Säästva arengu sõnaseletusi

K

kergliiklus, non-motorised transport modes, nicht motorisierten Verkehr (m), немоторизованный транспорт – liiklemine jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega, rulaga, ratastooliga, talvel ka suuskadega jne. Vt ka säästev transport.

L

looduskaitse, nature conservation (nature protection), Naturschutz (m), ох­рана природы – looduskeskkonna, elurikkuse (sh liikide, elupaikade, looduskaitsealade) ja loodusvarade kestmise tagamine, nende hooldamine ja taastamine. Nn klassikalise l. eesmärk on olnud peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane l. ühendab elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. 1980. aastateni käsitleti l-t laiema mõistena kui keskkonnakaitse, milles nähti l. osa. Nüüd käsitletakse l-t keskkonnakaitse osana. Vt ka biosfääri programmiala, kaitseala, keskkonnaküsimuste sidumine (seostamine), konservatiivne ökoloogia, looduskasutus, punane raamat, säästev kasutus.

looduskaitseseadus, nature conservation act, Natur­schutzgesetz (n), закон об охране природы – seadusandja kehtestatud õigusakt, mis sätestab looduskaitse ja looduskasutuse põhimõtted ning loodusobjektide kaitse viisid. Eestis anti esimene l. välja 1935. aastal, teine 1957. aastal, kolmas 1994. aastal (kaitstavate loodusobjektide seadus) ning uus looduskaitseseadus 2004. aastal. Uuendusena sätestab viimane seadus liikide elupaikade ja Natura 2000 võrgustiku alade kaitse põhimõtted. Looduskaitset reguleerivad Eestis ka maapõue-, metsa-, planeerimis-, veeseadus jt. Eesti on ühinenud mitme rahvusvahelise ja regionaalse looduskaitsekonventsiooniga. Vt ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kaitstav loodusobjekt.

looduskapital, natural capital, Naturkapital (n), природ­ный капитал – ökoloogiline potentsiaal majanduse toimimiseks. Loodusvarade olemusest ja paiknemisest tulenevad edu- ja tegevuseeldused toiminguteks, millel on majanduslik tähendus ja mille kaudu on neile varudele omistatav kapitali kui tegevuseelduse tähendus. L-ks saab pidada nii loodusvarasid, maad kui ka ökosüsteemi omadusi ning funktsioone (nt võimet stabiliseerida inimtekkelisi muutusi, selle kaudu mõjutades ka majandustegevust). L-i tähendus majandusanalüüsis muutub seda suuremaks, mida enam arvestatakse ökosüsteemi majandustegevuse koha ja/või komponendina. L-i mõiste ja selle hindamise metoodika on kesksel kohal näiteks ökoloogilise jalajälje, keskkonnaarvestuse ja rohelise SKT mudelites.Vt ka inimkapital, keskkonnafunktsioon, sotsiaalne kapital, ökosüsteemiteenused.

looduskasutus, nature management, Naturbewirt­schaf­tung (f), природопользованиеloodusvarade kasutamine inimkonna poolt; hõlmab nende ammutamise, töötlemise ja taastumisvõime hoidmise. Loodus on tänaste ja tulevaste inimpõlvede ühisvara, mille kasutamine ei tohi olla ühekülgne, hetkekasule orienteeruv ja biosfääri stabiilsust ohustav. L-e teaduslik baas ühendab loodus-, sotsiaal- ja tehnikateaduste meetodeid ja andmestikku. L-st sõltuvad suuresti mitmete ülemaailmsete küsimuste lahendamine nagu energiakriis ja toiduga kindlustatus. Vt ka keskkonnatasu, säästev kasutus.

looduslik ja tehislik, natural and arti­ficial, natürlich und künstlich, естественное и искусственное – objektide ja nähtuste teineteisele vastanduvad vormid. Looduslik on spontaanselt tekkiv, püsiv ja isearenev, tehislik teostub aga inimtegevuse kaudu – loodusaine transformeerimisega vormi, mis ei tulene selle sisemisest loomusest. Tehisliku esimene vorm on naturaalsest loodusainest kuhjatud struktuur (kiviaed, maanteetamm, pais jms). Teine vorm on selliste tehisobjektide loomine, mis on looduslikega analoogilised, ent mitte identsed (nt tehislikud keemilised elemendid, tehisisotoobid, polümeermaterjalid, kultuurtaimede sordid, koduloomade tõud). Tehisliku kolmas vorm on selliste struktuuride moodustamine, mille iseeneslik teke on täiesti võimatu (mikroprotsessor, kosmoselaev). Nüüdisaja inimest ümbritseb peaaegu ainuüksi tehislik mikrokeskkond, nt linnakorteris. Loodusliku transformeerimine tehislikuks toimub Maal plahvatuslikult kasvavates mõõdetes. Tehislikul puudub isetaastumisvõime, see on väga ebastabiilne ja kaldub iseeneslikult hävima (nt amortisatsioon, korrosioon), mistõttu tehislik saab püsida ainult jätkuva inimtegevuse toel. Tehisliku hävimine tähendab üha kasvavaid jäätmehulki, ammutatud loodusvarade pöördumatut kaotsiminekut jne. Vt ka kapital, keskkond.

loodusmälestis, nature monument, Naturdenkmal (n), памят­ник природы – erilise teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega, inimtegevuse tagajärjel ohtu sattunud eluta või eluslooduse objekt. Eestis on l-d näiteks saaremaa robirohi, kotkad, põlispuud, suuremad rändrahnud, paljandid; enamik l-i on võetud Eestis looduskaitse alla. Termin võeti laiemalt kasutusele 20. saj algul. Vt ka kaitstav loodusobjekt.

looduspõhised lahendused, nature-based solutions, Naturbasierte Ansätze (m), природные решения – loodusel põhinevad ja looduslikke protsesse kasutavad lahendused kliimamuutusega kohanemiseks ja muutuste leevendamiseks, looduskatastroofi riski vähendamiseks ja tervislike linnade loomiseks. L. l. kasutavad ökosüsteemide omadusi ja funktsioone, et tagada inimestele vajalike keskkonnakaitseliste, sotsiaalsete ja majanduslike hüvede toimimine. Sageli kulutõhusamad kui puhttehnilised lahendused, sest pakuvad inimestele peale ühe probleemi lahenduse tasuta ka muid loodushüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid. Nt linnades sademevee immutamiseks, äravoolu aeglustamiseks ja õhu jahutamiseks tiikidest ja kraavidest koosnevad sademeveesüsteemid, rohealad, tänavahaljastus, vett läbilaskvad pinnakatted, haljaskatused, vertikaalhaljastus.Vt ka ökosüsteemne käsitlus.

loodusturism, nature tourism, Naturtourismus (m), природный туризм – inimtegevusest suhteliselt puutumatute alade külastamine, kus tsivilisatsioonist tüdinud turist saab jälgida loodust ja (või) kohalike inimeste elu. L-i vasturääkivus on seotud nendesamade puutumatute aladega, mis võivad ülemäärase külastatavuse korral kaotada oma senised väärtused. Vt ka säästev turism, ökoturism.

loodusvara, natural resource, natürliche Ressource (f), природный ресурс – loodusliku tekkega aine või protsess, mida inimene kasutab toorainena, energiaallikana või muul viisil (maa, maavarad, vesi, metsad jm). Võrreldes keskkonnafunktsioonide ja looduskapitaliga on l. mõiste kitsam. L-d jagatakse taastuvateks (bioloogilise tekkega) ja taastumatuteks loodusvaradeks. Ka looduse võimet vastu võtta inimtegevuse tõttu tekkivaid keskkonnale kahjulikke heitmeid võib pidada omamoodi l-ks. Vt ka globaalne ühisomand, keskkonna taluvusvõime, siduja, varihind.

loodusvara kasutusõiguse tasu (loodusvara maks), natural resource charge, Ressourcengebühr (f), налог на использование природных ресурсов – rahaline makse, millega loodusvara kasutaja hüvitab kulutused, mis ühiskond on teinud loodusvarade otsimiseks, säilitamiseks, taastamiseks ja võimalike tulevaste asendajate leidmiseks. L. k. t. peab katma ka kulutused, mis johtuvad loodusvarade ja nende ammutusviiside seostest. Vt ka keskkonnamajandus, keskkonnatasu, looduskasutus, loodusvara lubatava kasutuse määr.

M

MMN-sündroom (mitte-minu-naabrusse-sündroom), NIMBY-syndrome (Not In My Back Yard-syndrome), Flo­rians­prinzip (n), синдром ННМЗД (не на моём заднем дворе) – paikkondlik vastuseis prügilatele, teedeehitusele, ohtlike (sh radioaktiivsete) jäätmete ladestuskohtadele, sõjaväepolügoonide jt ohtlikeks või tülikateks peetavate rajatiste loomisele. Tavanõudmine on, et objekt rajataks kuhugi eemale, mitte minu kodu lähedale. Algne MMN-liikumine ohtlike jäätmete ladestamise vastu rikastes Põhja riikides põhjustas ohtlike jäätmete ladestamise üleviimist Lõuna vaesematesse riikidesse, mis omakorda algatas nendes riikides keskkonnaõigluse liikumise. Vt ka Põhi-Lõuna.

N

Natura 2000, Natura 2000, Natura 2000 (f), программа Природа 2000 – Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ alusel liikmesriikide loodud üleeuroopaline kaitsealade võrgustik. Hõlmab kolme tüüpi alasid: Euroopale olulised elupaigatüübid, teatud looma- ja taimeliikide kaitseks olulised elupaigad (mõlemaid nimetatakse loodusaladeks) ning linnukaitsealad (linnualad). Vt ka hoiuala.

neokapitalism (uuskapitalism), neocapitalism, Neokapitalismus (m), неокапитализм – kapitalismi vorm, kus domineerivad suurettevõtted ja rahvusvahelised korporatsioonid, samas reguleerib majanduspoliitikat tugevalt ka riik. Vt ka laissez-faire, üleilmastumine.

neokolonialism, neocolonialism, Neokolonialismus (m), неоколониализм – 1) endiste koloniaalriikide katse alal hoida poliitilist ja majanduslikku võimu endiste kolooniate üle, mis on saavutanud formaalse poliitilise sõltumatuse; 2) üldisemalt: poolkoloniaalne majanduslikult edukate riikide võim vaesemate riikide üle, mis on küll poliitiliselt sõltumatud, ent sunnitud alluma majanduslikele võimumehhanismidele. Vt ka biopiraatlus, kolonialism, sisekolonialism, postkolonialism, ökokolonialism.

normaalteadus, normal science, normale Wissenschaft (f), стандартная наука – kontseptsioon, mis iseloomustab teadlaste tööd tunnustatud paradigma raames, s.t faktilise materjali süstematiseerimist, katsete tegemist jms, vaidlustamata ja kontrollimata teooria eeldusi. Termini võttis kasutusele Thomas Kuhn (1962). N-e kritiseerijad viitavad majandusteadusele, mis kehtiva paradigma raames ei ole suutnud pöörata tähelepanu majandusteaduslike teadmiste ebamäärasusele ja eetilistele küsimustele. Seetõttu ei sobi normaalteaduse ainuvalitsedes tänane majandusteadus keskkonnaküsimuste lahendamiseks. Vt ka positivism, postnormaalteadus.

P

Põhi-Lõuna, North-South, Nord-Süd (m), Север-Юг – ühte kõige kestvamat bipolaarset jaotust tänapäevases globaalses süsteemis iseloomustav termin. Nn Brandti raport (1980) “Põhi-Lõuna” näitas elujärje erinevusi vaeste ja rikaste riikide vahel ning vastandus üksnes Läänt Idast eristanud poliitilisele vastasseisule. Raport kirjeldas majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi vastaspingeid kümnendil, mille jooksul kolmanda maailma materiaalne seisund tõsiselt halvenes. P-L kontseptsiooni suurim probleem on majandusliku ja poliitilise ühtluse puudumine regioonide sees. Vastuolud kahe poolkera vahel ilmnesid ka ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil seoses rikaste riikide etteheidetega vaestele rahvastikukasvu pärast, millele vaesed riigid reageerisid mitme omapoolse etteheitega. Kuna P-L erinevus on üldjoontes ka rikkuse-vaesuse erinevus, väidetakse, et Lõuna riikide vaesus takistab säästlike põhimõtete järgi elamist, ning seega tuleb seal pühenduda majanduskasvule kui keskkonnahoidlikkuse eeldusele. Ometi on kõik ähvardavad ülemaailmsed keskkonnaprobleemid saanud alguse just materiaalsest jõukusest. Vt ka arenenud maad, arengumaa, esimene maailm, põlvkondadesisene õiglus.

R

rahvuspark, national park, Nationalpark (m), националь­ный парк – riiklik kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. R-i kaitsevööndid jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maailma umbes 2000 r-st vanim on Yellowstone USA-s (asutatud 1872). Eesti r-d on: Lahemaa – Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandmaastike kaitseks; Karula – Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks; Soomaa – Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks; Vilsandi – Lääne-Eesti rannikumaastiku, -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitseks, ning Matsalu – Lääne-Eesti iseloomuslike koosluste ja Väinamere loodus- ja kultuuripärandi kaitseks. Vt ka biosfääri programmiala.

T

taastumatu energiaallikas (taastumatu energiavaru), non-renewable energy resource, nichter­neuerbare Energiequelle (f), невозобновляемый энергетический ресурс – põlevate süsinikku sisaldavate ja orgaanilise päritoluga geoloogiliste setete (nt kivisüsi, nafta, maagaas, põlevkivi) üldnimetus fossiilkütustele. Fossiilkütuse põletamine saastab atmosfääri süsinikdioksiidiga, lämmastikuühenditega, olenevalt kütusest ka väävliühenditega ja paljude muude heitmetega. Vt ka kasvuhoonegaasid, taastuv energiaallikas.

taastumatu loodusvara, non-renewable resource, nichterneuerbare Ressour­ce (f), невозобновляемый природный ресурсloodusvara, mis iseeneslikult ei uuene ning eksisteerib ainult teatud lõplikus koguses (nt metalle sisaldavad mineraalid, kivisüsi, nafta). Enamik t. l-st on anorgaaniline. T. l. hulka arvatakse ka niisugused loodusvarad, mille taastumiseks nõutav aeg on väga pikk (muld, turvas jt). T. l. säästlik tarbimine on võimalik ainult materjalide taaskasutuse ja tootmise dematerialiseerimise kaudu. Loodusvarade piiratust teadvustati laiemalt 1972. aastal Rooma Klubi raportis “Kasvu piirid”. Vt ka faktor 4, globaalprobleemid, taastumatu energiaallikas, taastuv loodusvara, ökotõhusus.

tavajäätmed, non-hazardous waste, nicht gefährliche Abfälle (pl), без­опасные отходы – kõik need jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Vt ka olmejäätmed.

tuumaenergia, nuclear energy, Kernenergie (f), ядерная энергия – aatomituuma siseenergia. T. muundamise põhiseade on tuumareaktor, milles tuumade lõhustumisel vabanev energia neeldub aines ja muutub soojuseks. Seda kasutatakse vahetult (tuumasoojusjaam) või muundatakse elektriks; võimalik on mõlema kasutusviisi ühendamine. T. edasise kasutuse kohta on esitatud risti vastukäivaid seisukohti, kuna selle energialiigi tehnoloogia on seotud radioaktiivse aine võimaliku väljapaiskumisega, millele lisandub radioaktiivsete jäätmete ladestamisega kaasnev keskkonnarisk. Vt ka fossiilenergia, taastuvenergia.

U

uus keskkonnaparadigma, new envi­ronmental paradigm, neues ökologisches Paradigma (n), новая эколо­ги­чес­кая парадигма – arusaam, et inimkond on Maa taluvusvõime kohta liiga arvukas ja käitub loodusega murettekitavalt halvasti, mõjutades ohtlikult ökoloogilist tasakaalu. Loodusega kooskõlas elamiseks peaksid inimesed piirama industriaalse ühiskonna kasvu ning majandusarengut. Tulenes sotsiaalteadlaste Van Liere ja Dunlapi 1978. aastal avaldatud ühest esimesest omataolisest küsitlusvormist keskkonnahoidliku maailmavaate kirjeldamiseks. Küsitlustes vastandatakse u. k. tavaliselt inimkesksele paradigmale, mille järgi inimesed ei pea loodusega kohanema, loodus on vajaduste rahuldamiseks, valitsemiseks ning vajaduste järgi ümberkujundamiseks. Hiljem on paljud ühiskonnauurijad tunnistanud selle jaotuse liigset lihtsustatust, kuid u. k. on siiski siiani kõige laiemalt kasutatud keskkonnateadvuse mõõtmise vahend. Vt ka inimkesksus, keskkondlik paradigma, looduskesksus.

uus-urbanism, new urbanism, neuer Urbanismus (m), новый урбанизм – suund Ameerika linnaplaneerimispraktikas, mis püüab asumite rajamisel ja ümberkujundamisel luua jalakäijasõbralikku ning inimlikes mastaapides mitmekesist tiheasustust vastukaaluks valglinnastumisele, autostumisele ja suurte linnaäärsete kaubanduskeskuste rajamisele. U-i põhimõtted töötasid välja A. Duany ja E. Plater-Zyberk 1980. aastatel. Vt ka linnauuendus, kontsentreeritud hajutamine, säästev linnaplaneerimine, ökopolis.

V

vabaühendus, non-governmental organisation (NGO), Bürgerinitiative(f) (Nichtregierungsorganisation (f)), неправительственная организация – mittetulundusühendus, mille tegevus ja juhtimine on avalikust võimust ja äriettevõtetest sõltumatud. V-te hulka kuuluvad seltsingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid, juhul kui neid pole asutanud avalik võim või äriettevõte, selleks et täita viimatinimetatute määratud ülesannet. Allikas: Lagerspetz, 2006. Vt ka kodanikuühiskond.