oma heaolu näiteks keskkonna hoidmise ja suhtelise heaoluga (selle üks avaldumisvorm ongi looduskeskne maailmavaade). Vt ka looduse õigused, süvaökoloogia.

inimlikud vajadused, human needs, menschliche Bedürfnisse (pl), че­ло­веческие потребности – asjad ja nähtused, mida iga inimene vajab normaalseks eluks ja arenguks. Inimlikud vajadused ulatuvad kaugemale füsioloogilisest vajadusest toidu, vee ja sooja järele ning sisaldavad sotsiaalseid ja hingelisi vajadusi, nagu turvalisus, armastus, identiteeditunne ja enesetõestamine. Inimlike vajaduste arvestamine on üks säästva arengu lähtekohti. Vt ka elukvaliteet, heaolu, Maslow vajaduste hierarhia.

inimökoloogia (antropoökoloogia), human ecology, Humanökologie (f), эко­логия человека – ökoloogia haru, mis käsitleb inimese kohta ökosüsteemides, inimtegevuse ja ökosüsteemide vastastikust mõju ning sellest johtuvaid muutusi. Vt ka sotsiaalökoloogia.

institutsioon, institution, Institution (f), институты – inimeste konstrueeritud formaalsed ja mitteformaalsed piirangud, mis mõjutavad inimtegevust ja struktureerivad poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset vastastikust suhtlemist. Formaalsed piirangud on näiteks seadused, omandiõigused, ühiskonnakorraldus, õigussüsteem. Mitteformaalsed piirangud on näiteks moraal, tabud, kombed, viisakusreeglid. I-d on ajas muutuvad. Nende muutuste dünaamikat on oluline jälgida. Et soovitud muutus toimuks (näiteks keskkonnahoidlike poliitikameetmete ellurakendamine), peavad formaalne ja mitteformaalne institutsionaalne võrgustik teineteist toetama (nt keskkonnateadlikkus, teabe edastamise viisid). Vt ka sotsiaalne kapital, süsteem.

ISO 14001 standard, ISO 14001 standard, Norm (f) ISO 14001, стандарт ИСО 14001 – rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard, mille on välja andnud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ning mis määrab kindlaks keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded. Vt ka keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (EMAS).