Säästva arengu sõnaseletusi

H

Hartwicki reegel, Hartwick’s rule, Hartwick-Regel (f), пра­вило Хартвика – kui riigi majandus sõltub tuntavalt mõnest taastumatust loodusvarast (nt nafta), siis on stabiilse majanduskasvu vältimatu eeldus sellest loodusvarast saadava kasumi taasinvesteerimine. See ei pruugi olla jätkusuutlikkuse saavutamise eelduseks. H. r-le tüüpilist situatsiooni kohtab Norras. Vt ka looduskapital.

holism, holism, Holismus (m), холизм – ideoloogia, mille kohaselt ei saa kõiki süsteemi omadusi määratleda ega seletada pelgalt selle koostisosi kokku liites. Vastupidi, süsteem kui tervik määratleb, kuidas selle osad toimivad või käituvad. H-i põhimõtte andis tabavalt edasi Aristoteles: “Tervik on enam kui selle osade summa.” H. on vastand reduktsionismile. Vt ka holistlik mõtlemine.

holistlik mõtlemine, holistic thinking, holistisches Denken (n), холистическое (целостное) мышление – mõtlemisviis, mille puhul terviklikkuse ja/või kooskõla mõistmist peetakse olulisemaks kui üksikosi või nende summat. H. m. on olnud meie kaasaja süsteemiteooriate sõnastamise ja rakendamise aluseks. Vt ka holism, süsteemne mõtlemine.

hüdroenergia (veeenergia), hydropower, Wasserkraft (f), гид­­роэнергия – vee potentsiaalne või kineetiline energia. Vesi on taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede alla, samuti h. ebaühtlane geograafiline jaotumine. Soodsad olud h. kasutamiseks on näiteks Norras (90% toodetavast elektrist). Eesti oludes jääb selle energialiigi osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks. Vt ka geotermiline energia, päikeseenergia, tuuleenergia.

I

inimarengu indeks, human development index (HDI), Index (m) der menschlichen Entwicklung, индекс человеческого развития – ühendnäitaja, mis sünteesib numbrilisel skaalal inimarengu kolme aspekti: keskmist eluiga, haridustaset ja üldist elatustaset (ehk suhtelist ostujõudu, mida väljendatakse sisemajanduse kogutoodanguna inimese kohta). Kõiki inimarengu tahke on võimatu mõõta, ent pakutud lihtne inimarengu ühendnäitaja juhib tähelepanu seotud sotsiaalprobleemidele. I. i. ei asenda siiski põhjalikumaid sotsiaaluurimusi. I. i-t esitatakse ÜRO arenguprogrammi igaaastases inimarengu aruandes, esimest korda tutvustati seda 1990. aastal. Vt ka elustandard, imikusuremus, jätkusuutliku ühiskonna indeks, säästva arengu indikaator, vaesusindeks.

inimkapital, human capital, Humankapital (n), чело­­ве­чес­кий капитал – kontseptsioon, mille järgi inimesed on väärtus ehk kapital, millesse saab teha investeeringuid tootlikkuse ja arengu edendamiseks. Tavalised i-i investeerimise vormid on näiteks koolitus, töövõimalustega seotud informatsioon ja teadmised, tervishoid, majanduslike võimaluste parandamine. Osutatakse ka sellele, et näiteks vaesus on ebaküllaldase i-i investeerimise tagajärg. Vt ka looduskapital, sotsiaalne kapital.

inimlikud vajadused, human needs, menschliche Bedürfnisse (pl), че­ло­веческие потребности – asjad ja nähtused, mida iga inimene vajab normaalseks eluks ja arenguks. Inimlikud vajadused ulatuvad kaugemale füsioloogilisest vajadusest toidu, vee ja sooja järele ning sisaldavad sotsiaalseid ja hingelisi vajadusi, nagu turvalisus, armastus, identiteeditunne ja enesetõestamine. Inimlike vajaduste arvestamine on üks säästva arengu lähtekohti. Vt ka elukvaliteet, heaolu, Maslow vajaduste hierarhia.

inimökoloogia (antropoökoloogia), human ecology, Humanökologie (f), эко­логия человека – ökoloogia haru, mis käsitleb inimese kohta ökosüsteemides, inimtegevuse ja ökosüsteemide vastastikust mõju ning sellest johtuvaid muutusi. Vt ka sotsiaalökoloogia.

O

oht, hazard, Gefahr (f), опасность – riskitegur; riskiallika võime põhjustada kahjulikku mõju keskkonnale, inimese tervisele, varale, majandustegevusele jms. Vt ka risk, riskijuhtimine, keskkonnariski hindamine.

ohtlikud jäätmed, hazardous waste, gefährlicher Abfall (m), опасные отходы – jäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgisus, plahvatusohtlikkus, nakkusoht jm) tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Nende käitlusel tuleb arvesse võtta erinõudeid. Vältida tuleb segunemist omavahel, tavajäätmetega ehk mitteohtlike jäätmetega ja muude ainetega. Vt ka jääkreostus, olmejäätmed, radioaktiivsed jäätmed.

P

pärandmaastik, heritage landscape (semi-natural community), Landschaftserbe (f), естественный ландшафт – mingi piirkonna jaoks iseloomulikuks peetav maastik, mis on tekkinud inimese ja looduse kaua kestnud ühistegevusel ja seetõttu eriti liigirohke. Eestis näiteks ranna-, luha- ja puisniidud (poollooduslikud kooslused). Vt ka elurikkus.

S

soojuspump, heat pump, Wärmepumpe (f), тепловой на­сос – seade soojuse ülekandmiseks külmemast kehast soojemasse. S. vajab lisaenergiat, mis aga võib olla palju väiksem ülekantavast soojushulgast. Kütte- ja konditsioneerimissüsteemides kasutatav s. annab tunduva energiasäästu.Vt ka kütuseelement.

soojussaar, heat island, Wärmeinsel (f), oстров тепла – linna kattev saastunud ja ümbritsevast soojema õhu kuppel (EnDic). Õhutemperatuuri erinevus linna- ja maapiirkonna vahel on suurim õhtul ja öösel.Vt ka looduspõhised lahendused.

T

tervise mõju hindamine, health impact assessment (HIA), Gesundheitsverträglichkeitsprüfung (f), оценка влияния на здоровье – sotsiaalse mõju hindamise eriliik strateegiate, tegevuskavade ja projektide mõju hindamiseks inimese tervisele, kasutades kvantitatiivseid, kvalitatiivseid ja osaluspõhiseid hindamistehnikaid. Vt ka keskkonnamõju hindamine.

V

vaesusindeks (HPI), human poverty index (HPI), Index (m) für menschliche Armut, индекс бедности – riigi elustandardi näitaja. Kui inimarengu indeks mõõdab üldist inimarengut riigis, siis v. peegeldab selle jaotumist ja mõõdab takistusi ühtlase inimarenguni jõudmisel, samuti põhiliste inimarengu dimensioonide puudumist. HPI-1 mõõdab vaesust arengumaades, HPI-2 mõõdab vaesust tööstusriikides, kuna suhteline vaesus varieerub kogukonna majanduslikest ja sotsiaalsetest oludest olenevalt. Vt ka sotsiaalne indikaator, säästva arengu indikaator.

vesinikuenergeetika, hydrogen ener­getics, Wasser­stoffenergetik (f), водородная энергетика – vesinikul kui primaarenergia allikal põhinev energiamuundamine ja -kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Vesinikku võib kasutada tavalises põlemisprotsessis kas kolb- või turbiinmootorites, kus saadav soojusenergia muudetakse mehaaniliseks ja soovi korral edasi näiteks elektrienergiaks. Teine v. haru põhineb kütuseelementidel, milles katalüsaatori pinnal vesinik (või vesinikurohke kütus) oksüdeerub ja tekivad elektrilised laengud. Selliselt muutub kütuseelement elektrivoolu allikaks, mille abil saab käitada elektriajameid. Vt ka biovesinik.