Säästva arengu sõnaseletusi

R

radioaktiivsed jäätmed, radioactive waste, radio­aktive Abfälle (pl), радиоактивные отходы – edasiseks kasutamiseks kõlbmatud radioaktiivsed ained, sh tuumakütuse jäägid (kui neid ei regenereerita), saastunud töövahendid ja -rõivastus, vanad radionukliide sisaldavad tööstus- ja meditsiiniseadmed ning tootmisjäägid (näiteks Sillamäe jäätmehoidlas). R. j-e lõppladestamise senised viisid, eriti nende merreheitmine konteinerites, on ökoloogiliselt problemaatilised. Lühikese poolestusajaga elemente sisaldavad r. j. tuleb hoiukohtadesse paigutada tuhandeteks või koguni miljoniteks aastateks; selle võimalikkus on problemaatiline. Vt ka ohtlikud jäätmed, regenereerimine, tuumaenergia.

rahvastikuplahvatus, demographic explosion, demo­­graphische Explosion (f) (Bewolkerungsexplosion (f)), демографический взрыв – maailma rahvastiku enneolematult kiire kasv, eriti pärast II maailmasõda (1960. aastast saadik on rahvastik kahekordistunud). Suremuse, eriti imikute ja väikelaste suremuse kiire langus arengumaades (peamiselt antibiootikumide kasutamise tõttu) on tekitanud rahvastiku tavatu vanuselise struktuuri (40% alla 15-aastasi). See on suure toidupuuduse, hariduse andmise raskuste ning noore põlvkonna tööpuuduse osaline põhjus. Kuigi fertiilsuskoefitsient (ühe naise sünnitatavate laste keskmine arv) on arengumaades aastatel 1965–2005 kahanenud 6,1-lt kuni 2,9-ni, ei ole loota inimeste üldarvu stabiliseerumist enne 22. saj algust. Arenenud maades täheldatakse mitmel pool negatiivset iivet (depopulatsiooni). Vt ka globaalprobleemid, populatsiooniplahvatus, ülerahvastus.

rahvuspark, national park, Nationalpark (m), националь­ный парк – riiklik kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. R-i kaitsevööndid jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maailma umbes 2000 r-st vanim on Yellowstone USA-s (asutatud 1872). Vt ka biosfääri programmiala.

rahvusvaheline korporatsioon, trans­national corporation, multinationales Unternehmen (n), международная корпорация – ettevõte, millel on võim koordineerida ja kontrollida tehinguid rohkem kui ühes riigis asuvates ettevõtetes, isegi kui see r. k. neid ettevõtteid ei oma. Tänapäeval on 1/5–1/4 maailma kogutoodangust turumajandustes r. k-de käes. Tootmise siirdamisega teisele maale (enamasti arengumaadesse) välditakse imporditollide maksmist ja kasutatakse ära odavat tööjõudu, loodusvarasid, energiat ning nõrgemaid keskkonna- ja töökaitseseadusi. R. k-de mõjul toimunud ülemaailmne kapitali sissetung võib takistada põliselanikkonna arenguvõimet ühtsel ja kohalikul tasandil kontrollitud viisil ning olla selle kaudu takistuseks ka säästvale arengule. Vt ka üleilmastumine.

reduktsionism, reductionism, Reduktionismus (m), редукционизм – metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist. Näiteks rahaline r. väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi. Vastandub süsteemikäsitlusele, mis peab keskseks komplekssust. Vt ka holism, sotsiaaldarvinism.

regionaalareng, regional development, regionale Ent­wicklung (f), региональное развитие – geograafilise piirkonna või riigi territooriumi määratletud osa arenemine või edenemine. Traditsiooniliselt mõistetakse r-u all majanduslikku edenemist (kasvu), mis viib moderniseerumisele ja industrialiseerumisele. Säästva arengu kontekstis püütakse r-t käsitleda terviklikult, kaasates peale majandusarengu inim- ja keskkonnaarengu aspektid. Vt ka areng, kohalik areng, majanduskasv, regionaalplaneerimine.

regionaalplaneerimine, regional planning, Re­gio­nalplanung (f), региональное планирование – strateegilise planeerimise erijuht, kus sihtalana on määratletud laiem geograafiline piirkond või riigi territooriumi määratletud osa, millele on iseloomulik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaaspektide sidusus. Regiooni plaan võib sisaldada mitmesuguseid otsustusi ökoloogiliste, majanduslike, demograafiliste, poliitiliste, halduslike jt kriteeriumide alusel. Vt ka bioregionalism, regionaalareng, ruumiline planeerimine.

reoveepuhastus, waste water treat­ment (sewage treatment), Abwasserbehandlung (f) (Abwasserklärung (f)), очистка сточных вод – saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse eemaldamine reoveest mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega. Vt ka biofilter, märgalapuhasti.

ressursitõhusus, resource efficiency (resource use efficiency), Ressourceneffizienz (f), pесурсоэффективность – ressursikasutuse tõhusus, sotsiaal-majanduslike teenuste ja kasutatud ressursside suhe.Vt ka energiatõhusus, ökotõhusus.

ringlussevõtt, recycling, Wiederverwertung (f), вторичное использование отходов – jäätmete taaskasutusmoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmises algsel või muul otstarbel (nt paberi ümbertöötlus, klaasi ümbersulatamine, õlide taasrafineerimine, metalliühendite taasväärtustamine), kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine), kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. Vt ka korduskasutus, taaskasutus.

ringmajandus, circular economy, Kreislaufwirtschaft (f), круговaя экономикa – majandus, kus rõhk on loodusvarade ja materjalide taas- ja korduskasutusel ning toodete parandamisel ja kokku kogumisel nende olelusringi lõpus, mis materjalide eraldamise teel võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks. R-s muutub inimeste vajaduste rahuldamine teenuste abil tähtsamaks kui toodete omamise kaudu. Vt ka biomajandus, keskkonnamajandus, kinnine tootmistsükkel, rohemajandus, sinine majandus, tasakaalumajandus, tööstusökoloogia, ökoloogiline majandus.

risk, risk, Risiko (n), риск – olukord, mille võimalik mõju on teada, kuid mitte selle ilmnemise tõenäosus. R. on mõõdetav.Vt ka ebamäärasus, keskkonnarisk, oht, riskijuhtimine, teadmatus.

riskijuhtimine, risk management, Risikomanagement (n), управление рисками – riski kõrvaldamis- või vähendamismeetmete kavandamisele suunatud süstemaatiline riski hindamine ja ohjamine. Vt ka keskkonnariski hindamine, oht.

riskiühiskond, risk society, Risikogesellschaft (f), общество риска – termin, mis kirjeldab suurenevat sõltuvust teaduslikest ja tehnilistest teadmistest Lääne tööstusriikides. Need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (näiteks tuumaenergia). Ühtlasi on r. keskkond, mis reorganiseerub vastusena nii reaalsetele ohtudele kui ka kujuteldud või liialdatud ohtudele. Termini juurutas Saksa sotsioloog Ulrich Beck (1992). Vt ka globaalprobleemid.

roheala (haljasala), green space (green area), Grünfläche (f) (Grünanlage (f), Grünstreifen (m)), зеленые насаждения – loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh linnametsad, pargid, haljakud (väiksemad haljasalad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad), aiad, kalmistud, ettevõtete, liiklussoonte ja taristuobjektide ümber paiknevad puhvervööndid, jäätmaad jt taimkattega alad; vastand paljastu või eriolukorras ka paljak (haljastuseta väljak). Roheala komponendid on puud, põõsad, rohttaimed, vett läbilaskvad pinnad, märgalad, veekogud, muld. Omavahel ühendatud r-d moodustavad rohevõrgustiku.Vt ka looduspõhised lahendused, maistu.

roheline kasv, green growth, grünes Wachstum (n), зелёный рост – majanduslik kasv ja areng, mis kindlustab loodusvarade ja keskkonnafunktsioonide jätkumise. Säästlikule majanduskasvule on aluseks investeeringud ja innovatsioon, mis loovad uusi majandusvõimalusi. Rohelise kasvu käsitlust iseloomustab ülalt alla lähenemine, mida veavad valitsused ja mille eesmärk on majanduse kasv, kuid mis sisaldab ka keskkonna- ja sotsiaalmõõdet. Kontseptsiooni üheks eestvedajaks on OECD. Allikas: OECD 2011Vt ka majanduskasv, nullkasv, tasaareng.

roheline revolutsioon, green revolu­tion, grüne Revolu­tion (f), зеленая революция – jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 1950–1975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, ent see toimus ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga. Uued sordid eeldasid spetsiaalset agrotehnikat, mineraalväetisi, taimekaitset jm, ka nende ikaldusoht oli suurem kui traditsiooniliste sortide puhul. R. r-st on saanud näide selle kohta, kuidas tehnoloogialahendused ei saa toimida lahus sotsiaal- ja majanduskeskkonnast. Vt ka DDT, tööstusrevolutsioon.

roheline SKT, green GDP (environmentally adjusted net national product), Ökosozialprodukt (n), “зеленый” ВВП (экологически скорректирoванный валовой внутренний продукm) – sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ümberarvestus, kus võetakse maha majandustegevusest tingitud keskkonnakulud (traditsiooniline SKT kasvab ka nt sõjakulutuste, aidsi levikuga või liiklusõnnetustega suurenevate ravikulude tõttu). Vt ka jätkusuutlik säästumäär, majanduskasv, säästva arengu indikaator, säästva majandusliku heaolu indeks, tõelise arengu indeks.

rohelised, greens, Grüne (pl), “зеленые” – üldnimetus mitmeti organiseerunud poliitilistele liikumistele, mille eesmärk on elukeskkonna hoidmine ja säästev areng. Eriti aktiivsed on r. olnud Lääne-Euroopa maades (nt Saksamaal, Rootsis, Soomes); tegutsevad ka Euroopa Parlamendis. Üleeuroopaline partei Euroopa Rohelised (European Green Party/European Federation of Green Parties) asutati 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks. Vt ka huvirühm, otsedemokraatia.

rohemajandus, green economy, grüne Wirtschaft (f), зелёная экономика – majandus, mille abil paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese CO₂-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. Allikas: UNEP, 2011Vt ka biomajandus, keskkonnamajandus, ringmajandus, rohetöökoht, sinine majandus, tasakaalumajandus, ökoloogiline majandus.

rohepesu (ökoeksitamine), greenwash, Grünfärberei (f) (Greenwash), “зеленый камуфляж" ("зеленая отмывка") – 1990. aastate alguses kasutusele tulnud termin, mis tähistab keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivsena esitamist. Rahvusvahelised korporatsioonid väidavad, et vabaturupoliitika, uus tehnika ja majanduskasv aitavad märkimisväärselt kaasa säästvale arengule ning et nad ise on järjest keskkonnateadlikumad. Kriitikute arvates on retoorikast hoolimata vähe tõendeid suurkorporatsioonide käitumise põhjaliku muutumise kohta ning paljud neist loovad ja kasutavad endist viisi keskkonnavaenulikku ning jätkusuutmatut tehnikat ja tehnoloogiat. Seetõttu on r. ainult petlik turundusvõte. Vt ka keskkonnateadlikkus, ökoloogiline turundus.

roheturundus, ecological marketing, ölologische Vermarktung (f), экологический маркетинг – 1980.–1990. aastail kujunenud turundusharu, mis reklaamib keskkonnahoidlikke või keskkonnaprobleemidele lahendusi pakkuvaid tooteid ja tootmisviise. Selle edu sõltub rohelise mõtteviisi levikust tarbijate hulgas ning r-e eetilisusest, tõepärasusest ja veenvusest. R. on põhjustanud ka rohepesu fenomeni levikut.Vt ka keskkonnahoidlik tarbimine.

rohetöökoht, green job, grüne Arbeitsplatz (m), зелёная работа – täisväärtuslik töökoht, mis panustab keskkonna hea seisundi säilitamisse või taastamisse mis tahes sektoris. Täisväärtuslik on töökoht, mida iseloomustab tulemuslik töö, adekvaatne sissetulek, sotsiaalne kaitse ja töötaja õiguste austamine, ning töötaja võimalus kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis mõjutavad tema elu. Allikas: ILO 2012Vt ka rohemajandus.

Rooma Klubi, Club of Rome, Club von Rom (m), Римский клуб – rahvusvaheline valitsusväline mõttekoda, mis korraldab globaalprobleemide uurimist ning tulemuste laialdast tutvustamist. Loodi 1968. aastal Roomas Aurelio Peccei (1908–1989) ja Alexander Kingi (1909–2007) eestvõttel. R. K. avaldab uurimusi ja korraldab konverentse sotsiaalsete suurprotsesside ning inimese ja looduse suhete kohta; need on jõuliselt mõjutanud maailma avalikku arvamust ning riikide majandus- ja keskkonnapoliitikat säästva arengu põhimõtete omaksvõtmise poole. R. K. esimene publikatsioon oli 1972. aastal ilmunud "Kasvu piirid" ("The Limits to Growth").Vt ka maailmamudel, taastumatu loodusvara.

ruumiline planeerimine, spatial plan­ning, Raumordnung (f), пространственное планирование – traditsioonilise füüsilise planeerimise arendus strateegilise planeerimise suunas, kus pikemas ajaraamis käsitletakse sotsiaal-majanduslike tingimuste muutmise eesmärke ja võimalusi ning füüsilise planeerimise ülesannete lahendamine seatakse muutuva sotsiaal-majandusliku olukorra konteksti. R. p. seob etteantud territooriumil eri eluvaldkonnad ja määrab füüsilise ruumi funktsioonid ning arengu (visioon, eesmärgid ja tegevus nende saavutamiseks). Vt ka linnauuendus, kontsentreeritud hajutamine, planeeringu rohefaktor, regionaalplaneerimine.