Säästva arengu sõnaseletusi

A

avalik arutelu, public hearing (public consultation), öffentliche Anhörung (f), открытое слушание – avalik istung asja arutamiseks avatud menetluse korral. Keskkonnamõju hindamise menetluse üks etapp, mille haldusorgan korraldab enne õigusakti andmist. Vt ka avatud menetlus.

avalik huvi (avalikkuse huvi, üldine huvi), public interest, öffentliches Interesse (n), публичный интерес (oбщественный интерес) – üksikisiku või -rühma huvidest laiem taotlus avaliku hüve loomiseks või säilitamiseks, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadav. A. h. võib erahuvidega kattuda, aga ka vastanduda ja konflikte tekitada. Vt ka otsustusprotsess.

avalik hüvis (üldkasutatav hüvis), public good, öffentliches Gut (n), общественное благо – hüvis, mida selle olemuse tõttu pole võimalik üksikisikutele eraldi müüa, ehk teisiti öeldes, ühe inimese tarbimine ei vähenda teistele tarbimiseks jäävat kogust. A. h-t pakub riik näiteks riigikaitsena. Vt ka ühishüvis.

E

ettevaatuspõhimõte, precau­tio­nary principle, Vorsorgeprinzip (n), принцип предусмотрительности – 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil tunnustatud põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnakahju ning milline on kahju arvatav ulatus ja iseloom. Riskide vältimine tähendab seda, et kui keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne ja/või keskkonnamõju pole teada, siis ei tule teha otsust, millega võetakse suuri riske. Vt ka saastaja rahalise vastutuse põhimõte, tootja vastutuse põhimõte.

F

füüsiline planeerimine, physical planning, physische Planung (f), физическое планирование – ala füüsilise keskkonna (maakasutus, tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur) tasakaalustatud planeerimine, arvestades kvaliteetse elukeskkonna saavutamist ja inimtegevuse kahjuliku mõju vältimist või vähendamist. F. p. toimub lühikeses ajaraamis; sotsiaal-majanduslikud tingimused arvestatakse etteantuks või eeldatakse, et need ei muutu märkimisväärselt. Vt ka ruumiline planeerimine, strateegiline planeerimine.

K

kaitseala, protected area, Schutzbereich (m) , за­поведник – inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. K-d jagunevad Eestis eri kaitsekorraga vöönditeks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. K-tüübid on rahvuspark, looduskaitseala ja maastikukaitseala (looduspark). Vt ka biosfääri programmiala, hoiuala, kaitstav loodusobjekt.

kaitstav loodusobjekt, protected natural object, geschütztes Naturobjekt (n), охраняемый природный объект – looduskaitseseaduse kohaselt on Eestis k. l-d: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Vt ka looduskaitseseadus, loodusmälestis.

M

Maa taluvuspiirid (planetaarsed piirid), planetary boundaries, Planetarische Grenzen (f), планетарные границы – J. Rockströmi ja ta kolleegide esitatud kontseptsioon (2009) inimarengu eeltingimuste määratlemiseks. Põhineb uuringutel, mis näitavad, et alates tööstusrevolutsioonist on globaalsete keskkonnamuutuste peamiseks põhjustajaks olnud inimene. M. t. on inimmõju tasemed, mille ületamisel muutuvad ebasoodsad keskkonnamuutused pöördumatuks, ohustades ökosüsteemide vastupanuvõimet ja inimeste toimetulekut. Sellised üleilmsed muutused, mis suurendavad survet Maa ökosüsteemile, on: kliimamuutus, stratosfääri osooni kahjustamine, loodusliku mitmekesisuse kadu, keemiline saastus, ookeanide hapestumine, magevee tarbimise kasv, maakasutuse muutus, lämmastiku- ja fosforisaaste (ülekoormus), atmosfääri aerosoolide koormus.Vt ka globaalprobleemid, keskkonna taluvusvõime, sõõrik-majandus, toimetulekuvõime.

N

naftatootmise tipp (naftatootmise tipnemine, naftatootmise kõrgpunkt), peak oil, Zeitpunkt (m) der höchsten Ölförderung, пиковый объём добычи нефти – maailmas või mingis piirkonnas saavutatud naftatoodangu maksimaalne tase, mille ületamisel ei vasta toornafta tootmismaht enam väljakujunenud nõudlusele. Naftatootmise tipu teooria esitas juba 1956. aastal ameerika geofüüsik M. K. Hubbert, kelle naftatootmise mudel ennustas USA n. t-u aastaks 1970 ja maailma n. t-u umbes aastaks 2006. Vt ka fossiilkütus, taastumatu loodusvara.

O

olelusring, product life cycle, Lebenszyklus (m) (eines Produkts), жизненный цикл продукции – toote või teenuse eluiga n-ö hällist hauani, mis koosneb tootesüsteemi järjestikustest ja omavahel seotud etappidest. O-i kuuluvad toote valmistamiseks vajaliku toorme kaevandamine ja tootmine, toote valmistamine, pakendamine, tarbijale levitamine, kasutamine ning toote kasutusest kõrvaldamine ehk tekkivate jäätmete käitlemine. O-i hulka kuulub ka etappidevaheline transport. Vt ka olelusringi hindamine, olelusringipõhine lähenemine, tööstusökoloogia.

osalusareng, participatory development, partizipatorische Entwicklung (f), участие в развитии – arengufilosoofia, mis julgustab arendatavate kogukondade liikmeid andma isiklikku panust arenguprojektidesse. See lähenemine vastandub otseselt elitaarsetele ülalt-alla riiklikele ja rahvusvahelistele arengusuundadele, kus välised organisatsioonid ja isikud otsustavad, mis on kohalike jaoks kõige parem. Samas on o-s ka ülalt-alla juhtimist, olgugi varjatumalt, ning oluliseks muutuvad kohalikud võimusuhted, sh näiteks sugude- või earühmadevaheline ebavõrdsus. Vt ka altpoolt tulev algatus (bottom-up), osalusdemokraatia, sooline võrdsus.

osalusdemokraatia, participatory democracy, Teilnahmedemokratie (f), демократия участия – demokraatia (rahva võimu) vorm, mis jääb esindusdemokraatia ja otsedemokraatia vahele. Kui puhta esindusdemokraatia puhul delegeerib kodanikust valija kogu otsustusõiguse valimiste vaheajal oma valitud esindajale ning otsedemokraatia puhul osaleb kodanik kõikide otsuste langetamises ka valimistevahelisel ajal, siis o. puhul osaleb kodanik mõne otsuse langetamises rahvahääletuse mehhanismi kaudu. Allikas: Lagerspetz, 2004.Vt ka kodanikuühiskond, osalusareng.

P

partnerlus, partnership, Partnerschaft (f), сотрудничество – kahe või mitme ühenduse või asutuse ühine töö, kusjuures ükski osaline ei langeta otsuseid üksi. Koostöö eesmärgid, tegevuskava ja vahendid otsustatakse koos; p. on rohkem kui lihtsalt konsulteerimine. Avaliku ja erasektori p. tähendab avaliku võimu ning mittetulundusühenduse ja/või ettevõtte koostööd. Allikas: Lagerspetz, 2006.Vt ka huvirühm, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.

passiivmaja, passive house, Passivhaus (n), пассивный дом (энергоэффективный дом) – väikese energiatarbega hoone. P. kasutab ära asukoha looduslikke kütte-, jahutus- ja valgustusvõimalusi, nii et ehitise energiavajadus on viidud miinimumini, mikrokliima on tervislik ning vajadus kunstliku valgustuse, ventilatsiooni, kütte ning jahutuse järele minimaalne, ilma selleks päikesepatareisid ja tavapärast soojuse akumulatsiooni süsteemi kasutamata. Vt ka energiasääst, energiatõhusus, säästev tehnoloogia, ökoloogiline ehitamine, ökotehnoloogia, ökosüsteemne tehnoloogia.

poliitiline ökoloogia, political ecology, politische Öko­logie (f), политическая экология – 1) keskkonnapoliitiline mõtteviis, mis lähtub arusaamast, et looduse tähendus ja loodusega ümberkäimise reeglid on inimeste kokkuleppe küsimus; 2) poliitiline otsus, mille kehtivuse määrab ära toetajate enamus. Sellega seoses tähtsustatakse demokraatlikku otsustusprotsessi, üldsuse kaasamist ja informeeritust ning otsuseid “rohujuure tasandil”. Vt ka konservatiivne ökoloogia.

populatsiooniplahvatus, population explosion, Popula­tions­explosion (f), популяционный взрыв – hulgipaljunemine, isendite arvu tavatult kiire kasv populatsioonis. Ilmneb eriti liikidel, mille isendid on väikesed, lühiealised ja sigivad soodsa ilmastiku ning toidukülluse puhul rohkesti. Kahjurite p-ga kaasneb rüüste – kultuurtaimede raske kahjustus või häving (näiteks rändtirtsu või kartulimardika p-e puhul). Tinglikult on p-na käsitatav ka rahvastikuplahvatus. Vt ka globaalprobleemid.

positivism, positivism, Positivismus (m), позитивизм – teadusfilosoofia haru, mille keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste uurimisküsimustega. Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Kriitikud väidavad, et tegelikult sisaldab igasugune teadus väärtushinnanguid ega suuda vältida uurija isiku mõju uurimistulemustele ning a) kaldub tõlgendama ebaselgeid katsetulemusi oma teooria huvides; b) valib uurimissuuna paratamatult mingil määral isiklikust eelistusest või uurimistöö rahastamise vajadusest lähtudes; c) valib uurimuse tegemiseks ning tõlgendamiseks kindla metoodika ja teooria. Selle mõtteviisi järgi võib teaduse neutraalsust ja objektiivsust pidada rohkem või vähem teadvustatud ühiskondlikuks kokkuleppeks. Ökoloogias avalduvad ilmsed positivistlikud väärtusotsused, näiteks loodusliku tasakaalu ja ökosüsteemide loomuliku arengu kontseptualiseerimises. Vt ka normaalteadus, postnormaalteadus, ökoloogiline tasakaal.

postkolonialism, postcolonialism, Postkolonialismus (m), пост­колониализм – kriitiline poliitilis-intellektuaalne suund, mis uurib kolonialismi mõju kultuuridele minevikus, koloniaalsuhete taastootmist ja muutumist tänapäeval, samuti nende kirjeldamist ja avaldumisvorme, mille hulka kuuluvad ka näiteks ökokolonialism, sotsiaalne ja ökoloogiline dumping, biopiraatlus. P-i suuna esindajatest on mõjukamad G. C. Spivak, Homi Bhabha ja E. Said. Vt ka neokolonialism, sisekolonialism.

postnormaalteadus, post-normal science, postnormale Wissenschaft (f), постстандартная наука – kontseptsioon, mille töötasid välja Silvio Funtowicz ja Jerome Ravetz ja mis iseloomustab tänapäevastele (postmodernistlikele) oludele sobivaid teadusmeetodeid. Olukorras, kus “faktid on ebamäärased, väärtused vaieldavad, panused kõrged ja otsused edasilükkamatud”, ei saa teadus olla lõpliku tõe esitaja rollis, vaid on vaja ka teiste huvirühmade seisukohti ja tõekspidamisi. P-e keskmes on ebamäärasused ning eetilised küsimused, sh dilemmad majandus- ja julgeolekuhuvide ning tehnoloogilisest arengust ja looduslike protsesside muutmisest tulenevate riskide vastuvõetavuse vahel. Allikas: Funtowicz, S., Ravetz, J. 1994.Vt ka jätkusuutlikkuse teadus, normaalteadus.

probleemtoode, product of concern, Problemprodukt (n), проблемная продукция – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Jäätmeseaduse kohaselt on Eestis p-d patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ning põllumajandusplast. Vt ka tootja vastutuse põhimõte.

S

saastaja rahalise vastutuse põhimõte, polluter pays principle (PPP), Verursacherprinzip (n), принцип “загряз­нитель платит” – kulud, mida tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Sellega saab mõjutada tarbijate valikuid keskkonnahoidlike toodete ja teenuste ostmiseks, sest nende hinnad kajastavad tootmisega seotud keskkonnakulutusi. Vt ka ettevaatuspõhimõte, keskkonnakulutus, tootja vastutuse põhimõte.

saaste vältimine (saastamise vältimine, reostamise vältimine), pollution prevention, Ver­hütung (f) von Umweltverschmutzung, предотвращение загрязнения – tehnoloogia, majanduslike ja korralduslike meetmete, materjalide või toodete kasutamine, mis saastamist väldivad, vähendavad või kindlates piirides hoiavad. S. v-se juurde võivad kuuluda taaskasutus, töötlemine, tehnoloogia muutmine, kontrollmehhanismid, loodusvarade tõhus kasutamine ja materjalide asendamine. Vt ka keskkonnakvaliteedinorm, puhtam tootmine, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, toruotsatehnoloogia, tõhusus (efektiivsus).

saastekoormus, pollution load, Schadstoffbelastung (f), загрязненность – mingis ajavahemikus puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk. Vt ka heide, kaubeldavad load, kriitiline koormus, saastus, toruotsatehnoloogia.

saastetasu, pollution charge (effluent charge, emission charge), Verschmutzungsgebühr (f), налог за загрязнение – hüvitus, mida tasub juriidiline või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest. S. makstakse väljastatud keskkonnaloa alusel. Vt ka keskkonnakvaliteedinorm, keskkonnatasu, otsene piiramine.

saastus (reostus, saastamine, reostamine), pollution, Verunreinigung (f), загрязне­ние – inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse, kiirguse või müra otsene või kaudne kandumine õhku, vette või pinnasesse, nii et see võib ohustada inimese tervist või keskkonnaseisundit, põhjustada varalist kahju, kahjustada või häirida keskkonda. Vt ka globaalprobleemid, heide, keskkonnakahju, puhastuskulu, saaste vältimine, sudu.

segakultuur, polyculture, Polycultur (f), поликультура – mitme kultuurtaimeliigi kooskasvatamine samal maatükil, jäljendades nii looduslike ökosüsteemide mitmekesisust. See tähendab külvikordade kasutamist, kahe või enama põllukultuuri kasvatamist ühel maatükil ühe kasvuperioodi jooksul, põhikultuuri taimede vahelistel aladel lisakultuuri kasvatamist jm. Võrreldes monokultuuriga on s. haigustele vähem vastuvõtlik ja elupaigarikkam. Vt ka elurikkus, mahepõllumajandus, säästev põllumajandus.

surverühm, pressure group, Pressure-group (f) (Interessengruppe (f)), группа давления – liikmete ühiste huvide (kas era- või avalike huvide) edendamiseks loodud ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab avaldada avalikule võimule survet, selleks et mõjutada teda puudutavaid otsuseid. Allikas: Lagerspetz, 2006.Vt ka huvirühm, otsustusprotsess.

T

taimekaitse, plant protection, Pflanzenschutz (m), защита растений – inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest; põllusaagi suurendamise viis. Keskkonnakaitseliselt problemaatiline on olnud keemiline t., mis on põhjustanud veekogude saastamist ja ohtlike ainete akumuleerumist söögiahelas (näiteks DDT), tihti ei ole t. täitnud oma eesmärki seetõttu, et kahjurputukad muutuvad kiiresti keemilise t. suhtes resistentseks. Vt ka mahepõllumajandus, roheline revolutsioon.

tootemaks, product tax, Produktsteuer (f), налог за неэкологичную продукцию – keskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju keskkonnale kahjulike ainete sisalduse tõttu või loodusvarade liigtarbimise tõttu. Eesmärk on vähendada tootmise keskkonnamõju. Näiteks võib tuua Iirimaal kehtestatud kilekotimaksu. Vt ka keskkonnamaks.

tootja vastutuse põhimõte, producers responsibility, Grundsatz (m) der Verantwortung des Herstellers, ответственность производителя – ettevõtjate, tavaliselt toote valmistajate või sissetoojate, vastutus tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu toote olelusringi jooksul, alates valmistamisest kuni jäätmeks muutumiseni. Rakendatakse laialdaselt jäätmepoliitika elluviimiseks, et koguda kokku probleemtoodetest tekkivad jäätmed ja need keskkonnaohutult käidelda. Vt ka ettevaatuspõhimõte, saastaja rahalise vastutuse põhimõte.

tootlikkus, productivity, Produktivität (f), продуктив­ность – 1) ökosüsteemi või selle osa toodetud biomass ajaühiku kohta; 2) tootmises rakendatud vahendite kasutamise tõhusus. Tavaliselt mõõdetakse väljundi (lõpptoodangu) hulka sisendi ühiku (nt töötajate arv, töötunnid, investeeritud kapital, toore) kohta. Vt ka CO2-tootlus, ökotõhusus.

turvas, peat, Torf (n), торф – maavara, mis tekib taimejäänuste, põhiliselt turbasammalde järkjärgulisel lagunemisel soodes. Eestis on turbalasundite keskmine paksus 3–4 m, suurim ligi 17 m. T-t kasutatakse nt kütusena, loomadele allapanuks, komposti osisena, kasvusubstraadina. Kütusena on t. tegelikult taastumatu loodusvara, sest turbakihi taastumine võtab ligi 5000 aastat. Eesti rabade keskmine turba juurdekasv on 1,5 mm aastas. Soo kuivendamise järel turvast enam ei teki ja olemasolev hakkab lagunema. Soo muutub hapniku tarbijaks ja süsihappegaasi allikaks – veel üheks kasvuhooneefekti soodustajaks. Turba kaevandamine põhjustab veerežiimi muutusi, veekogude eutrofeerumist, süsinikdioksiidiheidet ja rabakoosluste mitmekesisuse vähenemist. Eestis on kuivendatud taimestikuta turbaalad põlevkivitööstuse järel üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside tekitajaks.Vt ka biokütus.

V

vaesus, poverty, Armut (f), бедность – täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks v-ks ja suhteliseks ehk sekundaarseks v-ks. Absoluutne v. viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. Suhtelise v-e termin märgib elanikkonna teatava osa kultuurilisi vajadusi, mis võrdluses ülejäänud ühiskonnaga ei ole rahuldatud piisavalt – olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega.Vt ka elustandard, sotsiaalne areng, sotsiaalsed probleemid, toiduga kindlustatus, vaesuse tsükkel, vaesusindeks.

vangide dilemma, prisoners’ dilemma, Gefangenendilemma (n), “дилемма узников” (“дилемма заключенных”) – sotsioloogias ja politoloogias kasutatav mõiste, millega kirjeldatakse olukorda, kus osalistel tuleb parima tulemuse saavutamiseks teha koostööd ja üksikhuvidest loobuda; samas ühe osalise kasude maksimeerimine tooks kõige rohkem kahju sellele, kes tegutseb altruistlikult. Globaalprobleemide lahendamisel on võtmetähtsusega koostöö ja isikliku (või ühe riigi) kasumi maksimeerimisest loobumine. Vt ka jänest-sõitja-probleem, sotsiaalne vahetus, ühisomanditragöödia.

Ü

üldsus (avalikkus), public, Öffentlichkeit (f), общественность – üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused. Demokraatlikus ühiskonnas on üldsusel õigus organiseeruda ja oma arvamust avaldada. Vt ka üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.

üldsuse kaasamine (avalikkuse kaasamine), public engagement, Öffentlichkeitsbeteiligung (f), общественнoe участиe (привлечение) – kaasamine otsustusprotsessi, mida riik, kohalik omavalitsus või kavandatava tegevuse arendaja rakendab selleks, et informeerida selle tegevusega võimalikke mõjutatavaid huvirühmade ja üksikisikuid ning anda neile võimalus mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Kaasamine sisaldab üldsuse osalemise võimaluste poolest erinevaid etappe: teavitamist, konsulteerimist, koostööd ja partnerlust, ning jõutamist ja kohalikku kontrolli. Vt ka Århusi konventsioon, hea valitsemistava, partnerlus.

üldsuse osalemine (avalikkuse osalemine), public partici­pation (public involvement), Öffent­lich­keits­beteiligung (f), общественнoe участиe – kodanike osalemine iseenda või huvirühma nimel avalike asjade otsustusprotsessis. Osalemine poliitikakujundamises ja otsuste tegemisel ei toimu ainult valimiste ajal, sest nii huvirühmade kui üksikisikute jaoks võib valimistevaheline aeg olla palju tõhusam poliitiliste otsuste ja õigusloome mõjutamiseks. Üldsuse aktiivne osalemine keskkonna ja arenguga seotud tegevusplaanide koostamisel ja rakendamisel kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil on säästva arendamise peamisi taotlusi. Vt ka altpoolt tulev algatus, Århusi konventsioon, partnerlus, üldsuse kaasamine.