Säästva arengu sõnaseletusi

V

vabatahtlikud keskkonnalepped (vaba tahte lepingud), vol­untary environmental agreements, freiwillige Umweltvereinbarungen (pl), добровольные экологические соглашения (добровольные обязательства) – ettevõtete ja ametkondade vabatahtlikud koostöölepped parema keskkonnaseisundi saavutamiseks. Näiteks kaasab ametkond ettevõtteid õigusaktide ettevalmistamisse, samas võtab ettevõte endale keskkonnakohustusi, mida kehtivad õigusaktid otseselt ei nõua, kuid mis märgatavalt parandavad keskkonna seisukorda. V. k. võivad olla ka riikidevahelised, millega püütakse leida üksmeelt regionaalsete ja globaalsete erimeelsuste leevendamiseks. Vt ka keskkonnapoliitika vahend, terviklik tootepoliitika.

vabaühendus, non-governmental organisation (NGO), Bürgerinitiative(f) (Nichtregierungsorganisation (f)), неправительственная организация – mittetulundusühendus, mille tegevus ja juhtimine on avalikust võimust ja äriettevõtetest sõltumatud. V-te hulka kuuluvad seltsingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid, juhul kui neid pole asutanud avalik võim või äriettevõte, selleks et täita viimatinimetatute määratud ülesannet. Allikas: Lagerspetz, 2006. Vt ka kodanikuühiskond.

vaesus, poverty, Armut (f), бедность – täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks v-ks ja suhteliseks ehk sekundaarseks v-ks. Absoluutne v. viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. Suhtelise v-e termin märgib elanikkonna teatava osa kultuurilisi vajadusi, mis võrdluses ülejäänud ühiskonnaga ei ole rahuldatud piisavalt – olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega.Vt ka elustandard, sotsiaalne areng, sotsiaalsed probleemid, toiduga kindlustatus, vaesuse tsükkel, vaesusindeks.

vaesuse tsükkel, cycle of poverty, Armutskreis (m), цикл бедности – iseenesest võimenduv vaesuse ja sotsiaalse heidiklikkuse tsükkel, mis kandub edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Näitab kvalifitseerimata tööjõu, väikese sissetuleku, halbade elamisolude ja kehvade haridusvõimaluste seost. Vt ka sotsiaalsed probleemid.

vaesusindeks (HPI), human poverty index (HPI), Index (m) für menschliche Armut, индекс бедности – riigi elustandardi näitaja. Kui inimarengu indeks mõõdab üldist inimarengut riigis, siis v. peegeldab selle jaotumist ja mõõdab takistusi ühtlase inimarenguni jõudmisel, samuti põhiliste inimarengu dimensioonide puudumist. HPI-1 mõõdab vaesust arengumaades, HPI-2 mõõdab vaesust tööstusriikides, kuna suhteline vaesus varieerub kogukonna majanduslikest ja sotsiaalsetest oludest olenevalt. Vt ka sotsiaalne indikaator, säästva arengu indikaator.

valgala (valgla), catchment (basin), Einzugsgebiet (n), водосбор – maaala, millelt veekogu või selle osa saab vee. Laialt kasutatav territoriaalne üksus planeerimises ja seires. Vt ka bioregionalism, veemajanduskava, vesikondade tervikmajandamine.

valglinnastumine, urban sprawl, Zersied­lung (f) , расползание городов – linna kasvamine hõreda asustustihedusega struktuurina, mis hõivab ümbritsevaid põllumajandusmaid ja loodusmaastikke. Nähtus on põhjustatud sotsiaalsetest ja majanduslikest protsessidest, mis alati ei ole planeeringutega juhitavad. Areng on juhuslik ja ebaühtlane, asustust iseloomustab monofunktsionaalsus ja sotsiaalne homogeensus. V. võib viia väga ebaökonoomse ja energiakuluka asustusstruktuurini, tekitada sotsiaalseid probleeme ja kasvatada liiklusvoogu ning elanike sõltuvust autokasutusest. Vt ka säästev linnaplaneerimine, uus-urbanism, ökopolis.

valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu (IPCC), Intergovern­mental Panel on Climate Change (IPCC), Zwischenstaatliche Ausschuss (m) für Klimaänderungen, Межправительственная группа экспертов по изменению климата (МГЭИК) – 1988. aastal ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni asutatud teadlaste nõukogu, kelle ülesanne on valitsustele koondada ja analüüsida kliimamuutusega seotud teaduslikku, tehnilist ja sotsiaal-majanduslikku informatsiooni. IPCC töörühmad võtavad kokku maailmas ilmunud teadusartiklid kliimamuutusest, selle võimalikest tagajärgest inimkonnale ja ökosüsteemidele ning kasvuhoonegaaside ja muutuste mõju vähendamise meetmetest. Regulaarselt antakse välja mitmesuguseid aruandeid, mida kasutatakse alusmaterjalina rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel. Vt ka kliimamuutuse leevendamine, kliimamuutusega kohanemine, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

vangide dilemma, prisoners’ dilemma, Gefangenendilemma (n), “дилемма узников” (“дилемма заключенных”) – sotsioloogias ja politoloogias kasutatav mõiste, millega kirjeldatakse olukorda, kus osalistel tuleb parima tulemuse saavutamiseks teha koostööd ja üksikhuvidest loobuda; samas ühe osalise kasude maksimeerimine tooks kõige rohkem kahju sellele, kes tegutseb altruistlikult. Globaalprobleemide lahendamisel on võtmetähtsusega koostöö ja isikliku (või ühe riigi) kasumi maksimeerimisest loobumine. Vt ka jänest-sõitja-probleem, sotsiaalne vahetus, ühisomanditragöödia.

varihind, shadow price, Schattenpreis (m), теневая цена – majandusmatemaatilise mudeli koefitsient, mis iseloomustab mingi toote, hüve või majandusharu väärtuse muutumist olenevalt mudeli sihifunktsiooni ja piirangute muutumisest. V-de abil on teoreetiliselt võimalik prognoosida tooterühmade hindade dünaamikat olenevalt näiteks keskkonnakaitse piirangutest tingimusel, et mudel peegeldab adekvaatselt tootjate ja tarbijate käitumist ning teisi hindade kujunemist mõjutavaid tegureid. Tegelikult ei ole see tingimus mitte kunagi täidetud ja varihindu saab kasutada seepärast vaid prognoosimise üsna algelise abivahendina. Vt ka loodusvara säästev hind.

vastutusekindlustus, liability insurance, Haft­pflichtversicherung (f), страхование ответственности – majandushoob, kus vastutust võimaliku kahjustuse eest (nii inimesele, tema varale kui looduskeskkonnale) kannab kindlustusorganisatsioon. Kasutatakse näiteks raudteevedude puhul. Vt ka keskkonnavastutus.

veebilanss, water balance, Wasserbilanz (f), водный ба­ланс – mingi loodusobjekti (organismi, koosluse, veekogu, kontinendi, hüdrosfääri) veeringet iseloomustav suurus: vee lisandumise ja kulu vahekord ajaühiku jooksul. Maa planetaarses v-s täheldatakse inimtekkelisi nihkeid: ookeanide veetaseme tõusu ja jõgede äravoolu vähenemist. Allikas: Ökoloogialeksikon, 1992.Vt ka hapnikubilanss, keskkonnabilanss.

veekogu isepuhastusvõime, self-purification capacity of water body, Selbstreinigungsvermögen (n) der Gewässer, самоочищающая способность водоема – veeökosüsteemi võime muuta reoained vees järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena. Olulisemaid ökosüsteemide omadusi, mida inimtegevuses (nii üksikisiku, ettevõtte kui riigi tasandil) kasutatakse enamasti tasuta. I. kaob, kui reostus on ületanud teatud piiri. Tugevalt reostunud veekogus ei taastu endine elustik ka siis, kui reostamine lakkab. Vt ka biofilter, keskkonnafunktsioon, keskkonna taluvusvõime, siduja, ökoloogiline jalajälg, ökoloogiline tasakaal.

veemajandus, water management, Wasserwirtschaft (f), вод­ное хозяйство – majandusala, mis hõlmab pinna- ja põhjavee uurimist, arvestust, kaitsmist, jaotamist ja kasutamist. V-e vastuoluliste probleemide terviklik lahendamine põrkub nn ühisomanditragöödiaga: hüdroenergia kasutamine takistab kalade rännet ja paljunemist, rohke niisutusvee kasutamine piirab veetransporti jne.Vt ka veemajanduskava, vesikondade tervikmajandamine.

veemajanduskava, river basin management plan, Bewirtschaftungsplan (m) für die Einzugsgebiete eines Flußbeckens, план управления бассейнами рек – kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest. V. eesmärk on tagada veekogu võimalikult looduslik veeklass ning hoida mere-, pinna- ja põhjavee kvaliteet, hulk ja režiim inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. Vt ka veemajandus, vesikondade tervikmajandamine.

vesikondade tervikmajandamine, integrated river basin management, integriertes Flussbeckenmagement (n), интегрированное управление бассейнами рек – vesikonna vee- ja maismaaala (ühe või mitme valgala) koordineeritud kaitse ja majandamine. V. t-se eesmärk on säilitada või taastada vee hea ökoloogiline seisund ning kasutada vett ja sellega seotud elustikku ning loodusvaru säästvalt. Vt ka sidus juhtimiskorraldus, säästev kasutus, veemajanduskava, ökosüsteemne käsitlus.

vesinikuenergeetika, hydrogen ener­getics, Wasser­stoffenergetik (f), водородная энергетика – vesinikul kui primaarenergia allikal põhinev energiamuundamine ja -kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Vesinikku võib kasutada tavalises põlemisprotsessis kas kolb- või turbiinmootorites, kus saadav soojusenergia muudetakse mehaaniliseks ja soovi korral edasi näiteks elektrienergiaks. Teine v. haru põhineb kütuseelementidel, milles katalüsaatori pinnal vesinik (või vesinikurohke kütus) oksüdeerub ja tekivad elektrilised laengud. Selliselt muutub kütuseelement elektrivoolu allikaks, mille abil saab käitada elektriajameid. Vt ka biovesinik.

vihmamets, rain forest, Regenwald (m), дождевой лес – igihaljas taimekooslus niisketel troopika- ja lähistroopikaaladel. V-a iseloomustab erakordne liigirikkus ja kiire aineringe. Lageraie v-s tingib mulla väga kiire erosiooni tõttu v-a taastumatu hävimise. Seetõttu väheneb süsihappegaasi sidumine atmosfäärist ja suureneb kasvuhoonenähtus. Samuti põhjustab kohalike kogukondade elupaiga hävitamine nende inimeste elatusallikate kadu ja kultuuri hääbumist. Vt ka metsatustumine.

võrdlusanalüüs, benchmarking, Leistungsvergleich (m), срав­ни­тель­ный анализ – juhtimisvahend, mis hõlmab organisatsiooni või üksikisiku tegevuse võrdlemist samal tegevusalal saavutatud taseme või parima tulemusega. V-i abil kavandatakse ja rakendatakse meetmeid sellise tulemuse saavutamiseks. V-i eesmärk võib olla nt tootmisprotsessi tõhustamine ja keskkonnanäitajate parandamine. Kasutatakse laialdaselt ka avaliku sektori ja kogukonna arendamisel. Vt ka hea tava.

vähimarenenud riigid, Least Developed Countries (LDC) (least advanced countries), am wenigsten ent­wick­elte Länder (pl), наименее развитые страны – ÜRO poolt defineeritud kui riigid, mille rahvamajanduse kogutoodang (RKT) inimese kohta on alla 500 USD aastas, riikide tööstustoodang alla 10% RKT-st ning kirjaoskuse tase alla 20%. Selle terminiga viidatakse tavaliselt 40 kõige vaesemale maale, mida iseloomustab äärmuslik vaesus, puudused tervisehoolduses, hariduses ja transporditeenustes, peamiselt põllumajandusele tuginev majandus, äärmuslikud geograafilised või klimaatilised olud (kuivus ja kõrbestumine, ulatuslikud loodusõnnetused, eraldatus jne).Vt ka kolmas maailm, majanduskasv, neljas maailm.

vähimast kulust lähtuv planeerimine, least cost planning (LCP), kostenoptimale Planung (f), наиболее дешевый план – soovitud tulemuse saavutamiseks odavaima viisi või meetmete kombinatsiooni otsimise meetod. V. k. l. p-t on rakendatud nt energiasektoris, kus energiatootmise kulude kokkuhoidmiseks vähendatakse energiatarbimist (majade soojustamine, energiamahuka tehnoloogia asendamine, energiatõhusate transpordiliikide eelisarendamine jms). Transpordisektoris on võimalik samu majanduseesmärke saavutada kõikide transpordiliikide ja juurdepääsu korraldamise viiside alternatiive kaaludes, mis võivad kaasa aidata ka tervise-, keskkonna- ja turvalisuse eesmärkide saavutamisele. Vt ka energiamahukus, kulutõhususe analüüs.

välisabi, foreign aid, Auslandshilfe (f), международная помощь – piiratud, tingimuslik ja sageli kitsa eesmärgiga tuluallikate vool, eeldatavalt majandusarengu julgustamiseks või lühiajaliste kriiside leevendamiseks. V. annab abivajavale riigile mõni teine riik või rahvusvaheline asutus. Majandusliku v. all mõeldakse nt tehnilist abi, tagastamatut abiraha, laenu arendusprojektidele, laenutagatisi. V. eesmärk on tavaliselt toetada partnermaid, ehitada üles sõjast laastatud riike, arendada majandust, saada ideoloogilist toetust, koguda strateegilisi andmeid või likvideerida looduskatastroofi tagajärgi. V. toimib sageli doonorriigi globaalse majandusliku ja strateegilise võimu suurendajana ning abistajale sobiva poliitilise režiimi või majanduspoliitika edendamise vahendina. V. suurendab tihti saajariigi majanduslikku sõltuvust, sest ressursivoog võib olla kahesuunaline (näiteks laenuintresside maksmine või kokkulepe kasutada kindlaid äripartnereid). V. kaldub kujundama kohalikku eliiti andjariigile sobivas suunas, võib viia rööpast välja kohalikud hinnad ja varustussüsteemid. V. on teatud arenguideoloogiate levitamise ja alalhoidmise võimas vahend. Vt ka alaareng, kolmas maailm, kolmanda maailma võlakriis, neokolonialism, roheline revolutsioon, vähimarenenud riigid.

väliskulu, external cost, externe Kosten (pl), внешние из­держки – ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt. V. kui negatiivse keskkonnamõjuga tekitatud kahju jaguneb kaheks komponendiks: toote hinnas maksu või keskkonnatasuna majanduslikult arvestatud v-ks ja arvestamata v-ks. Arvestamata v. jaguneb rahas mõõdetavaks ja rahas mõõdetamatuks. Piir kõikide v. alaliikide vahel on tinglik, sõltudes keskkonnakahju hindamise meetodite arengust ja kokkulepetest v-st mõjutatud huvirühmade vahel.Vt ka keskkonnamajandus, keskkonna välismõju, sotsiaalne hind, subsiidium.

väärtus (väärtushinnang), value, Wert (m), ценность – sotsiaalteadustes käsitletav üldisem ja püsivam kvaliteet, mida tajutakse soovitavana ja millega õigustatakse suhtumist ning käitumist; v-d võivad olla tajutud ka inimeste tegevuse kõige üldisemate eesmärkidena. Avalduvad sotsiaalsetes normides ja ettekirjutustes ning tõekspidamistes ja eesmärkides, mille kaudu neid ka mõõdetakse. Keskkondlikus paradigmas loovad v-d aluse soovitava keskkonnaseisundi kujutlemisele, mille suhtes hinnatakse tegelikkust. Samas ei saa kindlaid v-i alati seostada konkreetsete tegevustega ega hoiakutega, kuna eri olukordades võib inimene oma v-i väljendada erinevate tegevuste kaudu. Vt ka keskkonnaeetika, keskkonnateadvus, keskkonna väärtuse rahaline hindamine, sotsiaalsed väärtused, väärtushinnangute muutumine.

väärtushinnangute muutumine, values shift, Wer­tewandel (m), изменение критериев оценки – inimeste keskkonnateadvuse ja käitumise muutumise vältimatu eeldus. Levinud käsitlus on Inglehardti teooria, mille järgi inimesed peavad saavutama teatud turvatunde (milles on kõrgel kohal seni valdavalt looduse utilitaarse ekspluateerimisega seostunud materiaalne heaolu ehk jõukus), et tähtsustada nn postmaterialistlikke väärtusi, mille hulka kuulub ka vajadus säästa ja säilitada looduskeskkonda. Siinkohal on vajaliku materiaalse heaolu taseme täpne määratlemine vaieldav. V. m. väljendub varem ebatavalistena tundunud ideede (nagu orjatööjõu kaotamine, naistele hääleõiguse andmine, loomadele õiguste omistamine) tunnustamises enesestmõistetavate reeglitena. Säästev areng eeldaks õiglase kaubanduse, eetilise investeerimise, säästva eluviisi, põlvkondadesisese ja põlvkondadevahelise õigluse jms väärtuste juurdumist ühiskondlike normidena. Vt ka Maslow vajaduste hierarhia, tarbimisharjumuste muutmine.