Säästva arengu sõnaseletusi

Ü

ühendivoo analüüs, substance flow analysis (SFA), Substanzflussanalyse (f) (SFA), анализ потока соеди­не­ний – analüüsimeetod, millega uuritakse keemiliste elementide (nt süsiniku) ja ühendite vooge majanduses, majandusharus või ühe toote/teenuse olelusringi jooksul, ning nende keskkonnamõju. Vt ka materjalivoo arvestus, olelusringi hindamine.

ühisauto kasutamine (ühisauto), car sharing, Carsharing (Autoteilen (n)), car sharing (каршеринг) – autode ühisomandi- või üürisüsteem, mis võimaldab paindlikku autokasutamist autot isiklikult omamata. See tähendab, et mitmete kasutajate käsutuses on mitmesugust tüüpi autosid, mida saab vajadust mööda broneerida ja kasutada. Autoühiskasutuse süsteem leevendab parkimisruumi vajadust nii elumajade kui töökohtade juures, vähendab ummikuid, keskkonnakoormust ning ettevõtete ja leibkondade kulutusi autoga seotud jooksvate kulude katmiseks. Allikas: Jüssi, M. 2004.Vt ka liikuvuskorraldus.

ühishüvis, common good, Allmendegut (n) , общее благо – hüvis, mida võivad kasutada samaaegselt mitu kasutajat, nt kalavarud, puit, joogivesi, tervisekindlustus. Avalik hüvis erineb ü-st selle poolest, et selle tarbimine ühe inimese poolt ei vähenda kogust, mis jääb teistele tarbimiseks (nt õhk, riigikaitse, õiguse mõistmine). Vt ka ühisomand.

ühisomand, common pool resource (common property resource), gemeinsame Ressourcen (pl), естественные ресурсы совместного потребления – inimese loodud hüvised või loodusvarad, mille kasutamine on mõjutatud ühe osalise ületarbimisest – selle võrra saavad teised osalised vähem tarbida. Sellisena on käsitletavad ka paljud keskkonnaprobleemid, sh rahvusvahelisel tasandil – loodusvarade kasutamine (nt avamere kalavarud) ja keskkonnasaastamine (nt stratosfääri osoon). Vt ka globaalne ühisomand, ühishüvis, ühisomanditragöödia.

ühisomanditragöödia (ühisvaratragöödia), tragedy of the commons, Tragödie (f) des Gemeindelandes (Tragik (f) der Allmende), трагедия общин (трагедия общедоступности) – kujundlik mõiste vastuolu kohta, mis kujuneb juriidiliste või üksikisikute vahel, kes kasutavad piiratud loodusvara ilma teisi kasutajaid arvestamata; iga osaline, kes oma tegevust laiendab, halvendab teiste osaliste olukorda. Loodusvara tarbimisest saadav kasu läheb selle kasutajatele, kuid kulud (nt saastamine) võivad kanduda kogu ühiskonnale. Vt ka globaalne ühisomand, vangide dilemma.

ühisrakendus, Joint Implementation (JI), gemeinsame Umsetzung (f), совместное осуществление – üks Kyoto protokolli paindlikest mehhanismidest, mille eesmärk oli vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heidet investeerijariigi (doonori) ja vastuvõtjariigi koostöös. Eelkõige aitasid ü-e projektid taastuvaid energiaallikaid laialdasemalt kasutusele võtta ja energiatõhusust parandada: katlamajade fossiilkütuse asendamine vähem saastava või biokütusega, energiasäästliku tehnoloogia rakendamine soojuse tootmisel, ülekandmisel ja tarbimisel (nt eelisoleeritud soojustorude paigaldamine, hoonete soojapidavuse parandamine, KHG vähendamine fossiilkütuse põletamisel). Ü-e projekti tulemusena vähendatud KHG heitkogused kanti riiklikku kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise registrisse. Vt ka heitkogustega kauplemine.

üldine süsteemiteooria, general systems theory, allge­meine Systemtheorie (f), общая теория систем – süsteemide olemust, klassifitseerimist ja modelleerimist käsitlev üldteaduslik kontseptsioon. Üks selle keskseid probleeme on olnud süsteemide integratiivsete, osade seostest johtuvate (emergentsete) omaduste seletamine ja kujutamine. Esimese ü. s. visandas 1928. aastal L. von Bertalanffy organismi ja keskkonna seoste kohta. Nii selle kui ka hilisemate variantide (G. Klir, M. Mesarovič, A. Ujomov jt) arendamine ja eriti formaliseerimise katsed on ahendanud need teatavate süsteemitüüpide (nt hierarhiliste süsteemide) teooriateks. Kõikehõlmava ü. s. võimalikkus on problemaatiline.Vt ka süsteemianalüüs, süsteemidünaamika, süsteemne mõtlemine.

üldsus (avalikkus), public, Öffentlichkeit (f), общественность – üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused. Demokraatlikus ühiskonnas on üldsusel õigus organiseeruda ja oma arvamust avaldada. Vt ka üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.

üldsuse kaasamine (avalikkuse kaasamine), public engagement, Öffentlichkeitsbeteiligung (f), общественнoe участиe (привлечение) – kaasamine otsustusprotsessi, mida riik, kohalik omavalitsus või kavandatava tegevuse arendaja rakendab selleks, et informeerida selle tegevusega võimalikke mõjutatavaid huvirühmade ja üksikisikuid ning anda neile võimalus mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Kaasamine sisaldab üldsuse osalemise võimaluste poolest erinevaid etappe: teavitamist, konsulteerimist, koostööd ja partnerlust, ning jõutamist ja kohalikku kontrolli. Vt ka Århusi konventsioon, hea valitsemistava, partnerlus.

üldsuse osalemine (avalikkuse osalemine), public partici­pation (public involvement), Öffent­lich­keits­beteiligung (f), общественнoe участиe – kodanike osalemine iseenda või huvirühma nimel avalike asjade otsustusprotsessis. Osalemine poliitikakujundamises ja otsuste tegemisel ei toimu ainult valimiste ajal, sest nii huvirühmade kui üksikisikute jaoks võib valimistevaheline aeg olla palju tõhusam poliitiliste otsuste ja õigusloome mõjutamiseks. Üldsuse aktiivne osalemine keskkonna ja arenguga seotud tegevusplaanide koostamisel ja rakendamisel kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil on säästva arendamise peamisi taotlusi. Vt ka altpoolt tulev algatus, Århusi konventsioon, partnerlus, üldsuse kaasamine.

üleilmastumine (globaliseerumine), globalisation, Globalisierung (f), гло­ба­лизация – ülemaailmse seotuse suurenemine, eriti kapitalismi kui tootmis- ja turusüsteemi levik, ülemaailmne vastastikuste kultuuriliste, majanduslike ja sotsiaalsete suhete tihenemine uute kommunikatsioonivahendite mõjul. Ü. ei ole geograafiliselt ühetaoline. Riikide, regioonide ja paikkondade eripärad reageerivad kogu Maad hõlmavatele muutustele erinevalt ja seega ei ole ü-se tagajärjed ühesugused. Üleilmastunud majandus- ja finantsstruktuuride rüpes toimunud rahvusvaheliste korporatsioonide laienemine on toonud kaasa ülemaailmse ebavõrdsuse kiire kasvu, kusjuures arengumaid kasutatakse odava tööjõu allikana ning sotsiaalse ja ökoloogilise dumpingu kohana. Vt ka biopiraatlus, globaalne küla, Põhi-Lõuna, ökovõlg.

üleminekujuhtimine, transition management, Übergangsverwaltung (f), управление в условиях переходного периода – protsessile orienteeritud juhtimisfilosoofia ja kontseptsioon pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Üleminek tähendab struktuursete ja institutsionaalsete muutuste tegemist sotsiaalsetes, poliitilis-halduslikes ja majandussüsteemides (sh innovatsioonis), mis on vajalikud pika- ja lühiajalise mõtlemise vahelise konflikti ületamiseks. Ü. kasutab konflikti näitena lühiajalise poliitika eesmärkide ja tegevuste asetamist pikaajaliste (üks kuni kolm inimpõlve) eesmärkide konteksti. Soovitud üleminek eeldab interaktiivset poliitikakujundamist ning kõikide huvirühmade osalemist. Tegemist on võrdlemisi uue kontseptsiooniga, mida praeguseks on rakendatud näiteks jätkusuutlikele energiasüsteemidele ülemineku uurimisel. Vt ka säästev areng.

ülerahvastus, overpopulation, Übervölkerung (f), перенаселённость – olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes oludes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ü. võib tekkida rahvaarvu suurenemise, loodusvarade vähenemise või tööjõunõudluse kahanemise tagajärjel. Senises ajaloos ilmnenud ü-e nähud on olnud suhtelised; nendega seostatakse suurt rahvasterännet, ristisõdu ning Ameerika, Aasia, Austraalia ja Aafrika koloniseerimist. Suhteline ü. ilmneb ka rahvastikuplahvatuse puhul: laste jt ülalpeetavate enneolematult suur osa mõnes ühiskonnas tingib ebarahuldava elukvaliteedi ja elatustaseme. Praegu on oht absoluutse ü-e tekkeks Maal. Vt ka globaalprobleemid.

ÜRO arenguprogramm, United Nations Development Programme (UNDP), Entwick­lungs­programm (n) der Vereinten Nationen, Про­грамма развития ООН – ÜRO ülemaailmne võrgustik riiklike ja regionaalsete arenguprogrammide toetuseks, põhiliselt madalama elatustasemega riikides ja arengumaades. Projekte viivad ellu riiklikud ja valitsusvälised organisatsioonid. Eestis toetas see programm koolituse ja teavitamise kaudu säästva arengu tegevuskavade algatamist nii riiklikul kui kohalikul tasandil (nt Eesti 21 projekt ja Hiiumaa, Võrumaa, Kallaste ja Mustvee arengukava). Vt ka inimarengu indeks.

ÜRO keskkonna- ja arengukonverents , United Nations Conference on Environment and Development (UNCED), Konferenz (f) der Vereinten Nationen über Umwelt und Entwicklung, Конференция ООН по проблемам окружающей среды и развития – Rio de Janeiros 3.–14. juunil 1992 korraldatud esimene nii esinduslik rahvusvaheline säästva arengu konverents, millest võttis osa 108 riigipead ja oli esindatud 172 riiki. Võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid ning Agenda 21. Kuigi konverents ei suutnud sätestada riikidele siduvaid kohustusi, võib seda pidada esimeseks tõsisemaks koostööalgatuseks globaalprobleemide lahendamisel. Vt ka juurdepääsu-põhimõtted, Põhi-Lõuna, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, UN Framework Convention on Climate Change, Klimarahmenkonvention (f) der Vereinten Nationen , рамочная конвенция ООН об изменении климата – rahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe Maa kliima ohtlike muutusteni viinud inimtekkelise saaste otsustavaks vähendamiseks, mis pani aluse edasisele ülemaailmsele kasvuhoonegaasiheite piiramise alasele tegevusele. Võeti vastu 1992. aasta juunis ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros. Vt ka kasvuhoonegaasid, kliimamuutus, Kyoto protokoll.