Säästva arengu sõnaseletusi

B

bioakumulatsioon, bioaccumulation, Bio­akku­mulation (f), биоаккумуляция – organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad organismidesse või nende osadesse. Näiteks dioksiinidel on võime bioakumuleeruda. B. võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elavate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning närvisüsteemi talitluse häireid. Vt ka DDT, ökotoksikoloogia.