Säästva arengu sõnaseletusi

T

taaskasutus, recovery, Rückgewinnung (f), вторичное использование (многократное использование) – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. Jäätmete taaskasutusmoodused on jäätmete ringlussevõtt, energiakasutus või biokäitlus ehk bioloogiline ringlussevõtt. T. aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket. Vt ka jäätmekäitlus, kinnine tootmistsükkel, korduskasutus, tagatisrahasüsteem, teisene toore, tööstusökoloogia.

taaskasutusühiskond, recycling society, Recycling-Gesellschaft (f) , «безотходное» обществоjäätmete vältimisele ja nende käsitlemisele kasutatava toormena suunatud ühiskonnakorraldus. Vt ka tarbimisühiskond.

taastumatu energiaallikas (taastumatu energiavaru), non-renewable energy resource, nichter­neuerbare Energiequelle (f), невозобновляемый энергетический ресурс – põlevate süsinikku sisaldavate ja orgaanilise päritoluga geoloogiliste setete (nt kivisüsi, nafta, maagaas, põlevkivi) üldnimetus fossiilkütustele. Fossiilkütuse põletamine saastab atmosfääri süsinikdioksiidiga, lämmastikuühenditega, olenevalt kütusest ka väävliühenditega ja paljude muude heitmetega. Vt ka kasvuhoonegaasid, taastuv energiaallikas.

taastumatu loodusvara, non-renewable resource, nichterneuerbare Ressour­ce (f), невозобновляемый природный ресурсloodusvara, mis iseeneslikult ei uuene ning eksisteerib ainult teatud lõplikus koguses (nt metalle sisaldavad mineraalid, kivisüsi, nafta). Enamik t. l-st on anorgaaniline. T. l. hulka arvatakse ka niisugused loodusvarad, mille taastumiseks nõutav aeg on väga pikk (muld, turvas jt). T. l. säästlik tarbimine on võimalik ainult materjalide taaskasutuse ja tootmise dematerialiseerimise kaudu. Loodusvarade piiratust teadvustati laiemalt 1972. aastal Rooma Klubi raportis “Kasvu piirid”. Vt ka faktor 4, globaalprobleemid, taastumatu energiaallikas, taastuv loodusvara, ökotõhusus.

taastuv energiaallikas (taastuv energiavaru), renewable energy resource, erneuerbare Energie­requelle (f), возобновляемый энергетический ресурс – energiakandja, mis saadakse ja mis täieneb looduslike protsesside kaudu ning kasutamisel ei ammendu, nt päike, tuul, vooluvesi, hoovused, tõusud-mõõnad, maapõuesoojus. Puitu ja muud biomassi ning nende saadusi nimetatakse samuti taastuvaks, ehkki nende asendumine võtab kauem aega kui eespool loetletutel. Taastuva energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes ja seda ei arvestata kasvuhoonegaaside heitkoguste hulka. Ka t. e kasutamine võib olla ökosüsteemile ohtlik, kui see toimub liiga intensiivselt ja juurdekasvu arvestamata. Vt ka bioenergia, biokütus, energiamets, geotermiline energia, hüdroenergia, päikeseenergia, taastuv loodusvara, tuuleenergia, vesinikuenergeetika.

taastuv loodusvara, renewable resource, erneuerbare Ressource (f), возобновляемый природный ресурс – bioloogilised varud, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimelised uuenema (ennast taastootma). Tähtsaim t. l. on globaalne ökosüsteem (biosfäär). Vt ka loodusvara, säästev kasutus, taastuv energiaallikas, taastumatu loodusvara, ökosüsteem.

taastuvenergia, renewable energy, Erneuerbare Energie (f), возобновляемaя энергия – elektri-, soojus- või muu energia, mis on saadud taastuvatest energiaallikatest. Vt ka fossiilenergia, tuumaenergia.

tagasilöögiefekt, rebound effect, Reboundeffekt (m) , эффект ”pикошетa” – tarbimise kasvamine ressursisäästlikemate või efektiivsemast tootmisest tulenevate ja seega odavama hinnaga kaupade ja teenuste turule toomisel. Nt transpordi energiatõhususe kasv ei ole olnud piisav, et kaaluda üles suurenenud transpordimahtu – pikemaid ja rohkem sõite. Kaudse t-i näide on vähenenud elektri- ja küttearvetelt kokkuhoitud raha eest lennureisi ostmine soojale maale. Seega ainult tehnoloogilistest uuendustest ei piisa ressursikasutuse vähendamiseks, kui tarbimist ei piirata. Vt ka nõudluse ohjamine, piisavus, ökotõhusus.

tagatisrahasüsteem (pandipakendisüsteem), deposit-refund system (packaging deposit system), Pfandsystem (n), залоговая система – pakendikogumissüsteem, kus pakendatud kauba hinnale on lisatud pakendit väärtustav tasu, mille tarbija saab pakendi tagastamisel müügikohta või selleks ettenähtud kogumispunkti. Vt ka korduskasutus, taaskasutus.

taimekaitse, plant protection, Pflanzenschutz (m), защита растений – inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest; põllusaagi suurendamise viis. Keskkonnakaitseliselt problemaatiline on olnud keemiline t., mis on põhjustanud veekogude saastamist ja ohtlike ainete akumuleerumist söögiahelas (näiteks DDT), tihti ei ole t. täitnud oma eesmärki seetõttu, et kahjurputukad muutuvad kiiresti keemilise t. suhtes resistentseks. Vt ka mahepõllumajandus, roheline revolutsioon.

tarbimisharjumuste muutmine, chang­ing consumer behaviour, Veränderung (f) der Konsumgewohnheiten, смена привычек потребления – tarbimise vähendamise, toodete kordus- ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia. Säästva arengu seisukohalt on üha enam teadvustatud üksikisikute tarbimisharjumuste mõju keskkonnale ning sellega seoses t. m-se vajadust. Vt ka konsumerism, nõudluse ohjamine, tarbimisühiskond, väärtushinnangute muutumine.

tarbimisühiskond, consumer society, Kon­sumgesellschaft (f), общество потребления – 1) ühiskonnakorralduses domineeriv orientatsioon kaupade ja teenuste turustamisele ja tarbimisele; 2) staatuse järgi segmenteerunud turuga kultuur, milles üksikisiku maitse peegeldab sotsiaalset kuuluvust, tarbijate sotsiaalseid väärtushinnanguid ja individuaalseid elustiile. Tarbimise kasv arenenud maades on loodusvarade vähenemise, saastuse, kliimamuutuse ja keskkonna üldise allakäigu peamine põhjus, mis on kaasa toonud postkonsumeristlikule ühiskonnale ülemineku vajaduse. Vt ka konsumerism, sotsiaalsed väärtused, taaskasutusühiskond, tarbimisharjumuste muutmine.

tasakaalumajandus , steady-state economy, stationäre Wirtschaft (f), экономика устойчивого состояния – majandus, mida iseloomustavad konstantsed rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasakaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly't, kellelt 1971. a. ilmus artikkel „Toward a steady-state economy“. Allikas: IISD Definitions and ConceptsVt ka biomajandus, keskkonnamajandus, ringmajandus, rohemajandus, sinine majandus, ökoloogiline majandus.

tasakaalustusmaks, compensatory tax, Ausgleichsabgabe (f), компенсационный налог – hüvitus nendele, kes mingi muutuse või poliitika tõttu kahju kannatavad. Näiteks ühe riigi ohtlike jäätmete ladestamine teises riigis kompenseeritakse rahas, kuid ebaeetilisuse tõttu on selline ökoloogiline dumping taunitav. Vt ka keskkonnatasu.

tasuvusanalüüs, Cost-Benefit Analysis (CBA), Kosten-Nutzen-Analyse (f), анализ "затраты-выгоды" (анализ выгодности затрат) – nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnakaitseliste kulude ja tulude rahalistes ühikutes arvestamise meetod. Projekti vm tegevuse tasuvust hinnatakse selle kulu ja eeldatava kasu omavahelise võrdlemise teel. T-i hakati kõigepealt kasutama USA-s sadamaprojektide hindamiseks, kuid see leidis ruttu kasutust ka Euroopas, muudes infrastruktuuri investeerimisprojektides. Kuigi t. on sisult lihtne kvantitatiivne meetod, kerkib selle rakendamisega tihti teravaid probleeme, näiteks millises väärtuses hinnata rahas mõõdetamatut keskkonna- ja sotsiaalset mõju, kuidas arvestada tulude ja kulude jaotumist ajas, ruumis ja inimeste vahel. Vt ka diskonteerimine, keskkonnamajandus, keskkonna väärtuse rahaline hindamine, kulutõhususe analüüs, mitme-kriteeriumi hindamine, teostatavusuuring, tingliku hindamise meetod.

tavajäätmed, non-hazardous waste, nicht gefährliche Abfälle (pl), без­опасные отходы – kõik need jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Vt ka olmejäätmed.

teadmatus, ignorance, Unwissenheit (f) (Unkenntnis (f)), незнание (неведение) – olukord, mille võimalik mõju ega selle ilmnemise tõenäosus pole teada. Vt ka ebamäärasus, risk.

tehnoloogiline optimism, technological optimism, technologischer Optimismus (m), технологический оптимизм – uskumus, et inimkond suudab jätkata elu maakeral praeguse tarbimise ja rahvaarvu juures, vähendades kiiresti arenevate tehniliste lahenduste kasutuselevõtuga tunduvalt oma keskkonnamõju ja kompenseerides loodusvarade vähenemist. Looduse intensiivset tarbimist praegusel ajahetkel õigustatakse sageli mõtteviisiga, et kui saavutada võimalikult intensiivse majandamisega kiiresti vastav tehnoloogiline tase, siis võiks hiljem lasta loodusel taastuda või korvata tekitatud kahju kunstlikult. Kriitikud väidavad, et vajalik tehnoloogiline tase on tegelikult saavutamatu või viiakse loodus enne selle saavutamist pöördumatult tasakaalust välja. Vt ka tagasilöögiefekt, ökoloogiline tasakaal, ökooptimism, ökopessimism.

Teine Maailm, Second World, Zweite Welt (f), Вто­рой мир – sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemiseni Nõukogude Liit ja selle satelliitriigid Ida- ja Kesk-Euroopas. Vt ka Esimene Maailm, Kolmas Maailm, Neljas Maailm.

teisene toore (sekundaartoore), secondary raw material, sekundärer Rohstoff (m), вторичное сырье – 1) tootmise lähteained, mida saadakse tootmisjääkidest (taaskasutus); 2) toore, mida uute ammutamisviisidega saadakse maardlatest, mis olid varem tühjendatud oma aja tehniliste võimaluste piirides (näiteks järelammutamisega saadud nafta). Vt ka säästev kasutus, säästev tööstus.

teostatavusuuring, feasibility study, Durchführbarkeitsstudie (f), технико-экономическое обоснование – eeluuring, et teha kindlaks projekti edu tõenäosus. T-s analüüsitakse probleemi lahendusvõimalusi ning soovitatakse parimat lahendust. T. hõlmab tavaliselt nii majanduslikku, tehnilist, ajalist kui organisatsioonilist teostatavust. Tihti käsitletakse t-s ka sotsiaalse mõju ja keskkonnamõju hindamist. Vt ka kulutõhususe analüüs, sotsiaalse mõju hindamine, tasuvusanalüüs.

terviklik tootepoliitika, integrated product policy (IPP), integrierte Produktpolitik (f), интегрированная политика производства – Euroopas 1990. aastatel tekkinud poliitikavaldkond, mille eesmärk on parandada toodete ja teenuste keskkonnanäitajaid kogu olelusringi vältel ning edendada toodete ja teenuste uuenduslikkust. T. t. elluviimiseks kasutatakse õiguslikke vahendeid (nt keelustamine), majandusmeetmeid (nt keskkonnamaks, keskkonnahoidlik riigihange), teavitamist (nt keskkonnamärgis, keskkonnaaruanne), vabatahtlikke meetmeid (nt keskkonnajuhtimissüsteem, vabatahtlikud keskkonnalepped, keskkonnahoidlik tootearendus). Vt ka ökomaksureform, ökomärgis.

tervise mõju hindamine, health impact assessment (HIA), Gesundheitsverträglichkeitsprüfung (f), оценка влияния на здоровьеsotsiaalse mõju hindamise eriliik strateegiate, tegevuskavade ja projektide mõju hindamiseks inimese tervisele, kasutades kvantitatiivseid, kvalitatiivseid ja osaluspõhiseid hindamistehnikaid. Vt ka keskkonnamõju hindamine.

tingliku hindamise meetod (tingliku väärtustamise meetod), contingent valuation method (CVM), kontingenter Bewertungsansatz (m), метод выявления субьективной оценки (МСО) (опросный метод) – inimeste maksevalmidusel või aktsepteerimisvalmidusel põhinev avaliku hüvise majanduslik hindamine. Näiteks tehakse küsitlusega kindlaks, kui palju on inimesed nõus maksma teatud liigi elupaiga säilitamise eest või kui suur peaks olema rahaline hüvitus selle hävitamise puhul.Vt ka keskkonnamajandus, tasuvusanalüüs.

toiduga kindlustatus (toidujulgeolek), food security, Ernährungssicherung (f), продовольственная безопасность – riigi või piirkonna inimeste söögiks piisava toidu olemasolu igas olukorras, seejuures on toiduga varustatus stabiilne ja kõigile kättesaadav. Kolmandas maailmas on näljahädad ja alatoitlus seotud tihti sellega, et poliitilised otsused ja majanduslikud muutused on kohalikelt ära võtnud võimaluse tegeleda traditsioonilise elatusmajandusega ja nad ei suuda ennast kindlustada toiduga (nt suurmaaomanike ja rahvusvaheliste korporatsioonide pealetung Amazonase põlisrahvaste elukeskkonnale). Toidu kättesaadavust ohustavad ka kliimamuutus (ekstreemsete ilmaolude tõttu hävinevad saagid ja kasvab veepuudus), nafta- jt fossiilkütuste hinnatõus, toiduvilja kasvatamine bioenergia saamiseks, laienev loomasööda kasvatamine toiduteravilja asemel kasvava lihatoodangu nõudluse rahuldamiseks ning sellega kallinevad toiduhinnad. Vt ka haavatavus, keskkonnajulgeolek, vaesus.

toimetulekuvõime (taastuvus, säilenõtkus), resilience, Resilienz (f), эластичность – elussüsteemi võime muutuste ebasoodsa mõjuga toime tulla või sellega kohaneda. Süsteemi t. on seda suurem, mida väiksem on tema haavatavus. Ökoloogiline taastuvus on ökosüsteemi võime pärast häiringut taastada oma häiringueelne seisund. Sotsiaalne t. on ühiskonna suutlikkus keskkonnaolude muutustest ja sotsiaalsetest, majanduslikest või poliitilistest muutustest tulenevatele pingetele vastu pidada ning neist taastuda. Mida mitmekesisemad on ökoloogilised ja majanduslikud süsteemid, seda kiiremini taastuvad nad negatiivsete mõjurite põhjustatud stressist. Vt ka jätkusuutlikkus, keskkonnarisk, keskkonnariski hindamine, kohanemisvõime, säästev elatis.

toormemahukas tootmine, raw-material-intensive production, rohstoffintensive Produktion (f), интенсивное ucпoльзoвaниe сырья при производствe – tooteühiku kohta palju loodusvarasid kasutav tootmine (Eestis näiteks põlevkivi karjääriviisiline kaevandamine). Vt ka kapitalimahukas tootmine, materjalikulu teenuseühiku kohta, tööjõumahukas tootmine.

tootemaks, product tax, Produktsteuer (f), налог за неэкологичную продукциюkeskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju keskkonnale kahjulike ainete sisalduse tõttu või loodusvarade liigtarbimise tõttu. Eesmärk on vähendada tootmise keskkonnamõju. Näiteks võib tuua Iirimaal kehtestatud kilekotimaksu. Vt ka keskkonnamaks.

tootja vastutuse põhimõte, producers responsibility, Grundsatz (m) der Verantwortung des Herstellers, ответственность производителя – ettevõtjate, tavaliselt toote valmistajate või sissetoojate, vastutus tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu toote olelusringi jooksul, alates valmistamisest kuni jäätmeks muutumiseni. Rakendatakse laialdaselt jäätmepoliitika elluviimiseks, et koguda kokku probleemtoodetest tekkivad jäätmed ja need keskkonnaohutult käidelda. Vt ka ettevaatuspõhimõte, saastaja rahalise vastutuse põhimõte.

tootlikkus, productivity, Produktivität (f), продуктив­ность – 1) ökosüsteemi või selle osa toodetud biomass ajaühiku kohta; 2) tootmises rakendatud vahendite kasutamise tõhusus. Tavaliselt mõõdetakse väljundi (lõpptoodangu) hulka sisendi ühiku (nt töötajate arv, töötunnid, investeeritud kapital, toore) kohta. Vt ka CO2-tootlus, ökotõhusus.

toruotsatehnoloogia, end-of-pipe technology, End-of-pipe-Technologie (f) (am Ende der Röhre) , конец-трубы-технологияsaastekoormuse vähendamine tootmisprotsessidest väljunud saaste- või reoainete eemaldamisega puhastusseadmete abil. Sellega kaasneb tavaliselt jäätmete teke, mida on vaja omakorda käidelda. T-l põhineb nt mootorsõiduki katalüüsmuundur, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis saasteainete sisaldust neid põletades. T. vastand on saaste tegeliku allika väljaselgitamine ja selle vältimine tehnoloogia või toorme asendamise jms abil. Vt ka parim võimalik tehnika, puhtam tootmine, saaste vältimine.

traditsioonilised teadmised, traditional knowledge, traditionelles Wissen (n), традиционные знания – traditsioonilisi eluviise kehastavate kohalike (põlis)kogukondade teadmised, uuendused ja tavad. T. t. on arenenud sajandite jooksul kogetu põhjal, kohanedes kohaliku kultuuri ning elukeskkonnaga. On väärtuslikud ka moodsale tööstusele ja põllumajandusele: näiteks paljud meditsiini- ja kosmeetikatooted põhinevad t. t-l. Vt ka biopiraatlus.

transport (veondus), transportation, Transport (m), транспорт – majandusharu, mis koosneb kauba- ja sõitjateveoga seotud tegevusaladest. 20. saj II poole ülemaailmne suundumus oli autotranspordi osatähtsuse ja mahu suur kasv, mis koos ulatusliku teedeehitusega on väga palju suurendanud ohtlikku koormust looduskeskkonnale ja inimesele (müra, õhu saastamine heitgaasidega, suurte maaalade ja maastike kadu). Autoõnnetustes on hukkunud rohkem inimesi kui muudes masinatega seotud avariides kokku; 2% inimeste surmajuhtumitest on põhjustanud autoõnnetused, arenenud maades saab oma elu vältel neis vigastada 50% inimestest. Vt ka säästev transport, õhutransport.

tulemuste kolmikmõõde, triple bottomline, Triple Bottom Line (f), трой­ная отчетность – põhimõte, mille kohaselt ettevõtte või muu organisatsiooni terviklikku tulemuslikkust tuleb mõõta peale majandusnäitajate ka keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide alusel. Säästev areng eeldab majandusliku heaolu, keskkonnakvaliteedi ja sotsiaalse õigluse tagamist, seetõttu tuleks ettevõtjal rahalise kasumi kõrval arvestada ka oma tegevuse keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Levinud ingliskeelne lühend t. k. kohta on Triple P – kolm P-d (ingl people, planet, profit), eesti keeles inimesed, looduskeskkond, kasum. Vt ka ettevõtte ühiskondlik vastutus, jätkusuutlik ettevõtlus, keskkonnaindikaator, sotsiaalne indikaator.

turvas, peat, Torf (n), торф – maavara, mis tekib taimejäänuste, põhiliselt turbasammalde järkjärgulisel lagunemisel soodes. Eestis on turbalasundite keskmine paksus 3–4 m, suurim ligi 17 m. T-t kasutatakse nt kütusena, loomadele allapanuks, komposti osisena, kasvusubstraadina. Kütusena on t. tegelikult taastumatu loodusvara, sest turbakihi taastumine võtab ligi 5000 aastat. Eesti rabade keskmine turba juurdekasv on 1,5 mm aastas. Turba kaevandamine põhjustab veerežiimi muutusi, veekogude eutrofeerumist, süsinikdioksiidiheidet ja rabakoosluste mitmekesisuse vähenemist. Eestis on kuivendatud taimestikuta turbaalad põlevkivitööstuse järel üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside tekitajaks.Vt ka biokütus.

tuuleenergia, wind energy, Windenergie (f), ветровая энергия – õhuvoolu kineetiline energia, mida tuulejõuseadme vahendusel saab kasutada näiteks elektri tootmiseks. T-ga toodetud elektri hind muutub odavamaks fossiilkütuse baasil toodetavast, juhul kui viimase puhul arvestatakse kaasnevat negatiivset keskkonna- ja tervisemõju. T. kasutamisel tuleb arvestada võimsusvaru, sest genereeritava elektri hulk sõltub otseselt tuulevoo tihedusest ja kõikumisest ajas. Vt ka taastuv energiaallikas.

tuumaenergia, nuclear energy, Kernenergie (f), ядерная энергия – aatomituuma siseenergia. T. muundamise põhiseade on tuumareaktor, milles tuumade lõhustumisel vabanev energia neeldub aines ja muutub soojuseks. Seda kasutatakse vahetult (tuumasoojusjaam) või muundatakse elektriks; võimalik on mõlema kasutusviisi ühendamine. T. edasise kasutuse kohta on esitatud risti vastukäivaid seisukohti, kuna selle energialiigi tehnoloogia on seotud radioaktiivse aine võimaliku väljapaiskumisega, millele lisandub radioaktiivsete jäätmete ladestamisega kaasnev keskkonnarisk. Vt ka fossiilenergia, taastuvenergia.

tõelise arengu indeks (TAI), Genuine Progress Indicator (GPI), tatsächlicher Fortschrittmesswert (m), индекс подлинного развитияsäästva majandusliku heaolu indeksist edasi arendatud näitaja, mille lõid C. Cobb, E. Halstead ja J. Rowe (1995) vastukaaluks sisemajanduse kogutoodangule (SKT) kui arenguindikaatorile. TAI kontseptsioon põhineb sellel, et praegused eelarvestrateegiad edendavad ületarbimist, välislaenu, krediidiga ostmist, loodusvarade kurnamist, rikkuse ebavõrdset jagunemist jms. TAI seevastu arvestab suurenevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakahjusid, mida SKT ignoreerib. TAI teeb vahet positiivsete ja negatiivsete majandustegevuste vahel ning majanduskasu tootmise hinna ja kasu enda vahel, samuti arvestab mitterahalisi tooteid ja teenuseid. TAI arvutamiseks lahutatakse SKT-st heaolu mitteparandavad kulutused (nt liiklusõnnetuste, kuritegevuse, keskkonnakahjude likvideerimise kulud). Vt ka jätkusuutlik säästumäär, majanduskasv, roheline SKT, säästva arengu indikaator, säästva majandusliku heaolu indeks.

tööjõumahukas tootmine, labour in­tensive production, arbeit­intensive Produktion (f), трудоемкое производство – tootmisviis, kus kasutatakse maa või kapitali rakendamisega võrreldes suhteliselt rohkem tööjõudu. Tihtipeale sõltub ühe või teise tootmisteguri kasutamise intensiivsus selle hinnast. Näiteks kui tööjõud on odav, on põllumajandus tööjõumahukas, tööjõu kallinedes muutub aga kapitalimahukaks (kasutatakse rohkem masinaid).Vt ka kapitalimahukas tootmine, toormemahukas tootmine.

tööstusrevolutsioon, industrial revo­lution, in­du­s­t­rielle Revolution (f), промышленная революция – kiire industrialiseerimise ajastu 18. saj lõpu ja 19. saj alguse Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kui peamiselt agraarne ühiskond asendus tööstusühiskonnaga. Algul oli see tehnoloogiline revolutsioon, kus uued masinad, töövõtted ja tootmisprotsessid koos uute energiaallikatega suurendasid tootmise mahtu ja toodete loetelu, sellega kaasnesid sotsiaalsed muutused. Kuigi muudatused ja industrialiseerimise levik toimusid suhteliselt aeglaselt, oli nende mõju ühiskonnale revolutsiooniline. Vt ka roheline revolutsioon.

tööstusökoloogia, industrial ecology, industrielle Öko­logie (f), промышленная экология – valdkond, mis uurib energia- ja materjalivooge tootes, tootmisüksuses, tööstussektoris või rahvamajanduses ning nende koosmõju looduslike ökosüsteemidega. Peamine eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse jäätmed, heitsoojuse ja muud ülejäägid taaskasutab ära teine.Vt ka materjalikulu, materjalivoo arvestus, olelusring, puhtam tootmine, ringmajandus, taaskasutus, ökotõhusus.