Säästva arengu sõnaseletusi

A

Agenda 21, Agenda 21, Agen­da 21 (f), Aгeндa 21ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal vastu võetud valitsuste, rahvusvaheliste arendusinstitutsioonide, ÜRO ja sõltumatute gruppide tegevuskava keskkonna degradeerumise vältimiseks. A. peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste sidus käsitlemine ning vastavate strateegiate sõnastamine säästva arengu saavutamiseks maailmas. A. 21 koostamise algatas Brundtlandi aruanne. Vt ka Eesti 21, kodanikuühiskond, kohalik Agenda 21, Läänemere Agenda 21, Säästev Eesti 21.

Århusi konventsioon, Aarhus conven­tion, Arhus-Kon­vention (f), Орхусская конвенция – 1998. aasta juunis Århusis (Taanis) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade üle otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab ellu viia avatud ühiskonna põhimõtteid ja annab aluse kaebeõiguseks. Konventsiooni järgi on kaebeõigus ka valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. Vt ka juurdepääsu-põhimõtted, otsustusprotsess, puutumus, sotsiaalne vastutus, üldsuse kaasamine.

aruandlusstandardid AccountAbility 1000, AccountAbility 1000, AccountAbility 1000 (Der AA1000 Standard), Подотчётность 1000standardite sari, mis aitab organisatsioonidel parandada oma jätkusuutlikkust. Standardite eesmärk on muuta organisatsiooni tegevuse sotsiaalse ja eetilise mõju kohta peetav arvepidamine, auditeerimine ja aruandmine kvaliteetsemaks. Tähtsal kohal standardite kriteeriumides on huvirühmade kaasamine. AA1000 standardid koostas koos huvirühmadega Suurbritannias tegutsev rahvusvaheline katusorganisatsioon AccountAbility. Vt ka sotsiaalne audit, sotsiaalse vastutuse standard SA 8000.

H

heitsoojus, waste heat, Abwärme (f), бросовое тепло – tootmisprotsessis vabanev ja seal kasutust mitteleidev soojusenergia. H-e teke on mis tahes energiamuunduses termodünaamiliselt paratamatu. H-e tagasisuunamine tootmisesse, kasutamine kütteks või vee soojendamiseks võimaldab kokku hoida loodusvarasid ja vähendada saastust. Vt ka energiasääst, soojuse ja elektri koostootmine.

I

inimkesksus, antrophocentrism, anthropozentrismus (m), антропоцентризмkeskkonnaeetika vool, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub ainult inimesele omistatavatest õigustest ja inimlikust heaolust. I. ei pruugi tingimata olla keskkonna suhtes hoolimatum kui looduskesksus, kuna inimesed võivad seostada oma heaolu näiteks keskkonna hoidmise ja suhtelise heaoluga (selle üks avaldumisvorm ongi looduskeskne maailmavaade). Vt ka looduse õigused, süvaökoloogia.

J

jäätmed, waste, Abfall (m), отходы – inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on tekkekohas kõlbmatud, võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda, s.t neid on võimalik kasutada. Vt ka ohtlikud jäätmed, olmejäätmed, taaskasutus, tavajäätmed.

jäätmehooldus, waste management, Abfallwirtschaft (f), управление отходами – jäätmealane tegevus, mis hõlmab jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Vt ka jäätmete kogumine, jäätmete kõrvaldamine.

jäätmekäitlus, waste management, Abfallwirtschaft (f), управление отходами – tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutust ja kõrvaldamist. Esmatähtis suund peab siiski olema jäätmete tekke vältimine, seejärel korduskasutus, siis taaskasutus ning kõige viimase vahendina jäätmete kõrvaldamine. Vt ka jäätmehooldus.

jäätmete kogumine, waste collection, Abfallsammlung (f), сбор отходовjäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Vt ka jäätmehooldus, jäätmekäitlus.

jäätmete kõrvaldamine, waste disposal, Abfallbe­seitigung (f), устранение отходовjäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Üks levinumaid jäätmete kõrvaldamise toiminguid on jäätmete ladestamine prügilatesse. Teine levinud j. k-se viis on jäätmete põletamine. Vt ka jäätmehooldus, jäätmekäitlus.

K

kliimamuutusega kohanemine, adaptation to climate change , Adaption (f) an Klimaveränderung, aдаптация к изменению климата – tegevused, mis valmistavad ette muutuvates ilmastikuoludes toimetulekut ja tagajärgedega kohanemist kliimamuutuse mõju vähendamiseks, nii kodumajapidamiste, asumite ja ettevõtete, kui ka majandussektorite ja riikide tasandil. Nt rannaalade kaitsmine meretaseme tõusu ja üleujutuste eest, üleujutatavatelt aladelt elanike ümberasustamine, üleminek uute põllukultuuride kasvatamisele, kuumalainete eest varajase hoiatussüsteemi loomine, ilmastikutundlike nakkushaiguste vastu vaktsineerimine. Vt ka kliimamuutuse leevendamine, kohanemisvõime, toimetulekuvõime.

kohanemisvõime, adaptive capacity, Anpassungsfähigkeit (f) , aдаптационная способность – isiku, leibkonna või organisatsiooni võime muutustega kohaneda. Suur k. lubab ära kasutada muutustest tulenevaid võimalusi. K. ja haavatavus on pöördvõrdelises seoses. Valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu (IPCC) on määratlenud kliimaolude varieerumise ja kliimamuutusega kohanemise võime järgmiselt: „Süsteemi võime kohaneda kliimamuutusega (sh kliimaolude varieerumise ja äärmuslike ilmaoludega), et leevendada võimalikku kahju, kasutada ära võimalusi ja tulla toime tagajärgedega.“ Vt ka toimetulekuvõime.

kompensatsiooniala, compensation area, Ausgleichsgebiet (n), компенсационная площадь (компенсационная территория) – ökoloogiliselt tasakaalustav (korvav) ala maistus; suhteliselt intensiivse kasutusega alade vahel asuv ekstensiivselt kasutatav ala, mis mahendab keskkonnakahjustusi ja mitmekesistab maastikku. Näiteks kaitsepuistud kraavikallastel, kaitsetsoonid veekogude ääres, parkmetsad linnade ümber ning Vahe-Eesti loodusmaastikud Tallinna ja Kirde-Eesti tööstuspiirkondade suhtes. K-sid (söödapõlde) rajatakse ka läbirändel peatuvatele lindudele. Vt ka keskkonnakahju, ökoloogiline tasakaal.

kulutõhususe analüüs, cost-effectiveness analysis (CEA), Analyse (f) der Kosten­effizienz, анализ эффектив­ности затрат (АЭЗ) – tulude ja kulude parima suhte otsimine. Keskkonnamajanduse meetod nõutava keskkonnakvaliteedi saavutamiseks minimaalsete kuludega või parima tulemuse saavutamine etteantud kulutuste juures. Vt ka tasuvusanalüüs, teostatavusuuring, vähimast kulust lähtuv planeerimine.

L

Läänemere Agenda 21, Baltic Agenda 21, Agenda 21 (f) für den Ostseeraum, Aгeндa 21 по Балтийскому морю – 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud säästva arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse säästvaks arenguks Läänemere piirkonnas. See oli esimene regionaalsel tasandil ühiseid eesmärke sisaldav säästva arengu tegevuskava maailmas. Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine, transport, energeetika, turism, tööstus, põllumajandus, kalandus, metsandus ja keskkonnaharidus. Kuna valdkondade tegevust juhivad harilikult kaks riiki, üks Läänemere läänekaldalt ja teine idakaldalt, siis sõltub teemade edenemine nende riikide aktiivsusest. Samas puudub Läänemere Agendal projektide rahastamise mehhanism ja enamik projekte viiakse ellu riiklike ja muude vahendite abil. Vt ka Agenda 21, kohalik Agenda 21.

O

osoonikihi hõrenemine, depletion of ozone layer, Abbau (m) der Ozonschicht, истощение озонового слоя – osooni lagunemine stratosfääris, mille tõttu pääseb Maa pinnale elutegevust, inimese tervist ja keskkonda kahjustavat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikihi kahanemist põhjustavad peamiselt atmosfääris raskesti hajuvad halogeenitud klorofluorosüsinikud (CFCd), mida kasutatakse külmutusseadmetes, konditsioneerides, aerosoolpakendites jm. Seni arvatavalt suurim hõrenenud osoonikiht, mille osoonisisaldus on keskmisest tunduvalt väiksem, on Maa lõunapooluse kohal. Vt ka osoon.

R

reoveepuhastus, waste water treat­ment (sewage treatment), Abwasserbehandlung (f) (Abwasserklärung (f)), очистка сточных вод – saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse eemaldamine reoveest mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega. Vt ka biofilter, märgalapuhasti.

S

saaste eksport, export of pollution, Abfallexport (m), экс­порт загрязнения – saaste siirdamine tehniliste vahenditega või tootmise paigutamine ühest kohast teise. Näiteks kõrgemate korstnate abil välditakse kohalikku saastet, kuid põhjustatakse saastet tootmisüksusest kaugemal. Tootmise siirdamisega teise riiki siiratakse probleem ühest kohast teise. Vt ka kasvuhoonegaaside heite ülekandumine, piiriülene saaste, ökoloogiline dumping.

suutlikkuse tõhustamine, capacity building, Ausbildung von Fähigkeiten (pl), наращивание потенциала – 1) organisatsiooni oskuste ja võimete arendamine organisatsiooni mõjususe ja elujõulisuse suurendamiseks; 2) üksikisiku või teatud inimeste abistamine probleemide tuvastamisel ja nende lahendamisel. Võimekust arendatakse tehniliste toetavate tegevuste kaudu, sh juhendamine, koolitamine, spetsiifiline tehniline abistamine. Allikas: Geomedia, 2005. Vt ka jõutamine.

T

tasakaalustusmaks, compensatory tax, Ausgleichsabgabe (f), компенсационный налог – hüvitus nendele, kes mingi muutuse või poliitika tõttu kahju kannatavad. Näiteks ühe riigi ohtlike jäätmete ladestamine teises riigis kompenseeritakse rahas, kuid ebaeetilisuse tõttu on selline ökoloogiline dumping taunitav. Vt ka keskkonnatasu.

tööjõumahukas tootmine, labour in­tensive production, arbeit­intensive Produktion (f), трудоемкое производство – tootmisviis, kus kasutatakse maa või kapitali rakendamisega võrreldes suhteliselt rohkem tööjõudu. Tihtipeale sõltub ühe või teise tootmisteguri kasutamise intensiivsus selle hinnast. Näiteks kui tööjõud on odav, on põllumajandus tööjõumahukas, tööjõu kallinedes muutub aga kapitalimahukaks (kasutatakse rohkem masinaid).Vt ka kapitalimahukas tootmine, toormemahukas tootmine.

V

vaesus, poverty, Armut (f), бедность – täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks v-ks ja suhteliseks ehk sekundaarseks v-ks. Absoluutne v. viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. Suhtelise v-e termin märgib elanikkonna teatava osa kultuurilisi vajadusi, mis võrdluses ülejäänud ühiskonnaga ei ole rahuldatud piisavalt – olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega.Vt ka elustandard, sotsiaalne areng, sotsiaalsed probleemid, toiduga kindlustatus, vaesuse tsükkel, vaesusindeks.

vaesuse tsükkel, cycle of poverty, Armutskreis (m), цикл бедности – iseenesest võimenduv vaesuse ja sotsiaalse heidiklikkuse tsükkel, mis kandub edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Näitab kvalifitseerimata tööjõu, väikese sissetuleku, halbade elamisolude ja kehvade haridusvõimaluste seost. Vt ka sotsiaalsed probleemid.

vähimarenenud riigid, Least Developed Countries (LDC) (least advanced countries), am wenigsten ent­wick­elte Länder (pl), наименее развитые страны – ÜRO poolt defineeritud kui riigid, mille rahvamajanduse kogutoodang (RKT) inimese kohta on alla 500 USD aastas, riikide tööstustoodang alla 10% RKT-st ning kirjaoskuse tase alla 20%. Selle terminiga viidatakse tavaliselt 40 kõige vaesemale maale, mida iseloomustab äärmuslik vaesus, puudused tervisehoolduses, hariduses ja transporditeenustes, peamiselt põllumajandusele tuginev majandus, äärmuslikud geograafilised või klimaatilised olud (kuivus ja kõrbestumine, ulatuslikud loodusõnnetused, eraldatus jne).Vt ka kolmas maailm, majanduskasv, neljas maailm.

välisabi, foreign aid, Auslandshilfe (f), международная помощь – piiratud, tingimuslik ja sageli kitsa eesmärgiga tuluallikate vool, eeldatavalt majandusarengu julgustamiseks või lühiajaliste kriiside leevendamiseks. V. annab abivajavale riigile mõni teine riik või rahvusvaheline asutus. Majandusliku v. all mõeldakse nt tehnilist abi, tagastamatut abiraha, laenu arendusprojektidele, laenutagatisi. V. eesmärk on tavaliselt toetada partnermaid, ehitada üles sõjast laastatud riike, arendada majandust, saada ideoloogilist toetust, koguda strateegilisi andmeid või likvideerida looduskatastroofi tagajärgi. V. toimib sageli doonorriigi globaalse majandusliku ja strateegilise võimu suurendajana ning abistajale sobiva poliitilise režiimi või majanduspoliitika edendamise vahendina. V. suurendab tihti saajariigi majanduslikku sõltuvust, sest ressursivoog võib olla kahesuunaline (näiteks laenuintresside maksmine või kokkulepe kasutada kindlaid äripartnereid). V. kaldub kujundama kohalikku eliiti andjariigile sobivas suunas, võib viia rööpast välja kohalikud hinnad ja varustussüsteemid. V. on teatud arenguideoloogiate levitamise ja alalhoidmise võimas vahend. Vt ka alaareng, kolmas maailm, kolmanda maailma võlakriis, neokolonialism, roheline revolutsioon, vähimarenenud riigid.

Ü

ühishüvis, common good, Allmendegut (n) , общее благо – hüvis, mida võivad kasutada samaaegselt mitu kasutajat, nt kalavarud, puit, joogivesi, tervisekindlustus. Avalik hüvis erineb ü-st selle poolest, et selle tarbimine ühe inimese poolt ei vähenda kogust, mis jääb teistele tarbimiseks (nt õhk, riigikaitse, õiguse mõistmine). Vt ka ühisomand.

üldine süsteemiteooria, general systems theory, allge­meine Systemtheorie (f), общая теория системsüsteemide olemust, klassifitseerimist ja modelleerimist käsitlev üldteaduslik kontseptsioon. Üks selle keskseid probleeme on olnud süsteemide integratiivsete, osade seostest johtuvate (emergentsete) omaduste seletamine ja kujutamine. Esimese ü. s. visandas 1928. aastal L. von Bertalanffy organismi ja keskkonna seoste kohta. Nii selle kui ka hilisemate variantide (G. Klir, M. Mesarovič, A. Ujomov jt) arendamine ja eriti formaliseerimise katsed on ahendanud need teatavate süsteemitüüpide (nt hierarhiliste süsteemide) teooriateks. Kõikehõlmava ü. s. võimalikkus on problemaatiline.Vt ka süsteemianalüüs, süsteemidünaamika, süsteemne mõtlemine.