Säästva arengu sõnaseletusi

K

kaubeldavad load, tradable permits (marketable permits), handelbare Emissionsrechte (pl), договорные разрешения на выбросы – majandushoob, mis võimaldab saavutada piirkonna kohta kehtestatud normatiivse saastekoormuse või loodusvara lubatava kasutuse määra, jagades load seal asuvate ettevõtete (või üksikisikute) vahel, kusjuures lube võib omavahel müüa ja osta. Vt ka heitkogustega kauplemine.

kolmanda maailma võlakriis, Third World debt crisis, Schuldenkrise (f) der Dritten Welt, долговой кризис в стра­нах Третьего мира – väikese või keskmise sissetulekuga riikide finantsprobleem, mis takistab nende arengut ja põhjustab vaesust ja keskkonnaseisundi halvenemist. Võlgnikest riigid peavad tootma ekspordiks, saamata rahuldada omaenda rahvastiku põhivajadusi. 1970. aastatel püüti Aafrika ja Lõuna-Ameerika majandusarengut edendada laenude abil arenenud maadest, kuid tagasimaksmine muutus raskeks 1980. aastate ülemaailmsest majanduskriisist alates. Võlgade intress on muutnud tagasimakstavad summad algsete laenatud summadega võrreldes mitmekordseks. 2005. aastal leppisid G8 riigid kokku 40 maailma vaeseima riigi võlgade kustutamises, kuid tegelikud muutused on visad tulema. Võlgade kustutamise nõuet on ka kritiseeritud, väites, et see ei arvesta kolmanda maailma valitsuste süüd tekkinud olukorras. Lahenduseks peavad kriitikud rangemaid nõudeid riikide fiskaalpoliitikale. Vt ka arengumaa, üleilmastumine.

Kolmas Maailm, Third World, Dritte Welt (f), Третий мир – enamik Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riike, paljud neist olid 20. saj keskpaigani kolooniad; tänapäeval madalama industrialiseerimisastmega ning elustandardiga kui esimese maailma riigid. Esialgu kandis k. m-a mõiste positiivset ideed, et majanduslikult võivad need riigid areneda erinevalt esimesest ja teisest maailmast. Edaspidi on k. m-a mõiste omandanud negatiivse tähenduse ning seda on seostatud kehvade elamisolude, suurte sotsiaalsete kontrastide, majandusliku stagnatsiooni ja poliitilise ebastabiilsusega. Uute tööstusriikide teke kõrvuti paljude riikide vaesumise või stagnatsiooniga on muutnud sellise kõikehõlmava mõiste mõttekuse küsitavaks. Samalaadse katusterminina kasutatakse ka mõistet enamusmaailm. Vt ka Neljas Maailm.

käsukorrapoliitika (top-down), top-down, top-down, подход “сверху-вниз” – ingliskeelne idioom, mis tähistab käsukorda, millele vastandub taotlus lahendada probleeme kodanike algatusel ja üldsuse osalemisel. Säästva arengu strateegiana tähistab valitsuste juhtrolli tugevdamist. Vt ka altpoolt tulev algatus (bottom-up).

M

Maa Harta, the Earth Charter, Erd-Charta (f), Хар­тия Земного шара – õiglase, jätkusuutliku ja rahumeelse maailma põhiväärtuste ja põhimõtete deklaratsioon, mis valmis 2000. aastal. ÜRO algatatud harta oli kavas vastu võtta 1992. aasta ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Aeg polnud aga sellise riikidevahelise leppe sõlmimiseks küps. 4000 valitsusväliste organisatsioonide esindajat, kes osalesid samal ajal ülemaailmsel foorumil, võtsid eetilise kohustuse tagada säästev areng, et kindlustada elu maakeral 21. sajandil ning jätkasid harta loomist ja levitamist. Harta on heaks kiitnud üle 4500 organisatsiooni. Vt ka Maailma looduskaitseharta.

Maa Tippkohtumine, the Earth Summit, Weltgipfel (m) für nachhaltige Entwicklung, Bсемирный Саммит – 1992. aasta juunis peetud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi mitteametlik nimetus.

maksusoodustus, tax incentive, Steuervergünstigung (f), налоговая льгота – madalama maksumäära kehtestamine või maksuvabastus tootjate või tarbijate käitumise mõjutamiseks. Näiteks keskkonnamaksust vabastus juhul, kui ettevõte investeerib keskkonnakaitsesse, mis vähendab saastamist. Vt ka keskkonnapoliitika vahend, majandushoob, majanduslik stiimul.

P

piiriülene saaste, transboundary pollution, grenzüberschreitende Verschmutzung (f), трансграничное загрязнение – reostus (saastus), mis ühe riigi allikast kandub teise tuule, vooluvete, merehoovuste kaudu. Vt ka saaste eksport.

R

rahvusvaheline korporatsioon, trans­national corporation, multinationales Unternehmen (n), международная корпорация – ettevõte, millel on võim koordineerida ja kontrollida tehinguid rohkem kui ühes riigis asuvates ettevõtetes, isegi kui see r. k. neid ettevõtteid ei oma. Tänapäeval on 1/5–1/4 maailma kogutoodangust turumajandustes r. k-de käes. Tootmise siirdamisega teisele maale (enamasti arengumaadesse) välditakse imporditollide maksmist ja kasutatakse ära odavat tööjõudu, loodusvarasid, energiat ning nõrgemaid keskkonna- ja töökaitseseadusi. R. k-de mõjul toimunud ülemaailmne kapitali sissetung võib takistada põliselanikkonna arenguvõimet ühtsel ja kohalikul tasandil kontrollitud viisil ning olla selle kaudu takistuseks ka säästvale arengule. Vt ka üleilmastumine.

S

selgus (arusaadavus), transparency, Transparenz (f), прозрач­ность – mõiste otsustusprotsessi avatuse hindamiseks. Vt ka avalik huvi, kodanikuühiskond, üldsuse osalemine.

T

tehnoloogiline optimism, technological optimism, technologischer Optimismus (m), технологический оптимизм – uskumus, et inimkond suudab jätkata elu maakeral praeguse tarbimise ja rahvaarvu juures, vähendades kiiresti arenevate tehniliste lahenduste kasutuselevõtuga tunduvalt oma keskkonnamõju ja kompenseerides loodusvarade vähenemist. Looduse intensiivset tarbimist praegusel ajahetkel õigustatakse sageli mõtteviisiga, et kui saavutada võimalikult intensiivse majandamisega kiiresti vastav tehnoloogiline tase, siis võiks hiljem lasta loodusel taastuda või korvata tekitatud kahju kunstlikult. Kriitikud väidavad, et vajalik tehnoloogiline tase on tegelikult saavutamatu või viiakse loodus enne selle saavutamist pöördumatult tasakaalust välja. Vt ka tagasilöögiefekt, ökoloogiline tasakaal, ökooptimism, ökopessimism.

traditsioonilised teadmised, traditional knowledge, traditionelles Wissen (n), традиционные знания – traditsioonilisi eluviise kehastavate kohalike (põlis)kogukondade teadmised, uuendused ja tavad. T. t. on arenenud sajandite jooksul kogetu põhjal, kohanedes kohaliku kultuuri ning elukeskkonnaga. On väärtuslikud ka moodsale tööstusele ja põllumajandusele: näiteks paljud meditsiini- ja kosmeetikatooted põhinevad t. t-l. Vt ka biopiraatlus.

transport (veondus), transportation, Transport (m), транспорт – majandusharu, mis koosneb kauba- ja sõitjateveoga seotud tegevusaladest. 20. saj II poole ülemaailmne suundumus oli autotranspordi osatähtsuse ja mahu suur kasv, mis koos ulatusliku teedeehitusega on väga palju suurendanud ohtlikku koormust looduskeskkonnale ja inimesele (müra, õhu saastamine heitgaasidega, suurte maaalade ja maastike kadu). Autoõnnetustes on hukkunud rohkem inimesi kui muudes masinatega seotud avariides kokku; 2% inimeste surmajuhtumitest on põhjustanud autoõnnetused, arenenud maades saab oma elu vältel neis vigastada 50% inimestest. Vt ka säästev transport, õhutransport.

tulemuste kolmikmõõde, triple bottomline, Triple Bottom Line (f), трой­ная отчетность – põhimõte, mille kohaselt ettevõtte või muu organisatsiooni terviklikku tulemuslikkust tuleb mõõta peale majandusnäitajate ka keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide alusel. Säästev areng eeldab majandusliku heaolu, keskkonnakvaliteedi ja sotsiaalse õigluse tagamist, seetõttu tuleks ettevõtjal rahalise kasumi kõrval arvestada ka oma tegevuse keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Levinud ingliskeelne lühend t. k. kohta on Triple P – kolm P-d (ingl people, planet, profit), eesti keeles inimesed, looduskeskkond, kasum. Vt ka ettevõtte ühiskondlik vastutus, jätkusuutlik ettevõtlus, keskkonnaindikaator, sotsiaalne indikaator.

Ü

ühisomanditragöödia (ühisvaratragöödia), tragedy of the commons, Tragödie (f) des Gemeindelandes (Tragik (f) der Allmende), трагедия общин (трагедия общедоступности) – kujundlik mõiste vastuolu kohta, mis kujuneb juriidiliste või üksikisikute vahel, kes kasutavad piiratud loodusvara ilma teisi kasutajaid arvestamata; iga osaline, kes oma tegevust laiendab, halvendab teiste osaliste olukorda. Loodusvara tarbimisest saadav kasu läheb selle kasutajatele, kuid kulud (nt saastamine) võivad kanduda kogu ühiskonnale. Vt ka globaalne ühisomand, vangide dilemma.

üleminekujuhtimine, transition management, Übergangsverwaltung (f), управление в условиях переходного периода – protsessile orienteeritud juhtimisfilosoofia ja kontseptsioon pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Üleminek tähendab struktuursete ja institutsionaalsete muutuste tegemist sotsiaalsetes, poliitilis-halduslikes ja majandussüsteemides (sh innovatsioonis), mis on vajalikud pika- ja lühiajalise mõtlemise vahelise konflikti ületamiseks. Ü. kasutab konflikti näitena lühiajalise poliitika eesmärkide ja tegevuste asetamist pikaajaliste (üks kuni kolm inimpõlve) eesmärkide konteksti. Soovitud üleminek eeldab interaktiivset poliitikakujundamist ning kõikide huvirühmade osalemist. Tegemist on võrdlemisi uue kontseptsiooniga, mida praeguseks on rakendatud näiteks jätkusuutlikele energiasüsteemidele ülemineku uurimisel. Vt ka säästev areng.