Säästva arengu sõnaseletusi

B

bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Convention on Biological Diversity, Übereinkommen (n) über die biologische Vielfalt, конвенция о биологическом разнообразии – Rio de Janeiros 1992. aastal alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe elurikkuse säilitamiseks, selle komponentide säästvaks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Konventsioonist tuleneb ka Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll, mis käsitleb elusrakke sisaldavate geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) ohutut kasutamist ja nende piiriülest liikumist. Vt ka keskkonnaõiglus, looduskaitseseadus, Maailma looduskaitseharta, säästev kasutus, ökosüsteemne käsitlus, ÜRO keskkonna- ja arengukonverents.

C

CO2-tootlus (CO2-tõhusus), carbon productivity, CO2-produktivität (f), CO2-продуктивность sisemajanduse kogutoodang ühe õhku paisatud süsiniku ekvivalendi (CO2e) ühiku kohta. CO2-mahukuse (carbon intensity), mis on CO2-heite ja sisemajanduse kogutoodangu suhe, pöördväärtus.Vt ka energiamahukus.

E

ettevõtte keskkonnategevuse seire, corporate environmental monitoring, ökologische Überwachung (f) eines Unternehmens, корпоративный экологический мониторинг – regulaarne teabe kogumine ettevõtte tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks või teatud kriteeriumidele, näiteks õigusaktide nõuetele, vastavuse kontrolliks.Vt ka keskkonnaindikaator, keskkonnainfo, keskkonnaseire, keskkonnategevuse tulemuslikkus.

ettevõtte ühiskondlik vastutus (vastutustundlik ettevõtlus), corporate social responsibility (CSR), soziale Verantwortung (f) eines Unternehmens, корпоративная социальная ответственность (cоциальная ответственность предприятия) – kontseptsioon ja juhtimisvahend, mille alusel integreerivad ettevõtted sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid vabatahtlikult oma tegevusse ning suhetesse huvirühmadega. E. ü. v. aitab parandada sotsiaalset sidusust, soodustab uuendust, arendab ettevõtluskultuuri ning suurendab ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet. See tähendab seda, et ettevõtte edukust ei mõõdeta ainult finantstulemustega, vaid sama tähtis on see, kuidas ettevõtte arvestab oma tegevuse sotsiaalset mõju ja ökoloogilist jalajälge, ning oskab seda oma majandusedule kaasaaitava hoovana ära kasutada. Vt ka aruandlusstandardid AccountAbility 1000, Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, sotsiaalne aruanne, sotsiaalne audit, sotsiaalne ettevõtlus, sotsiaalse vastutuse standard SA 8000.

K

kapital, capital, Kapital (n), капитал – väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Tootmises sisend, mis koosneb materiaalsest (tehislik, looduslik), mittemateriaalsest (nt teadmised, koostöösuhted) ja inimkomponendist (töö). Üldjuhul võetakse majandustegevuste hindamise ja võrdlemise aluseks rahas ja varades oleva k-i hulk ja kasv. Vt ka inimkapital, kapitaliinerts, looduskapital, looduslik ja tehislik, sotsiaalne kapital.

kapitalimahukas tootmine, capital intensive production, kapi­talintensive Produktion (f), капиталоемкое производство – tootmisviis, milles tehiskapitali kasutatakse suhteliselt rohkem kui inimkapitali. Nt nõuavad naftatöötlemis- ja keemiatehased mahukaid investeeringuid seadmetesse, kuid annavad suhteliselt vähe tööd inimestele. Vt ka toormemahukas tootmine, tööjõumahukas tootmine.

kasvuhoonegaaside heite ülekandumine (süsinikdioksiidi leke), carbon leakage, Carbon Leakage (Emissions-Leck (pl)) , утечка углеродаkasvuhoonegaaside heite vähendamine tootmise kokkutõmbamise tagajärjel ühes kohas, kuid selle suurendamine mujal kaupade impordi nõudluse kasvu tõttu. Vt ka saaste eksport, ökoloogiline dumping.

keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus), carrying capacity, Belastbarkeit (f) der Umwelt, потенциальная ёмкость экосистемы – keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine. Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel). Vt ka keskkonna isepuhastusvõime, kriitiline koormus, Maa taluvuspiirid.

kinnine tootmistsükkel (suletud tootmistsükkel), closed production process (closed loop process), geschlossener Zyklus (m), замкнутый производственный цикл – tootmisprotsess tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, kus abimaterjalina kasutatavad ained (nt vesi, õhk, kemikaalid) suunatakse kordus- ja taaskasutusse. Materjaliringe sulgemine eeldab lisaenergia kulutamist (näiteks vee ja õhu jahutamiseks, puhastamiseks). Kõikehõlmav k. t. ei ole võimalik, sest tootega viiakse ained tootmisprotsessist välja. Mõneti lähedane k. t-le on ringmajandus ja mahepõllumajandus, mis kasutab kohalikke taastuvaid loodusvarasid ja ammutab vajaliku energia päikesekiirgusest. Vt ka olelusringipõhine lähenemine, säästev tööstus, süsteemidünaamika, tööstusökoloogia.

kliimamuutus, climate change, Klimaveränderung (f), измене­ние климата – pikaajalise statistilise ilmastikurežiimi muutumine. K-i tuleb eristada kliimakõikumistest, lühikestel ajavahemikel ei ole eristamine võimalik. K-le aitab kaasa inimtegevus, peamiselt fossiilkütuse põletamine, metsade hävitamine ja intensiivne loomakasvatus, mis tingib kasvuhoonenähtuse võimendumise. Kaks põhilist vastumeedet antropogeensest k-st tulenevatele riskidele on kliimamuutuse leevendamine ja kliimamuutusega kohanemine.Vt ka globaalne soojenemine, kasvuhoonegaasid, keskkonnapagulane, kõrbestumine, Kyoto protokoll, metsatustumine, valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu (IPCC), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

kodanikuühiskond (kolmas sektor), civil society, Zivilgesell­schaft (f), граж­данское общество (третий сектор) – 1) riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, selleks et edendada oma huve ja väärtusi. K-a tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel peetakse selle osadeks ka nt ajakirjandust, parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid. Sel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele; 2) ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, sh mittetulundussektor. (Allikas: Lagerspetz, 2006). Agenda 21 käsitleb k-a säästva arendamise olulise partnerina. Vt ka osalusareng, osalusdemokraatia, otsedemokraatia, vabaühendus, üldsuse osalemine.

kogukond, community, Ge­mein­schaft (f), община – enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis. Tavaliselt moodustavad k-a lähestikku elavad inimesed (naabruskond), ent k. võib olla ka suurem hulk inimesi, kel on midagi ühist, näiteks rahvus, ideoloogia, huvid. K-d on säästval arendamisel olulised partnerid. Vt ka huvirühm, osalusareng, sotsiaalne ettevõtlus.

kolonialism, colonialism, Kolonialismus (m), колониализм – ühe kultuuri anastamine teise (kolonialisti) poolt enamasti territooriumi sõjalise hõivamise teel. K. algas kaua enne eurooplaste ekspansiooni ja kestab tänaseni. K-i tagajärjeks tänapäeval peetakse ebaühtlast majandusarengut. Paljud koloniaalvaldused on küll ametlikult saavutanud iseseisvuse, kuid tegelikult on k. asendunud neokolonialismiga. Vt ka kolmanda maailma võlakriis, postkolonialism, Põhi-Lõuna, ökokolonialism, sisekolonialism.

kompensatsiooniala, compensation area, Ausgleichsgebiet (n), компенсационная площадь (компенсационная территория) – ökoloogiliselt tasakaalustav (korvav) ala maistus; suhteliselt intensiivse kasutusega alade vahel asuv ekstensiivselt kasutatav ala, mis mahendab keskkonnakahjustusi ja mitmekesistab maastikku. Näiteks kaitsepuistud kraavikallastel, kaitsetsoonid veekogude ääres, parkmetsad linnade ümber ning Vahe-Eesti loodusmaastikud Tallinna ja Kirde-Eesti tööstuspiirkondade suhtes. K-sid (söödapõlde) rajatakse ka läbirändel peatuvatele lindudele. Vt ka keskkonnakahju, ökoloogiline tasakaal.

komplekssus, complexity, Komplexität (f), комплексность – omadus, millega iseloomustatakse süsteemi, kus ühe probleemi aspekte ei saa väljendada ainsast vaatenurgast lähtudes. K-t peetakse loodus-, majandus- ja sotsiaalse süsteemi loomupäraseks omaduseks. Terviklik süsteemikäsitlus vastandub reduktsionismile. Vt ka holism, süsteemne mõtlemine.

kompostimine, composting, Kompostierung (f), компости­рование – orgaanilise aine, eeskätt põllumajandus- ja olmejäätmete aeroobne lagundamine bakterite ja seente elutegevuse abil. K-l hävivad umbrohuseemned ja tõvestavad bakterid, tekkiv kompost on väärtuslik väetis. Vt ka jäätmekäitlus, mahepõllumajandus, ringlussevõtt, ökoloogiline ehitamine.

konservatiivne ökoloogia, conserva­tive ecology, konservative Ökologie (f), консервативная экологияkeskkonnapoliitika suund, mis seostub nn klassikalise looduskaitse ideoloogiaga. K. ö. tunnistab inimtegevuse ja looduskeskkonna harmoonilise ühendamise võimatust tänapäeva maailmas. Põhiprobleemina näeb k. ö. maailma õiglast jaotamist inimese ja looduse vahel, mis tagaks nii inimühiskonna kui ka looduse toimimise. Selle lahendamine on peamiselt loodusteadlaste-ekspertide käes. Vt ka poliitiline ökoloogia.

konsumerism, consumerism, Konsumerismus (m), консу­ме­ризм – pärast II maailmasõda elanikkonna rikkuse kasvu ja reklaamitööstuse ning uue kommunikatsioonitehnoloogia arengu tagajärjel tekkinud vajaduste loomisele (ergutamisele) ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast. Põhjustab loodusvarade ületarbimist ning üldise elukvaliteedi halvenemist, mis on kaasa toonud vajaduse üle minna postkonsumeristlikule ühiskonnale. Vt ka tarbimisharjumuste muutmine, tarbimisühiskond.

kontsentreeritud hajutamine, concentrated decentralization, kon­zent­rierte Dezentralisierung (f), кон­цент­­рированная децентрализация – linnade ja rahvastiku kasvuga seotud probleemide käsitlemise strateegia. K. h. püüab leida tasakaalu suurlinna ja teiste linnade arengu vahel, hajutades tegevusi teistesse keskustesse. K. h-se abil saab asumite loodusvarakasutust tõhusamaks muuta ning vähendada liiklusest ja maakasutusest tulenevaid keskkonnaprobleeme. Vt ka arukas kasv, ruumiline planeerimine.

kriitiline koormus, critical load, kritische Belastung (f), кри­тическая нагрузка – ühe või mitme reostusallika maksimaalne mõju, mis ei tekita kõige reostusõrnematele keskkonnaelementidele veel olulist kahju. K. k. on üks keskkonnakvaliteedinormidest, mida on rakendatud näiteks happevihmadest johtuvate keskkonnahäiringute hindamisel ja prognoosimisel, aga ka karstialadel väetiste kasutamisel. Vt ka Maa taluvuspiirid, keskkonna taluvusvõime, saastekoormus.

kulutõhususe analüüs, cost-effectiveness analysis (CEA), Analyse (f) der Kosten­effizienz, анализ эффектив­ности затрат (АЭЗ) – tulude ja kulude parima suhte otsimine. Keskkonnamajanduse meetod nõutava keskkonnakvaliteedi saavutamiseks minimaalsete kuludega või parima tulemuse saavutamine etteantud kulutuste juures. Vt ka tasuvusanalüüs, teostatavusuuring, vähimast kulust lähtuv planeerimine.

kumulatiivne mõju (liitmõju), cumulative impact (effect), cumulierte Wirkung (f), совокупное воздействие – üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Terminit kasutatakse inimtegevusega kaasnevate riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja mõju hindamisel Natura 2000 alale. Vt ka keskkonnamõju, sünergiline mõju.

L

lapstööjõud, child labour, Kinderarbeit (f), детский труд – alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni määratluse järgi) tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut (nt hariduse omandamist). Vanus, millest allapoole last tööle võtta ei tohi varieerub riigiti; paljudes kolmanda maailma riikides on lapsed hõivatud väga varakult, lapstööjõudu kasutavad seal ka rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad. Suurem osa lastest töötab väljaspool ametlikult reguleeritud tööturgu ning seetõttu on l-u kasutamist üsna raske reguleerida. L-u kasutamine ohustab tulevaste põlvkondade võimet muutustega toime tulla. Vt ka eetiline investeering, keskkonnahoidlik tarbimine, õiglane kaubandus.

M

maistu, cultural landscape (landscape), Kultur­land­schaft (f), культурный ландшафт – piirkond, mis kestva inimtegevuse mõjul on muutunud, kultuuristatud. Sõna võttis kasutusele geograaf Jaan Rumma soome maasto eeskujul, et rõhutada eelkõige inimese osalust maastiku kujundamisel ja sellisena sobib tänapäeval asendama terminit maastik, kui käsitletakse seoseid looduskaitse ja kultuuriuuringutega. Vt ka maastike mitmekesisus, maastikuarhitektuur, maastikuhooldus, maastikukaitseala, pärandmaastik, roheala.

P

puhastuskulu (saneerimiskulu), clean-up cost, Kosten (pl) der Belastungssenkung, расходa на очистку окружающей среды от загрязнения – kulu keskkonna või selle komponentide puhastamiseks saastusest, heitmetest jms. Näiteks jääkreostuse kõrvaldamise kulu. Vt ka saneerimine.

puhta arengu mehhanism, clean development mechanism (CDM), Mecha­nismus (m) für saubere Entwicklung, меха­низм безэмиссионного развитияKyoto protokolli kohaselt paindlike mehhanismide hulka kuulunud projektipõhine koostöö protokolli I lisa tööstusriigi ja I lisa hulka mittekuuluva kliimakonventsiooni osalise vahel, et vähendada kasvuhoonegaasiheidet majanduslikult tõhusaimal viisil. Vt ka heide, kasvuhoonegaasid, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

puhtam tootmine, cleaner production, saubere Produktion (f), экологически более чистое произ­водст­во – strateegia tootmise ja toodete täiustamiseks, et vähendada neist tulenevaid riske inimestele ja ümbritsevale keskkonnale ning suurendada nende ökotõhusust. P. t-se põhimõte on saaste vältimine, mida saavutatakse taaskasutuse, töötlemise, tehnoloogia muutmise, kontrollmehhanismide, ressursikulu vähendamise, materjalide asendamise jms teel.Vt ka dematerialiseerimine, kinnine tootmistsükkel, materjalikulu, olelusringi hindamine, säästev tehnoloogia, säästev tööstus, toruotsatehnoloogia, tööstusökoloogia.

puutumus, contiguity (interest), Betroffenheit (f), близость (соприкосновение) – põhjuslik seos. Århusi konventsiooni ellurakendamisel, sest see loob aluse põhjendatud huvile, mis omakorda annab kaebeõiguse. Århusi konventsioon käsitleb valitsuse (halduse) aruandekohustust ja avatust, otsuste selgust ning arusaadavust, kuna keskkonda kahjustava tegevuse võimalikud tagajärjed ei ole tavaliselt personaalselt suunatud ja seetõttu on senised kaebeõiguse standardid (nt õiguste rikkumine, isiklik seos, vajadus õigusvastasuse tuvastamiseks) tõsiselt takistanud üldsuse esindajate juurdepääsu keskkonnaalasele õigusemõistmisele. Keskkonnakahju hajus iseloom eristab keskkonnakaitset teistest valdkondadest (nt tarbijakaitsest), kus isiklikku puutumust ja õiguste rikkumist on tunduvalt lihtsam kindlaks teha. Vt ka juurdepääs õigusemõistmisele, sotsiaalne vastutus, üldsuse osalemine.

R

ringmajandus, circular economy, Kreislaufwirtschaft (f), круговaя экономикa – majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel ning toodete parandamisel ja kokku kogumisel nende olelusringi lõpus, mis materjalide eraldamise teel võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks. R-s muutub inimeste vajaduste rahuldamine teenuste abil tähtsamaks kui toodete omamise kaudu. Vt ka biomajandus, keskkonnamajandus, kinnine tootmistsükkel, rohemajandus, sinine majandus, tasakaalumajandus, tööstusökoloogia, ökoloogiline majandus.

Rooma Klubi, Club of Rome, Club von Rom (m), Римский клуб – rahvusvaheline valitsusväline mõttekoda, mis korraldab globaalprobleemide uurimist ning tulemuste laialdast tutvustamist. Loodi 1968. aastal Roomas Aurelio Peccei (1908–1989) ja Alexander Kingi (1909–2007) eestvõttel. R. K. avaldab uurimusi ja korraldab konverentse sotsiaalsete suurprotsesside ning inimese ja looduse suhete kohta; need on jõuliselt mõjutanud maailma avalikku arvamust ning riikide majandus- ja keskkonnapoliitikat säästva arengu põhimõtete omaksvõtmise poole. R. K. esimene publikatsioon oli 1972. aastal ilmunud "Kasvu piirid" ("The Limits to Growth").Vt ka maailmamudel, taastumatu loodusvara.

S

saneerimine (maaala tervendamine), cleaning up, Sanierung (f), расчистка – rikutud territooriumi (maastike, ökosüsteemide) taastamine ja otstarbekas kujundamine. Kasutatakse heitmetega saastatud territooriumide korrastamisel ja jääkreostuse kõrvaldamisel. Vt ka puhastuskulu.

soojuse ja elektri koostootmine, cogeneration of heat and power, combined heat and power generation (CHP), Kraft-Wärme-Kopplung (f), комбинированное производство тепла и электроэнергииenergia kahe vormi, soojuse ja elektri üheaegne tootmine tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega. Kütusena sobivad tahke-, vedel- ja gaaskütus. Koostootmist iseloomustab paindlikkus kütuste valikul, samuti kütte ja elektri tootmine tarbija vahetus läheduses. Elektri- ja küttejaam kasutab kütust efektiivsemalt, suurendades energiatootmise kasutegurit. Vt ka energeetika, energiatõhusus, kütuseelement, mikroenergeetika.

suutlikkuse tõhustamine, capacity building, Ausbildung von Fähigkeiten (pl), наращивание потенциала – 1) organisatsiooni oskuste ja võimete arendamine organisatsiooni mõjususe ja elujõulisuse suurendamiseks; 2) üksikisiku või teatud inimeste abistamine probleemide tuvastamisel ja nende lahendamisel. Võimekust arendatakse tehniliste toetavate tegevuste kaudu, sh juhendamine, koolitamine, spetsiifiline tehniline abistamine. Allikas: Geomedia, 2005. Vt ka jõutamine.

süsinikdioksiidimaks (süsinikumaks), carbon dioxide tax (carbon tax), CO2-Steuer (f), налог на выбросы углекислого газа – süsinikuheite vähendamisele ja kliimamuutuse leevendamisele suunatud maks, mille suurus sõltub kütuse ja elektrienergia süsinikusisaldusest. Vt ka keskkonnamaks.

süsiniku jalajälg, carbon footprint, CO2-Fußabdruck (m) , углеродный след – süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside (metaani, dilämmastikoksiidi jt) heite koguhulk, mis kaasneb inimese, organisatsiooni või mõne muu üksuse tegevusega või tekib toote või teenuse olelusringi jooksul. Iseloomustab inimtegevuse mõju keskkonnale, eriti kliimamuutusele. Vt ka materiaalne jalajälg, ökoloogiline jalajälg.

süsinikuringe, carbon cycle, Kohlenstoffzyklus (m), геохимический цикл углерода – süsiniku liikumine ökosüsteemis selle eri komponentide vahel. Süsihappegaas (CO2) lisandub atmosfääri orgaanilise aine lagunemisel, kuid ka vulkaanipursetel, loomade väljahingamisel, fossiilkütuste põletamisel. Süsihappegaasi eemaldatakse atmosfäärist taimede fotosüsteesil, mil ta salvestub taimelehtedes, okstes ja juurtes, suureks CO2 reservuaariks on ookean – fütoplankton seob süsihappegaasi orgaanilistesse kudedesse. Vees lahustunud süsihappegaas seguneb vees ja liigub veetsirkulatsiooni protsessidega suurtesse sügavustesse.Vt ka aineringe, hapnikuringe.

T

tarbimisharjumuste muutmine, chang­ing consumer behaviour, Veränderung (f) der Konsumgewohnheiten, смена привычек потребления – tarbimise vähendamise, toodete kordus- ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia. Säästva arengu seisukohalt on üha enam teadvustatud üksikisikute tarbimisharjumuste mõju keskkonnale ning sellega seoses t. m-se vajadust. Vt ka konsumerism, nõudluse ohjamine, tarbimisühiskond, väärtushinnangute muutumine.

tarbimisühiskond, consumer society, Kon­sumgesellschaft (f), общество потребления – 1) ühiskonnakorralduses domineeriv orientatsioon kaupade ja teenuste turustamisele ja tarbimisele; 2) staatuse järgi segmenteerunud turuga kultuur, milles üksikisiku maitse peegeldab sotsiaalset kuuluvust, tarbijate sotsiaalseid väärtushinnanguid ja individuaalseid elustiile. Tarbimise kasv arenenud maades on loodusvarade vähenemise, saastuse, kliimamuutuse ja keskkonna üldise allakäigu peamine põhjus, mis on kaasa toonud postkonsumeristlikule ühiskonnale ülemineku vajaduse. Vt ka konsumerism, sotsiaalsed väärtused, taaskasutusühiskond, tarbimisharjumuste muutmine.

tasakaalustusmaks, compensatory tax, Ausgleichsabgabe (f), компенсационный налог – hüvitus nendele, kes mingi muutuse või poliitika tõttu kahju kannatavad. Näiteks ühe riigi ohtlike jäätmete ladestamine teises riigis kompenseeritakse rahas, kuid ebaeetilisuse tõttu on selline ökoloogiline dumping taunitav. Vt ka keskkonnatasu.

tasuvusanalüüs, Cost-Benefit Analysis (CBA), Kosten-Nutzen-Analyse (f), анализ "затраты-выгоды" (анализ выгодности затрат) – nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnakaitseliste kulude ja tulude rahalistes ühikutes arvestamise meetod. Projekti vm tegevuse tasuvust hinnatakse selle kulu ja eeldatava kasu omavahelise võrdlemise teel. T-i hakati kõigepealt kasutama USA-s sadamaprojektide hindamiseks, kuid see leidis ruttu kasutust ka Euroopas, muudes infrastruktuuri investeerimisprojektides. Kuigi t. on sisult lihtne kvantitatiivne meetod, kerkib selle rakendamisega tihti teravaid probleeme, näiteks millises väärtuses hinnata rahas mõõdetamatut keskkonna- ja sotsiaalset mõju, kuidas arvestada tulude ja kulude jaotumist ajas, ruumis ja inimeste vahel. Vt ka diskonteerimine, keskkonnamajandus, keskkonna väärtuse rahaline hindamine, kulutõhususe analüüs, mitme-kriteeriumi hindamine, teostatavusuuring, tingliku hindamise meetod.

tingliku hindamise meetod (tingliku väärtustamise meetod), contingent valuation method (CVM), kontingenter Bewertungsansatz (m), метод выявления субьективной оценки (МСО) (опросный метод) – inimeste maksevalmidusel või aktsepteerimisvalmidusel põhinev avaliku hüvise majanduslik hindamine. Näiteks tehakse küsitlusega kindlaks, kui palju on inimesed nõus maksma teatud liigi elupaiga säilitamise eest või kui suur peaks olema rahaline hüvitus selle hävitamise puhul.Vt ka keskkonnamajandus, tasuvusanalüüs.

U

UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon, Convention Concerning the Protection of the World Cultural and Natural Heritage, UNESCO Konvention (f) zum Schutz des Kultur- und Naturerbes, конвенция об охране всемирного культурного и природного наследия – 1972. aastal Pariisis vastu võetud maailma erilise loodus- ja kultuuripärandi kaitse korraldamise meede, et tagada nende säilimine tulevastele põlvedele. Konventsiooniga on liitunud 187 riiki; pärandi nimekirja on 2011. a seisuga kantud 936 paika kogu maailmast, Eestist Tallinna vanalinn (1997) ja Struve geodeetiline kaar (2005). Vt ka maailmapärand.

V

vaesuse tsükkel, cycle of poverty, Armutskreis (m), цикл бедности – iseenesest võimenduv vaesuse ja sotsiaalse heidiklikkuse tsükkel, mis kandub edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Näitab kvalifitseerimata tööjõu, väikese sissetuleku, halbade elamisolude ja kehvade haridusvõimaluste seost. Vt ka sotsiaalsed probleemid.

valgala (valgla), catchment (basin), Einzugsgebiet (n), водосбор – maaala, millelt veekogu või selle osa saab vee. Laialt kasutatav territoriaalne üksus planeerimises ja seires. Vt ka bioregionalism, veemajanduskava, vesikondade tervikmajandamine.

Ü

ühisauto kasutamine (ühisauto), car sharing, Carsharing (Autoteilen (n)), car sharing (каршеринг) – autode ühisomandi- või üürisüsteem, mis võimaldab paindlikku autokasutamist autot isiklikult omamata. See tähendab, et mitmete kasutajate käsutuses on mitmesugust tüüpi autosid, mida saab vajadust mööda broneerida ja kasutada. Autoühiskasutuse süsteem leevendab parkimisruumi vajadust nii elumajade kui töökohtade juures, vähendab ummikuid, keskkonnakoormust ning ettevõtete ja leibkondade kulutusi autoga seotud jooksvate kulude katmiseks. Allikas: Jüssi, M. 2004.Vt ka liikuvuskorraldus.

ühishüvis, common good, Allmendegut (n) , общее благо – hüvis, mida võivad kasutada samaaegselt mitu kasutajat, nt kalavarud, puit, joogivesi, tervisekindlustus. Avalik hüvis erineb ü-st selle poolest, et selle tarbimine ühe inimese poolt ei vähenda kogust, mis jääb teistele tarbimiseks (nt õhk, riigikaitse, õiguse mõistmine). Vt ka ühisomand.

ühisomand, common pool resource (common property resource), gemeinsame Ressourcen (pl), естественные ресурсы совместного потребления – inimese loodud hüvised või loodusvarad, mille kasutamine on mõjutatud ühe osalise ületarbimisest – selle võrra saavad teised osalised vähem tarbida. Sellisena on käsitletavad ka paljud keskkonnaprobleemid, sh rahvusvahelisel tasandil – loodusvarade kasutamine (nt avamere kalavarud) ja keskkonnasaastamine (nt stratosfääri osoon). Vt ka globaalne ühisomand, ühishüvis, ühisomanditragöödia.