Säästva arengu sõnaseletusi
A
arenenud maad, developed countries, entwickelte Länder (pl), развитые страны – rikkad, kõrgelt industrialiseeritud riigid, mis tegutsevad majandussüsteemis, kus on oluline koht erasektoril ja turupõhimõtetel. Enamasti arvatakse nende hulka Põhja-Ameerika ja Euroopa riigid, Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapan. Vt ka esimene maailm, faktor 4, faktor 10, Põhi-Lõuna.
areng, development, Entwicklung (f), развитие – kulg soovitud sihtide ja eesmärkide poole. Traditsiooniliselt on riigi a-ks peetud majanduskasvu. Arenguideoloogia kriitikute arvates on a-u selline käsitlus kolonialismi eri vormide jätkumise ja Lääne ratsionaalsuseidee levimise alus ning on kaasa toonud loodusvarade ülekasutuse. Laiemas käsitluses nähakse a-t kui ühiskonnaliikmete heaolu kasvu aja jooksul. Vt ka alaareng, jätkusuutlikkus, kohalik areng, regionaalareng, sotsiaalne areng, säästev areng.
arengumaa, developing country (less developed country), Entwicklungsland (n), развивающаяся страна – riik, mille elanikkonna enamus on väga vaene ega oma juurdepääsu esmavajalikele teenustele ja toodetele. Majandus on sageli rajatud toorme ekspordile. Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest on a-d, neis elab üle poole maailma rahvastikust. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab a-des. A-de tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 10–50 korda väiksem arenenud maade omast. Paljud a-d sõltuvad välisabist ja laenudest.
A-de praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist. Vt ka kolmas maailm, Põhi-Lõuna.
D
DDT, DDT, DDT (n), ДДТ – sünteetiline putukamürk dikloordifenüültriklooretaan, mille ohtlikkus hakkas ilmnema selle hulgikasutuses. DDT on tugev mutageen, mis laguneb aeglaselt ja mille kontsentratsioon suureneb toiduahelas bioakumulatsiooni teel.
DDT tootmist ja tarbimist hakati keelustama 1970. aastatel, ent arengumaades kasutatakse seda endiselt malaaria vastu võitlemiseks. DDT kasutamise tagajärjel on tekkinud rohkesti putukate DDT-resistentseid populatsioone. DDT kahjulikku mõju inimese tervisele ja lindude sigimisvõimele on esimest korda käsitlenud Ameerika bioloog Rachel Carson raamatus “Hääletu kevad” ("Silent Spring", 1962), millel oli suur mõju keskkonnakaitseliikumise alusepanijaile. Vt ka keskkonnarisk, taimekaitse, ökotoksikoloogia.
dematerialiseerimine, dematerialisation, Dematerialisierung (f), дематериализация, снижение матepиальных затрат – kaupade ja teenuste materjali- ja energiakulu vähendamine. D. tähendab inimeste sõltuvuse vähendamist materiaalsete toodete tarbimisest, toodete asendamist teenustega, kaupade tootmiseks kuluva materjali ja energia vähendamist suurel määral, toodete muutmist vastupidavamaks ja korduskasutust.
Vastupidi püüdele lahendada keskkonnaprobleeme nn toruotsapõhiselt ehk jäätmete ja heitmete käitlemisega, on d. allikapõhine strateegia keskkonnaprobleemide lahendamiseks nende tekkekohas.
D-ks on vaja ressursitootlikkuse märgatav kasv, mis lõpetaks majanduskasvu sõltuvuse loodusvarade kasutuse kasvust, ning keskkonna välismõju arvestamist toodete ja teenuste hinnas – majanduse turuhoobade, nt energia- ja loodusvaramaksude abil. Vt ka energiamahukus, faktor 4, faktor 10, lahti sidumine, puhtam tootmine, ressursitõhusus, ökotõhusus.
diskonteerimine, discounting, Diskontierung (f), дисконтирование – tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Kasutatakse projektide tasuvusanalüüsis. D. soosib lühiajaliste tulude ja pikaajalise negatiivse mõjuga tegevust, kuid ei arvesta tulevaste põlvkondade teistsugust mõju väärtustamist.Vt ka põlvkondadevaheline õiglus.
Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, Dow Jones Sustainability Indexes, Dow Jones Nachhaltigkeitsindezes (pl), индексы устойчивости Dow Jones – 1999. aastal kasutusele võetud ülemaailmsed indeksid, mis mõõdavad jätkusuutlikkuse poole pürgivate ettevõtete finantstulemusi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide alusel. Vt ka ettevõtte ühiskondlik vastutus, jätkusuutliku ühiskonna indeks .
H
hajaenergeetika (hajutatud energeetika), distributed generation, dezentrale Erzeugung (f) von Energie, распределительная выработка – elektrienergia saamine tarbijaga seotult ja hajutatult paiknevates mikro- ja minielektri- ja küttejaamades. H. on tänu kasutatavale tehnoloogiale tõhusam ja tarbijate läheduse tõttu on väiksem ka elektri ülekande kadu. Vt ka energeetika, energiatõhusus, kütuseelement, mikroenergeetika, soojuse ja elektri koostootmine.
K
kõrbestumine, desertification, Wüstenbildung (f), опустынивание – 1) kõrbeala laienemine loodusteguri toimel või ettevaatamatu inimtegevuse, sh ülekarjatamise (nt Sahelis) ja kliimamuutuse tõttu;
2) kõrbe tekkimine aladel, kus seda varem ei ole olnud. K-ga kaasneb taimkatte ja selle iseenesliku taastumise võime kadu ning pinnase bioloogilise potentsiaali suur kahanemine. Kõrbed ja poolkõrbed hõlmavad üle 40% elamiskõlblikust maismaast, kokku 49 mln km2, 10 mln km2 sellest on inimtekkeline kõrb. Vt ka keskkonnapagulane, mullakaitse, ÜRO keskkonna- ja arengukonverents.
L
laenu vahetamine looduskaitse vastu, debt-for-nature swap, Kredit (m) gegen Naturschutzmaßnahmen, компенсация долга природоохранным предприятиям – leping võlgades oleva riigi ja kreeditori vahel, millega riik vabastatakse osaliselt või täielikult võlast, kui ta võtab endale keskkonnakaitselisi kohustusi. Esimesed sellised lepingud sõlmiti 1980. aastate teisel poolel Maailma Looduse Fondi (WWF) algatusel, kuna suur osa maailma elurikkusest asub just arengumaades, kes samas vaevlevad suurte välislaenude koorma all. Sageli on riik kohustatud võtma kaitse alla kaitseväärtusega alad, näiteks vihmametsad, mille valdusõigus antakse kas kohalikele või rahvusvahelistele looduskaitseorganisatsioonidele. Vt ka keskkonnafond, kolmanda maailma võlakriis, ökopank.
lahti sidumine, decoupling, Entkopplung (f) , нарушение связи (pазвязка) – ressursikasutuse ja majandustoodangu mahu suhte hindamine eesmärgiga muuta tootmis- ja tarbimissüsteemid jätkusuutlikumaks. Mõõdetakse mahukuse näitajatega (nt majanduse CO2- ja energiamahukus). Suhteline l. s. on tootmismahu kiirem kasv võrreldes loodusvarade kasutamise kasvuga. Absoluutne l. s. on tootmise kasvamine loodusvarade kasutuse vähenedes. Mõju l. s. on loodusvarade kasutamisest tuleneva keskkonnamõju vähenemine. Vt ka dematerialiseerimine, nõudluse ohjamine, ressursitõhusus.
M
metsatustumine (raadamine), deforestation, Entwaldung (f), исчезновение лесов (вырубка лесов) – metsa pindala vähenemine. Kuigi m-se põhjused on regiooniti väga erinevad, kaob 40–50% metsadest alepõllunduse, küttepuu hankimise ja teedeehituse tõttu, 10% karjatamise, 10–20% intensiivse põllumajanduse, 5–10% istanduste ja 1–15% metsapõlengute tõttu.
Metsade hävimine põhjustab looma- ja taimeliikide elupaikade kadu, loodusrahvaste elukohtade ja elatusallikate hävimist, mäenõlvade ja pinnase erosiooni, suurte tulvade tekkimist orgudes; metsa kui süsiniku siduja vähenemine suurendab atmosfääri süsihappegaasi sisaldust ning võib viia tasakaalust välja nii süsiniku- kui hapnikuringe. Vt ka kliimamuutus, säästev metsandus, vihmamets.
N
nõudluse ohjamine, demand side management (DSM), Nachfragesteuerung (f), снижение (сдерживание спроса) – loodusvarakasutuse ja keskkonnamõju vähendamine toodete või teenuste tarbimisnõudluse suunamise kaudu; loob eeliseid toodetele või tegevustele, mille puhul loodusvarakasutus ja keskkonnamõju on väiksemad. Nõudlust on vaja suunata või vähendada siis, kui tarbimise kasv ületab tehnoloogiliste uuendustega saavutatud ressursitarbimise või saastamise vähendamise.
Näiteks kuna efektiivsematest mootoritest ja kvaliteetsematest kütustest hoolimata on sõiduautode heitkogused suurenenud, sest sõiduautode läbisõit on kasvanud kiiremini, siis on vaja mitmekülgseid meetmeid, mis vähendaksid inimeste sõltuvust autost ja sõiduvajadust. Vt ka dematerialiseerimine, lahti sidumine, piisavus, tagasilöögiefekt, tarbimisharjumuste muutmine.
O
osoonikihi hõrenemine, depletion of ozone layer, Abbau (m) der Ozonschicht, истощение озонового слоя – osooni lagunemine stratosfääris, mille tõttu pääseb Maa pinnale elutegevust, inimese tervist ja keskkonda kahjustavat lühilainelist ultraviolettkiirgust.
Osoonikihi kahanemist põhjustavad peamiselt atmosfääris raskesti hajuvad halogeenitud klorofluorosüsinikud (CFCd), mida kasutatakse külmutusseadmetes, konditsioneerides, aerosoolpakendites jm. Seni arvatavalt suurim hõrenenud osoonikiht, mille osoonisisaldus on keskmisest tunduvalt väiksem, on Maa lõunapooluse kohal. Vt ka osoon.
otsedemokraatia, direct democracy, direkte Demokratie (f), "прямая" демократия (непосредственная демократия) – demokraatia (rahva võimu) vorm, kus hääleõigust omavatel kodanikel on võimalus sekkuda riiki puudutavate küsimuste otsustusprotsessi igas etapis ilma vahepealsete esindajateta. Maailmas peetakse otsedemokraatlikult toimivaks Šveitsi riiki, kus igal kodanikul on võimalus osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel. Otsedemokraatlik mehhanism on näiteks rahvahääletus, mis tänapäevase info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga on võimalik teha ka digitaalselt ja seega palju lihtsamalt ning odavamalt kui paberil. Vt ka osalusdemokraatia.
otsene piiramine, direct regulation, direkte Regulierung (f), прямое регламентирование – tehniliste ja tehnoloogiliste näitajate (saastekogused, heitmete tehnilised näitajad jms) administratiivne normimine ja sanktsioonide rakendamine normide rikkumisel. On suhteliselt tõhus ohtlike ainete leviku tõkestamiseks teadaolevatest saasteallikatest. Vt ka saastetasu.
otsustusprotsess, decision making process, Entscheidungsprozess (m), процесс принятия решений – sammsammuline tegevus probleemse situatsiooni võimalike lahenduste leidmiseks. On olemas ekspertide, poliitilised, juriidilised jm otsustusprotsessid, mis erinevad ülesehituselt ja üldsuse kaasamise astmelt.
Säästev arendamine taotleb otsuseid, mis on saavutatavad üldsuse ja huvirühmade kaasamisega o-i nii varases staadiumis kui võimalik. Vt ka Århusi konventsioon, avalik huvi, hea valitsemistava, säästev areng.
R
rahvastikuplahvatus, demographic explosion, demographische Explosion (f) (Bewolkerungsexplosion (f)), демографический взрыв – maailma rahvastiku enneolematult kiire kasv, eriti pärast II maailmasõda (1960. aastast saadik on rahvastik kahekordistunud). Suremuse, eriti imikute ja väikelaste suremuse kiire langus arengumaades (peamiselt antibiootikumide kasutamise tõttu) on tekitanud rahvastiku tavatu vanuselise struktuuri (40% alla 15-aastasi). See on suure toidupuuduse, hariduse andmise raskuste ning noore põlvkonna tööpuuduse osaline põhjus. Kuigi fertiilsuskoefitsient (ühe naise sünnitatavate laste keskmine arv) on arengumaades aastatel 1965–2005 kahanenud 6,1-lt kuni 2,9-ni, ei ole loota inimeste üldarvu stabiliseerumist enne 22. saj algust. Arenenud maades täheldatakse mitmel pool negatiivset iivet (depopulatsiooni). Vt ka globaalprobleemid, populatsiooniplahvatus, ülerahvastus.
S
sõõrik-majandus, doughnut economics, Doughnut-Ökonomie (f), экономика бублика – majandusteadlase Kate Raworthi loodud kontseptsioon (2012) planetaarsete piiride täiendamise kohta sotsiaalsete piiridega, millest allapoole langemine tähendab inimühiskonna jaoks vastuvõetamatute puuduste (nälg, tervisehädad, vaesus jm) all kannatamist.
Planetaarsete ja sotsiaalsete piiride vaheline ala moodustab keskkonnaohutu ja sotsiaalselt õiglase ruumi ühiskonna täisväärtuslikuks toimimiseks ja majandamiseks. Kujundlikult moodustab see ala sõõriku, mille välimisest ja sisemisest ringist väljaspool elamine ei ole kestlik. Vt ka toimetulekuvõime.
süvaökoloogia, deep ecology, Tiefenökologie (f), глубокая экология – norra filosoofilt Arne Næssilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab indiviidi vajadust pidevalt arendada oma loodusetunnetust ja -mõistmist, et kujundada välja isiklik sügav ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse. Loodusetunnetust ja keskkonnaeetikat ei ole võimalik valmis kujul omaks võtta, seda saab mõtestada enesearendamise kaudu. S. seostub eluaegse õppimisega, mis peaks suunama inimesed enesestmõistetavalt looduse sisemise väärtuse, tema vajaduste ja õiguste tunnetamisele ning peaks tegelikult vältima vastuolu inimkeskse ja looduskeskse argumenteerimise vahel, kuna ennast looduse osana tundvatel inimestel ei tekiks pretensioone oma õiguste ületähtsustamiseks. Vt ka looduse õigused, looduskesksus.
T
tagatisrahasüsteem (pandipakendisüsteem), deposit-refund system (packaging deposit system), Pfandsystem (n), залоговая система – pakendikogumissüsteem, kus pakendatud kauba hinnale on lisatud pakendit väärtustav tasu, mille tarbija saab pakendi tagastamisel müügikohta või selleks ettenähtud kogumispunkti. Vt ka korduskasutus, taaskasutus.
tasaareng, degrowth, Wachstumsrücknahme (f), отрицательный экономический рост (движение обратного роста) – kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja majanduse ümberstruktureerimist nii, et see ei oleks kasvust sõltuv. See tähendab ka ressursikasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks. Vt ka nullkasv, roheline kasv.