Säästva arengu sõnaseletusi

A

arenguideoloogia, ideology of development, Entwicklungsideologie (f), идеология развития – arenguga seotud tunnuste abil kindlaks määratud arenguideaalid ja nendeni jõudmise viisid ning nende rakendamise õigustamine. Enamasti ei ole arenguideaalid kujunenud ühiskondadevahelises koostöös, vaid pärinevad Lääne tööstusriikidest. Näiteks on arenenud maa ja arengumaa kontseptsioonid a. püsimiseks vajalikud vahendid. Sotsiaalsete üksuste kohta rakendatuna omandavad need aga lisatähendusi ning õigustavad majanduslikke ja poliitilisi sekkumisi arengumaades. Vt ka arenenud maad, alaareng.

I

imikusuremus, infant mortality, Säuglingssterblichkeit (f), детс­кая смертность – kuni üheaastaste laste suremus, tavaliselt väljendatuna 1000 elussünni kohta. I-t peetakse üheks olulisemaks demograafiliseks ja säästva arengu indikaatoriks, sest see on eriti tundlik sotsiaalsete ja ökoloogiliste olude suhtes. Vt ka inimarengu indeks.

institutsioon, institution, Institution (f), институты – inimeste konstrueeritud formaalsed ja mitteformaalsed piirangud, mis mõjutavad inimtegevust ja struktureerivad poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset vastastikust suhtlemist. Formaalsed piirangud on näiteks seadused, omandiõigused, ühiskonnakorraldus, õigussüsteem. Mitteformaalsed piirangud on näiteks moraal, tabud, kombed, viisakusreeglid. I-d on ajas muutuvad. Nende muutuste dünaamikat on oluline jälgida. Et soovitud muutus toimuks (näiteks keskkonnahoidlike poliitikameetmete ellurakendamine), peavad formaalne ja mitteformaalne institutsionaalne võrgustik teineteist toetama (nt keskkonnateadlikkus, teabe edastamise viisid). Vt ka sotsiaalne kapital, süsteem.

ISO 14001 standard, ISO 14001 standard, Norm (f) ISO 14001, стандарт ИСО 14001 – rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard, mille on välja andnud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ning mis määrab kindlaks keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded. Vt ka keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (EMAS).

K

keskkonnakompleksluba, integrated environmental permit, integrierte Umweltgenehmigung (f), комплексное экологическое разрешение – kirjalik otsus, mis annab õiguse käitise või selle osa kasutamiseks viisil, mis mõjutab võimalikult vähe keskkonda. K. sätestab tingimused, mis peavad kindlustama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise. K. tingimused peavad tagama saaste vältimise ning selle, et saastus ei kanduks ühest keskkonnaosast (vesi, õhk, pinnas) teise. Vt ka keskkonnaluba, keskkonnakvaliteedinorm, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll.

keskkonnaküsimuste sidumine (seostamine), integration of environmental consider­ations (environmental policy integration), integrierte Betrachtungsweise (f), интеграция экологических проблем – säästva arengu üks keskseid põhimõtteid, mis tähendab keskkonnanõuete lülitamist teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse, keskkonnakaitse käsitlemist majanduse planeerimise ja juhtimise osana. Nt riiklikku transpordipoliitikat kujundades püstitakse selle raames ka keskkonnaeesmärgid. Vt ka keskkonnapoliitika, sidus juhtimiskorraldus, win-win.

P

põlisrahvad, indigenous people, eingeborene Bevölkerungsgruppen (pl), коренные жители – rahvad, kes elasid mingil territooriumil enne suuremate, enamasti Euroopa päritoluga populatsioonide sisserännet. On geograafilisi piirkondi, kus selle termini tähendus on väga ühemõtteline (nt Lõuna-Ameerika), ent mõnedel aladel on selle kasutamine äärmiselt problemaatiline (Aafrika, Aasia, eriti Euroopa). Sarnase tähendusväljaga termin on ka aborigeen, eesti keeles kasutatakse enamasti Austraalia põliselanike kohta. Sageli satuvad p. riiklike või rahvusvaheliste arendusprojektide ning diskrimineerimise objektiks (nt väljatõrjumine elatiseks vajalikelt aladelt intensiivse põllumajanduse, naftapuuraukude või kaevanduste rajamise tagajärjel). Vt ka neljas maailm, sisekolonialism, traditsioonilised teadmised.

põlvkondadesisene õiglus, intragenerational equity, Gerechtigkeit innerhalb der Generationen (f) , справедливость внутри поколения – säästva arengu põhimõte, mille kohaselt ühe sotsiaalse rühma tootmine, tarbimine jm tegevus ei tohi halvendada teise sotsiaalse rühma ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eeldusi säilitada või parandada oma elukvaliteeti. Vt ka keskkonnaõiglus, Põhi-Lõuna, põlvkondadevaheline õiglus, sotsiaalse mõju hindamine.

põlvkondadevaheline õiglus, intergenerational equity, Generationengerechtigkeit (f), межпоколенческая справедливость – säästva arengu põhimõte, mis viitab loodusvarade säästvale kasutusele ja pikaajalise tegevusega seotud keskkonnamõju õiglasele jaotamisele praeguste ja tulevaste põlvkondade vahel. Tähtis argument, kui käsitletakse niisuguseid keskkonnakaitselisi piiranguid, mille mõju avaldub alles pikema aja jooksul. Näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja tuumajäätmete ladestamise ohtlikkust põhjendatakse sageli vajadusega säilitada tulevastele põlvkondadele praegusega võrreldav elukeskkond. Vt ka Brundtlandi aruanne, diskonteerimine, keskkonnaõiglus, põlvkondadesisene õiglus.

S

saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, integrated pollution prevention and control (IPPC), Vermeidung (f) und Verminderung der Umweltverschmutzung, комплексное предотвращение загрязнения и контроль за ним – eelkõige tööstusettevõtetele kohaldatud keskkonnalubade andmise süsteem, mille puhul saab ära hoida saastuse ülemineku ühest valdkonnast teise või väärtuslike varade (vesi, energia) kasutuse valedel eesmärkidel. Keskkonna kui terviku kaitsele suunatud süsteem hõlmab järgmisi valdkondi: välisõhukaitse, jäätmehooldus, veekaitse, müra, vibratsioon, loodusvarade (vesi, tooraine, energia) kasutuse seire ja kontrolli protseduurid. Vt ka keskkonnakompleksluba, saaste vältimine.

sidus juhtimiskorraldus (terviklik juhtimiskorraldus), integrated management, integriertes Management (n), интегрированный менедж­мент – määratletud territooriumil ühiskonnaelu valdkondi (sektoreid) siduv, kohalikele oludele kohandatud ja kooskõlastatud juhtimiskorraldus, mis hõlmab tervikliku kontseptuaalse käsitluse raames asjaomaseid organisatsioone, huvirühmi, üksikisikuid. Vt ka sidus rannikukorraldus, vesikondade tervikmajandamine, ökosüsteemne juhtimiskorraldus.

sidus rannikukorraldus, integrated coastal zone management (ICZM), Integriertes Küstenzonenmanagement (n), интегрированное управление прибрежной зоной – 1990. aastatest alates arenev valdkondadevaheline käsitlus rannikuressursside tasakaalustatud majandamiseks, kui on ühel ajal vaja rahuldada kaitse, säilitamise, kasutuse ja arendamise vasturääkivaid huve ja nõudmisi. Vt ka sidus juhtimiskorraldus, ökosüsteemne käsitlus.

sisekolonialism, internal colonialism, Binnen­kolo­nialismus (m), внутренний колониализм – kolonialismilaadsed nähtused rahvusriikide sees. Osa mõne sõltumatuks saanud rahva ladvikust on võrreldud endiste koloniaalrõhujatega. Termin on enim kasutusel just seoses vähemusrahvuste, natsionalismi ja protonatsionalismiga. Vt ka kolonialism, neokolonialism, postkolonialism, ökokolonialism.

säästva majandusliku heaolu indeks (ISEW), Index of Sustainable Eco­nomic Welfare (ISEW), Index (m) für nachhaltigen wirt­schaft­lichen Wohlstand, показатель ус­той­чивого экономического благо­сос­тояния – majandusnäitaja, mille töötasid välja H. Daly ja J. Cobb sisemajanduse kogutoodangu (SKT) näitaja alternatiivina. ISEW-i eesmärk on mõõta elukvaliteeti parandavat majandustegevust. ISEW korrigeerib osaliselt SKT-d, lahutades sellest keskkonnakahjude ja sotsiaalsete probleemide tõrjumisega seotud kulud ning liites sellele kodumajapidamistes tehtava mitterahalise ja vabatahtliku töö väärtuse. ISEW-i kasutamine on näidanud, et SKT kasv ei tähenda automaatselt heaolu kasvu. Suurbritannia SKT ja ISEW-i arvutused aastate 1950–1990 kohta viitasid, et majanduslik heaolu kasvas seal stabiilselt kuni 1970. aastate keskpaigani, siis hakkas langema ja oli 1990. aasta alguses 1950. aasta tasemest ainult 3% kõrgem. Ilmnes, et 1975. aastani oli SKT kasvanud 30%, aga säästev majanduslik heaolu oli peaaegu poole võrra langenud.Vt ka jätkusuutlik säästumäär, majanduskasv, roheline SKT, säästva arengu indikaator, tõelise arengu indeks.

T

teadmatus, ignorance, Unwissenheit (f) (Unkenntnis (f)), незнание (неведение) – olukord, mille võimalik mõju ega selle ilmnemise tõenäosus pole teada. Vt ka ebamäärasus, risk.

terviklik tootepoliitika, integrated product policy (IPP), integrierte Produktpolitik (f), интегрированная политика производства – Euroopas 1990. aastatel tekkinud poliitikavaldkond, mille eesmärk on parandada toodete ja teenuste keskkonnanäitajaid kogu olelusringi vältel ning edendada toodete ja teenuste uuenduslikkust. T. t. elluviimiseks kasutatakse õiguslikke vahendeid (nt keelustamine), majandusmeetmeid (nt keskkonnamaks, keskkonnahoidlik riigihange), teavitamist (nt keskkonnamärgis, keskkonnaaruanne), vabatahtlikke meetmeid (nt keskkonnajuhtimissüsteem, vabatahtlikud keskkonnalepped, keskkonnahoidlik tootearendus). Vt ka ökomaksureform, ökomärgis.

tööstusrevolutsioon, industrial revo­lution, in­du­s­t­rielle Revolution (f), промышленная революция – kiire industrialiseerimise ajastu 18. saj lõpu ja 19. saj alguse Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kui peamiselt agraarne ühiskond asendus tööstusühiskonnaga. Algul oli see tehnoloogiline revolutsioon, kus uued masinad, töövõtted ja tootmisprotsessid koos uute energiaallikatega suurendasid tootmise mahtu ja toodete loetelu, sellega kaasnesid sotsiaalsed muutused. Kuigi muudatused ja industrialiseerimise levik toimusid suhteliselt aeglaselt, oli nende mõju ühiskonnale revolutsiooniline. Vt ka roheline revolutsioon.

tööstusökoloogia, industrial ecology, industrielle Öko­logie (f), промышленная экология – valdkond, mis uurib energia- ja materjalivooge tootes, tootmisüksuses, tööstussektoris või rahvamajanduses ning nende koosmõju looduslike ökosüsteemidega. Peamine eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse jäätmed, heitsoojuse ja muud ülejäägid taaskasutab ära teine.Vt ka materjalikulu, materjalivoo arvestus, olelusring, puhtam tootmine, ringmajandus, taaskasutus, ökotõhusus.

V

valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu (IPCC), Intergovern­mental Panel on Climate Change (IPCC), Zwischenstaatliche Ausschuss (m) für Klimaänderungen, Межправительственная группа экспертов по изменению климата (МГЭИК) – 1988. aastal ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni asutatud teadlaste nõukogu, kelle ülesanne on valitsustele koondada ja analüüsida kliimamuutusega seotud teaduslikku, tehnilist ja sotsiaal-majanduslikku informatsiooni. IPCC töörühmad võtavad kokku maailmas ilmunud teadusartiklid kliimamuutusest, selle võimalikest tagajärgest inimkonnale ja ökosüsteemidele ning kasvuhoonegaaside ja muutuste mõju vähendamise meetmetest. Regulaarselt antakse välja mitmesuguseid aruandeid, mida kasutatakse alusmaterjalina rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel. Vt ka kliimamuutuse leevendamine, kliimamuutusega kohanemine, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

vesikondade tervikmajandamine, integrated river basin management, integriertes Flussbeckenmagement (n), интегрированное управление бассейнами рек – vesikonna vee- ja maismaaala (ühe või mitme valgala) koordineeritud kaitse ja majandamine. V. t-se eesmärk on säilitada või taastada vee hea ökoloogiline seisund ning kasutada vett ja sellega seotud elustikku ning loodusvaru säästvalt. Vt ka sidus juhtimiskorraldus, säästev kasutus, veemajanduskava, ökosüsteemne käsitlus.