Säästva arengu sõnaseletusi

E

Esimene Maailm, First World, Erste Welt (f), Первый мир – pärast II maailmasõda kasutusse tulnud mõiste, mida kasutatakse katusterminina rikaste kapitalistlike tööstusriikide kohta (enamik Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa), eriti poliitilis-majanduslikes analüüsides. Tänapäeval kasutatakse ka mõistet vähemusmaailm. Vt ka Teine Maailm, Kolmas Maailm, Neljas Maailm.

F

faktor 10, Factor 10, Faktor 10 (m), фактор 10 – jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalik kriteerium. Kuna arenenud maad tarbivad loodusvarasid ülemäära, siis peaks sihiks seadma nende riikide tööstuse ja tarbimise dematerialiseerimise ning materjalimahukuse vähenemise kümme korda. Materjalimahukust mõõdetakse materjalikuluga teenuseühiku kohta ehk MIPS-ides. Vt ka faktor 4, ökotõhusus.

faktor 4, Factor 4, Faktor 4 (m), фактор 4 – ökotõhususe mõõtmise vahend, mis juhib tähelepanu loodusvarade piiratusele. Materjali- ja energiakasutust globaalselt poole võrra vähendades on võimalik heaolu kaks korda suurendada. Selle põhimõtte rakendus sõltub riikide tarbimise ja elukvaliteedi tasemest. Arengumaades on eesmärk loodusvarade kasutuse taseme säilitamine, suurendades heaolu neljakordselt. Arenenud maades on taotlus heaolu säilitada, vähendades loodusvarade kasutust neli korda. F. kontseptsiooni esitasid 1995. aastal Ernst Ulrich von Weizsäcker, Amory ja Hunter Lovins Wuppertali Instituudist raamatus “Faktor neli – kahekordistame heaolu, poolitame ressursikasutuse”.Vt ka faktor 10.

fossiilenergia, fossil energy, fossile Energie (f), ископаемaя энергия – elektri-, soojus- või muu energia, mis on saadud fossiilkütuse baasil. F. on tõenäoliselt üks peamisi ökoloogilise tasakaalu rikkujaid. Vt ka taastuvenergia, tuumaenergia.

fossiilkütus, fossil fuel, fossiler Brennstoff (m), ископаемое топ­ливо – aastatuhandete jooksul maapõue ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine, nt kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas ja pruunsüsi, mis liigitatakse taastumatute energiaallikate hulka. F-te tootmine ja kasutamine kasvas 20. saj. järsult, sellega on kaasnenud kasvuhoonenähtus ja atmosfääri saastumine teiste põlemisjääkidega. Vedelad f-d loovad naftareostuse ohu. F-te ammendumist saab pidurdada näiteks energiasäästuga ja taastuvate energiaallikate suurema kasutuselevõtuga. Vt ka naftatootmise tipp.

J

jänest-sõitja-probleem (tasuta kasutaja probleem), free rider problem (free rider effect), Trittbrettfahrer-Problem (n), проблема “транспортных зайцев” – ühiskasutatava loodusvara, teenuse või toote kättesaadavuse vähenemine või hinna suurenemine seetõttu, et mõned kasutavad seda selle eest maksmata või tarbides rohkem kui kokku lepitud. Näiteks riik, kes ei panusta kliimamuutuse leevendamisse, sõidab jänest teiste riikide leevendamismeetmete kulul. Või kui üks kalur ületab püügiga varem kokku lepitud kvoote, siis maksavad ülepüügist tekkinud kahju kinni kõik kalurid. Kui kõik käituksid samamoodi, siis kukuks terve süsteem kokku. Vt ka globaalne ühisomand, vangide dilemma, ökoloogiline dumping, ühisomand.

K

kütuseelement, fuel cell, Brennstoffzelle (f), топливный элемент – keemiline elektrienergia allikas, kus kütuse ja oksüdeerija keemiline energia muundub vahetult elektrienergiaks. K-s toimub kütuse (tavaliselt vesinik, süsinikoksiid, süsivesinikud) elektrokeemiline oksüdatsioon (nn külmpõlemine), mille tulemusena saadakse nii elektrit kui ka soojust. Kütuse sellisel oksüdatsioonil on keemilise energia elektriks muundamise kasutegur väga kõrge (40–90%). Suureks plussiks on müra ning sisepõlemismootorile omaste heitainete puudumine, samuti väiksem mass ja mõõtmed kui teistel keemilistel elektrienergiaallikatel. K-l põhinev vesinikuenergeetika ei tähenda veel fossiilkütuse kasutuse lõppu, kuna kaasaegsete k-de energiatoormeks sobib ka naftast või maagaasist valmistatud vedel kütusesegu. Vt ka energeetika, soojuse ja elektri koostootmine, soojuspump.

M

Metsahoolekogu (FSC), Forest Stewardship Council (FSC), Weltforst­wirtschafts­rat (m) (FSC), Лесной попечительский совет (FSC) – Mehhikos registreeritud sõltumatu rahvusvaheline mittetulundusühendus, mis asutati 1993. aastal metsamajanduse vabatahtliku sertifitseerimise hoogustamiseks. FSC tegevust finantseerivad heategevusfondid, valitsused, raha laekub ka liikmemaksudest ja akrediteerimistasudest. FSC ise metsi ei revideeri ega sertifikaate ei väljasta. Seda teevad sertifitseerimisorganid, kelle tegevust hindab, akrediteerib ja kontrollib Metsahoolekogu. FSC töögrupid tegutsevad 34 riigis, sealhulgas Eestis. Metsahoolekogu Eestis registreeritud töörühma, MTÜ Eesti FSC Töögrupi (Eesti FSC) ülesanne oli välja töötada Eesti oludele kohandatud FSC standard ja hoida seda ajakohasena. Samuti on ta FSC kaubamärgi hoidja Eestis. FSC ja Eesti FSC ühiste eesmärkide hulka kuulub: 1) toetada ja edendada metsade head majandamist, mille käigus ei kahjustata metsavarusid, ökosüsteeme ega metsaga seotud inimeste huvisid; 2) toetada ja edendada FSC standardit ja selle järgimist; 3) anda inimestele teadmisi metsade heast majandamisest, sertifitseerimisest ja metsatoodete märgistamisest; 4) suunata ja abistada metsamajandamise kavandajaid, metsamajandajaid ja kõiki teisi huvitatud isikuid. Allikas: FSC. Vt ka keskkonnasertifitseerimine, säästev metsandus.

N

Neljas Maailm, Fourth World, Vierte Welt (f), Чет­вер­тый мир – 1) enamasti teatud Aasia ja Aafrika riigid, mis on tänapäeval maailmas kõige vaesemad. Seda mõistet on kasutatud nende riikide eristamiseks üldisemast Kolmanda Maailma kategooriast 1970.–1980. aastate majanduslikku stagnatsiooni silmas pidades, ent see mõiste ei ole kuigi laias kasutuses; 2) ka Esimese Maailma ja Teise Maailma äärmiselt marginaalsed vähemusrühmad, näiteks kütid ja korilased ja/või põlisrahvad (inuitid, maoorid, indiaanlased, endise Nõukogude Liidu aladel elavad väikerahvad), kelle üle domineerivad teised rahvusrühmad ja/või riigi bürokraatia. Vt ka vähimarenenud riigid.

T

teostatavusuuring, feasibility study, Durchführbarkeitsstudie (f), технико-экономическое обоснование – eeluuring, et teha kindlaks projekti edu tõenäosus. T-s analüüsitakse probleemi lahendusvõimalusi ning soovitatakse parimat lahendust. T. hõlmab tavaliselt nii majanduslikku, tehnilist, ajalist kui organisatsioonilist teostatavust. Tihti käsitletakse t-s ka sotsiaalse mõju ja keskkonnamõju hindamist. Vt ka kulutõhususe analüüs, sotsiaalse mõju hindamine, tasuvusanalüüs.

toiduga kindlustatus (toidujulgeolek), food security, Ernährungssicherung (f), продовольственная безопасность – riigi või piirkonna inimeste söögiks piisava toidu olemasolu igas olukorras, seejuures on toiduga varustatus stabiilne ja kõigile kättesaadav. Kolmandas maailmas on näljahädad ja alatoitlus seotud tihti sellega, et poliitilised otsused ja majanduslikud muutused on kohalikelt ära võtnud võimaluse tegeleda traditsioonilise elatusmajandusega ja nad ei suuda ennast kindlustada toiduga (nt suurmaaomanike ja rahvusvaheliste korporatsioonide pealetung Amazonase põlisrahvaste elukeskkonnale). Toidu kättesaadavust ohustavad ka kliimamuutus (ekstreemsete ilmaolude tõttu hävinevad saagid ja kasvab veepuudus), nafta- jt fossiilkütuste hinnatõus, toiduvilja kasvatamine bioenergia saamiseks, laienev loomasööda kasvatamine toiduteravilja asemel kasvava lihatoodangu nõudluse rahuldamiseks ning sellega kallinevad toiduhinnad. Vt ka haavatavus, keskkonnajulgeolek, vaesus.

V

välisabi, foreign aid, Auslandshilfe (f), международная помощь – piiratud, tingimuslik ja sageli kitsa eesmärgiga tuluallikate vool, eeldatavalt majandusarengu julgustamiseks või lühiajaliste kriiside leevendamiseks. V. annab abivajavale riigile mõni teine riik või rahvusvaheline asutus. Majandusliku v. all mõeldakse nt tehnilist abi, tagastamatut abiraha, laenu arendusprojektidele, laenutagatisi. V. eesmärk on tavaliselt toetada partnermaid, ehitada üles sõjast laastatud riike, arendada majandust, saada ideoloogilist toetust, koguda strateegilisi andmeid või likvideerida looduskatastroofi tagajärgi. V. toimib sageli doonorriigi globaalse majandusliku ja strateegilise võimu suurendajana ning abistajale sobiva poliitilise režiimi või majanduspoliitika edendamise vahendina. V. suurendab tihti saajariigi majanduslikku sõltuvust, sest ressursivoog võib olla kahesuunaline (näiteks laenuintresside maksmine või kokkulepe kasutada kindlaid äripartnereid). V. kaldub kujundama kohalikku eliiti andjariigile sobivas suunas, võib viia rööpast välja kohalikud hinnad ja varustussüsteemid. V. on teatud arenguideoloogiate levitamise ja alalhoidmise võimas vahend. Vt ka alaareng, kolmas maailm, kolmanda maailma võlakriis, neokolonialism, roheline revolutsioon, vähimarenenud riigid.

Õ

õiglane kaubandus, fair trade, fairer Handel (m) (gerechter Handel (m)), cправедливая торговля – kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses, et pakkuda paremaid kaubandusvõimalusi eelkõige arengumaade väiketootjatele ja kaitsta nende õigusi. See tähendab õiglase tasu maksmist tootjale, mis ei kataks ainult tootmise majanduskulusid, vaid peab võimaldama ka sotsiaalselt õiglast ja keskkonnahoidlikku tootmist ja soolist võrdsust. Õ. k. välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õ. k-s sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu, järgitakse rahvusvaheliste inimõiguste ja töötervishoiu standardeid ning toetatakse kohalike kogukondade arengut. 1990. aastatel loodi õ. k-e sertifitseerimisüsteem õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märgistuse väljastamiseks toodetele. Vt ka keskkonnamärgis, sotsiaalne dumping, sotsiaalse vastutuse standard SA 8000.