Säästva arengu sõnaseletusi

A

aineringe, substance turnover (cycling of substances), Stoffkreislauf (m), круго­ворот веществ – ainete ringkäik Maa eri piirkondades (sfäärides) ning nende vahel. Sisaldab nii elusa kui eluta aine ringkäiku. A. käivitaja on Maale jõudev ja siin teisenev päikeseenergia, raskusjõuenergia (nii Maa kui ka Kuu raskusjõu energia ning Maa siseenergia. A-s kombineeruvad geoloogilised (nt vulkaanilised) ja bioloogilised protsessid. Ökosüsteemis toimub a. autotroofsete organismide loodud orgaanilist ainet kasutavate organismide (heterotroofsete organismide) kaasabil. Orgaanilise aine uuenemise lõppedes muundub see lagundavate organismide koosmõjul taas mineraalseks aineks. Bioloogilise a. peamised protsessid on hapniku-, süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Vt ka hapnikuringe, keskkonnafunktsioonid, keskkonnamajandus, kinnine tootmistsükkel, süsinikuringe, taastuv energiaallikas, vihmamets.

E

elatusmajandus, subsistence economy, Subsistenz­wirtschaft (f), прожиточное хозяйство – majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise. Pered on nii tootjad kui ka tarbijad. Enamasti tugineb selline majandussüsteem põllundusele. Kuna jõukus ei põhine siinjuures rahal, vaid loodusvaradel, tuleb tegutseda looduskeskkonna taastootmisvõime piires. Suurem osa maailma vaestest elatub praegu sellisest majandamisviisist. Vt ka toiduga kindlustatus.

ettevõtte ühiskondlik vastutus (vastutustundlik ettevõtlus), corporate social responsibility (CSR), soziale Verantwortung (f) eines Unternehmens, корпоративная социальная ответственность (cоциальная ответственность предприятия) – kontseptsioon ja juhtimisvahend, mille alusel integreerivad ettevõtted sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid vabatahtlikult oma tegevusse ning suhetesse huvirühmadega. E. ü. v. aitab parandada sotsiaalset sidusust, soodustab uuendust, arendab ettevõtluskultuuri ning suurendab ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet. See tähendab seda, et ettevõtte edukust ei mõõdeta ainult finantstulemustega, vaid sama tähtis on see, kuidas ettevõtte arvestab oma tegevuse sotsiaalset mõju ja ökoloogilist jalajälge, ning oskab seda oma majandusedule kaasaaitava hoovana ära kasutada. Vt ka aruandlusstandardid AccountAbility 1000, Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, sotsiaalne aruanne, sotsiaalne audit, sotsiaalne ettevõtlus, sotsiaalse vastutuse standard SA 8000.

H

hapnikubilanss, oxygen balance, Sauerstoffbilanz (f), кислородный баланс – suhe atmosfääri lisanduva hapniku (fotosüntees, osalt ka keemilised reaktsioonid maakoores) ja sealt võetava (hingamine, kõdunemine, anorgaaniliste ainete oksüdatsioon, kütuste põletamine, tööstuslik kasutamine) hapniku vahel. Vt ka hapnikuringe, keskkonnabilanss, veebilanss.

hapnikuringe, oxygen cycle, Sauerstoffzyklus (m), круго­во­рот кислорода – hapniku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus - vee fotolüütilisel lagunemisel tekkiv vesinik seondub süsinikuga ja hapnik vabaneb. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Inimtegevuse tõttu (metsatustumine) näitab hapnikubilanss vaba hapniku sisalduse vähenemist Maa atmosfääris. Vt ka aineringe, süsinikuringe.

happevihmad (happesademed), acid rain (acid precipitation), saurer Regen (m), кислотные осадки – happelise reaktsiooniga (pH<5,6) sademed või kaste. H-u tekitavad peamiselt fossiilkütuse põletamisest pärinevad väävli- ja lämmastikuühendid, eelkõige SO2 ja NOx, ning loomakasvatusest pärinev NH3, mis ühinevad õhus leiduva veega, moodustades väävel- ja lämmastikhappe. H-de tagajärjel kuivavad metsad (eriti okaspuumetsad), eutrofeeruvad ja surevad veekogud, hapestuvad ja mürgistuvad mullad, lagunevad lubjakivist ehitised. Vt ka kriitiline koormus, sudu.

hoiuala, special conservation area (limited conservation area), Schutzgebiet (n), заповедник – elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mis võeti uue kaitstava loodusobjekti kategooriana Eestis kasutusele looduskaitseseadusega 2004. aastal, kui tekkis vajadus tagada Natura 2000 võrgustiku alade kaitse seal, kus olemasolev tegevus võis jätkuda ilma ala senist kaitse- ja kasutuskorda muutmata. H. säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatava tegevuse mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustav tegevus. Vt ka kaitseala, linnuala, loodusala.

I

imikusuremus, infant mortality, Säuglingssterblichkeit (f), детс­кая смертность – kuni üheaastaste laste suremus, tavaliselt väljendatuna 1000 elussünni kohta. I-t peetakse üheks olulisemaks demograafiliseks ja säästva arengu indikaatoriks, sest see on eriti tundlik sotsiaalsete ja ökoloogiliste olude suhtes. Vt ka inimarengu indeks.

K

kaitseala, protected area, Schutzbereich (m) , за­поведник – inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. K-d jagunevad Eestis eri kaitsekorraga vöönditeks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. K-tüübid on rahvuspark, looduskaitseala ja maastikukaitseala (looduspark). Vt ka biosfääri programmiala, hoiuala, kaitstav loodusobjekt.

keskkonna isepuhastusvõime, en­viron­mental assimilative capacity, Selbst­reini­gungs­kraft (f) der Umwelt, эко­ассимиляционная способностьökosüsteemide võime assimileerida ja kahjutustada saastust organismide elutegevuse ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena. Olulisemaid ökosüsteemide omadusi, mida inimtegevuses (nii üksikisiku, ettevõtte kui riigi tasandil) kasutatakse enamasti tasuta. Vt ka biofilter, keskkonnafunktsioonid, keskkonna taluvusvõime, siduja, ökoloogiline jalajälg, ökoloogiline tasakaal.

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), strategic environmental assess­ment (SEA), Strategische Umweltprüfung (f) (SUP) , стратегическая экологическая оценка (СЭО) – strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. KSH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides. Vt ka keskkonnamõju hindamine, strateegiline planeerimine.

kolmanda maailma võlakriis, Third World debt crisis, Schuldenkrise (f) der Dritten Welt, долговой кризис в стра­нах Третьего мира – väikese või keskmise sissetulekuga riikide finantsprobleem, mis takistab nende arengut ja põhjustab vaesust ja keskkonnaseisundi halvenemist. Võlgnikest riigid peavad tootma ekspordiks, saamata rahuldada omaenda rahvastiku põhivajadusi. 1970. aastatel püüti Aafrika ja Lõuna-Ameerika majandusarengut edendada laenude abil arenenud maadest, kuid tagasimaksmine muutus raskeks 1980. aastate ülemaailmsest majanduskriisist alates. Võlgade intress on muutnud tagasimakstavad summad algsete laenatud summadega võrreldes mitmekordseks. 2005. aastal leppisid G8 riigid kokku 40 maailma vaeseima riigi võlgade kustutamises, kuid tegelikud muutused on visad tulema. Võlgade kustutamise nõuet on ka kritiseeritud, väites, et see ei arvesta kolmanda maailma valitsuste süüd tekkinud olukorras. Lahenduseks peavad kriitikud rangemaid nõudeid riikide fiskaalpoliitikale. Vt ka arengumaa, üleilmastumine.

L

linnaline liikuvus , urban mobility, städtische Mobilität (f), городская подвижность – kontseptsioon, mis hõlmab jätkusuutliku linnaliikluse keskkonna planeerimist, linnaliikluse infrastruktuuri arengut, logistikat ning linnaliikluse keskkonnamõju hindamist, sotsiaalse ja majandusliku mõju arvestamist jms. Allikas: Eesti Keele Instituut.Vt ka liikuvuskorraldus, säästev linnaplaneerimine.

linnauuendus, urban renewal, Stadterneuerung (f), обновле­ние города – linna hüljatava või allakäiva piirkonna ümberplaneerimine arenguimpulsside andmiseks. Enamasti kasutatakse hääbuva traditsioonilise tööstuse, kahjustatud keskkonna ja/või sotsiaalsete probleemidega piirkondades. Vt ka ruumiline planeerimine, säästev linnaplaneerimine.

linnaökoloogia, urban ecology, Stadtökologie (f), эколо­гия городаsotsiaalökoloogia osa, mis käsitleb linnaelu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. L-ga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Ei hõlma siseruumidesse puutuvat. Vt ka säästev linnaplaneerimine.

M

maksusoodustus, tax incentive, Steuervergünstigung (f), налоговая льгота – madalama maksumäära kehtestamine või maksuvabastus tootjate või tarbijate käitumise mõjutamiseks. Näiteks keskkonnamaksust vabastus juhul, kui ettevõte investeerib keskkonnakaitsesse, mis vähendab saastamist. Vt ka keskkonnapoliitika vahend, majandushoob, majanduslik stiimul.

materjalivoo arvestus, material flow accounting (MFA), Stoffstromanalyse (f), анализ потока материалов – vahend materjalikasutuse tõhususe hindamiseks tootmises ja tarbimises. M. a-i abil saab tuvastada süsteemis kõige suurema materjalikulu ja materjali väljavooluga (jäätmed, heitmed) osad, et seda ohjata. Tavapärased majandusanalüüsi meetodid enamasti materjalikasutuse tõhusust ei peegelda, sest need käsitlevad rahavooge. Vt ka olelusringi hindamine, sotsiaalne metabolism, tööstusökoloogia, ökoloogiline jalajälg, ökoloogiline seljakott, ökotõhusus, ühendivoo analüüs.

P

piisavus, sufficiency, Suffizienz (f), достаточность (достаток) – rahuldumine mingi teenuse- või tootmistasemega pideva kasvutaotluse ja sellest lähtuva loodusvarade tarbimise lakkamatu kasvamise asemel. P. ja ökotõhusus on säästva arengu saavutamise meetmetena väga vajalikud, sest kui ökotõhususe taotlemisega ei taotleta ka piisavust, siis jääb tõhususe abil saavutatud dematerialiseerimine tarbimise kasvu tõttu olematuks (loodusvarakasutus ei vähene näiteks siis, kui kaks korda vähem kütust tarbivat sõiduautot kasutatakse kaks korda pikemaks teekonnaks). Kuna kõrge elukvaliteediga riikides on seos materiaalse jõukuse, SKT ja heaolu vahel suhteliselt lõtv, siis peaks p. olema võimalik ilma elukvaliteedi languseta, sest heaolu suurendamiseks võib kasutada ka puhkust ja teisi materiaalseid vahendeid mittevajavaid tegevusi.Vt ka nõudluse ohjamine.

puhtam tootmine, cleaner production, saubere Produktion (f), экологически более чистое произ­водст­во – strateegia tootmise ja toodete täiustamiseks, et vähendada neist tulenevaid riske inimestele ja ümbritsevale keskkonnale ning suurendada nende ökotõhusust. P. t-se põhimõte on saaste vältimine, mida saavutatakse taaskasutuse, töötlemise, tehnoloogia muutmise, kontrollmehhanismide, ressursikulu vähendamise, materjalide asendamise jms teel.Vt ka dematerialiseerimine, kinnine tootmistsükkel, materjalikulu, olelusringi hindamine, säästev tehnoloogia, säästev tööstus, toruotsatehnoloogia, tööstusökoloogia.

päikeseenergia, solar energy, Solarenergie (f), солнечная энергия – energialiik, mille energiaallikaks on termotuumareaktsioon Päikese sisemuses, kus vesinik muutub heeliumiks. Päikeseenergeetika on p. kasutamisel põhinev elektri ja/või soojuse tootmine. Päikeseküttel põhineva sooja vee saamiseks kasutatakse tumedapinnalisi päikesepaneele, millest läbi voolav soojusvaheti (selleks võib olla vesi või muud sobivad vedelikud) kannab soojuse akumulatsioonipaaki, kust seda saab kasutada kas kütteks või sooja vee saamiseks. Soojusakumulaatorina toimib ka hoonete lõunakaartesse läbi klaaskatte avanev tumeda pinnaga massiivne sein, millesse päeval salvestuv soojus vabaneb öösel siseruumidesse. Elektritootmisel on kaks võimalikku lahendust: 1) peeglitega kontsentreeritud päikesevalgusega saadakse aur, mis käivitab auruturbiini ja sellega ühendatud elektrigeneraatori (või kasutatakse skeemi, kus kontsentreeritud p. suunatakse muu soojusmasina, näiteks stirlingmootori käivitamiseks); 2) kasutatakse pooljuhtelementi ehk päikesepatareid, mille siiretele langev valgus tekitab elektrivoolu. Vt ka taastuv energiaallikas.

püsielupaik, species protection site, ständige Standort (m) von Arten, постоянная среда обитания разновидностей – Eesti looduskaitseseaduse (2004) kohaselt on p. väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv teatud liigi kaitseks loodud ala. Vt ka kaitstav loodusobjekt.

S

saastekoormus, pollution load, Schadstoffbelastung (f), загрязненность – mingis ajavahemikus puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk. Vt ka heide, kaubeldavad load, kriitiline koormus, saastus, toruotsatehnoloogia.

saneerimine (maaala tervendamine), cleaning up, Sanierung (f), расчистка – rikutud territooriumi (maastike, ökosüsteemide) taastamine ja otstarbekas kujundamine. Kasutatakse heitmetega saastatud territooriumide korrastamisel ja jääkreostuse kõrvaldamisel. Vt ka puhastuskulu.

siduja, sink, Senke (f), поглотительökosüsteemi osa, mis suudab vastu võtta ja kahjutustada inimese tekitatud saaste- ja jääkaineid (sh CO2 sidumine; vette, õhku ja pinnasesse sattuvate heitmete neutraliseerimine, lagundamine ning uuesti looduslikku ringesse laskmine). Süsiniku sidujana toimivad nt ookeanid, metsad ja sood, mis neelavad rohkem süsinikdioksiidi, kui eraldavad seda. Seetõttu on nende ökosüsteemide säilitamine ja kaitse väga vajalik kliimamuutuse negatiivse mõju leevendamisel. Maismaa ökosüsteemidest seovad süsinikku kõige rohkem kõrgsood ehk rabad – surnud taimejäänused ei saa märjas keskkonnas laguneda ja süsihappegaasi vabastada, mistõttu suur osa sealsest süsinikust seotakse aastatuhandeteks.Vt ka kasvuhoonenähtus, keskkonnafunktsioon, keskkonna isepuhastusvõime, keskkonna taluvusvõime.

sotsiaaldarvinism, social darwinism, Sozial­darwi­nis­mus (m), социальный дарвинизм – sotsiaalteooria, mis rakendab darvinistlikke loodusliku valiku põhimõtteid ühiskonnale. Tuntuimad sotsiaaldarvinistid olid H. Spencer (1820–1903) ja G. Sumner (1840–1910), mõlemad väitsid, et ühiskonda tuleb vaadelda kui kohanevat organismi. Tänapäeval kasutatakse sageli halvustavas tähenduses ühiskonnauurimises bioloogilist reduktsionismi esindavate teadlaste kohta. S. on problemaatiline ka poliitiliselt: kui inimesed ja ühiskond alluvad tugevaima ellujäämise printsiibile, õigustab see alati status quod. S. pooldab vabaturumajandust, kus valitsus ei sekku majandustegevusse. Vt ka laissez-faire.

sotsiaalne areng, social development, soziale Entwick­lung (f), социальное развитие – üldise heaolu paranemine, mida mõõdetakse selliste sotsiaalsete indikaatoritega nagu keskmine eluiga, laste suremus, kirjaoskus, sotsiaalteenuste pakkumine; tänapäeval lisatakse inimkeskse arengu kontekstis näitajatena ka vaeste kogukondade elujärje parandamine, kogukonnajuhtimine, omavõim ja keskkonnaanalüüs. S. a. edeneb näiteks haridus-, tervise- ja elamumajandusprogrammide ning avalikele teenustele parema juurdepääsu võimaldamise kaudu. Vt ka areng, elukvaliteet, säästev inimareng.

sotsiaalne aruanne, social report, Sozialbericht (m), социальный отчёт – ühiskonna või organisatsioonide mitterahalised andmed, mis sisaldavad mõne või kõik järgmistest: missioon, visioon, väärtushinnangud, töökeskkonna sisekliima, sotsiaalne dialoog, inimõigused, kogukonnakaasatus, kohalik majandusareng, looduskeskkond, turg. Aruandes peaksid kajastuma ka vajalikud mõõdikud. Allikas: Geomedia, 2005. Vt ka ettevõtte ühiskondlik vastutus, keskkonnaaruanne, sotsiaalne indikaator, väärtus.

sotsiaalne dumping, social dumping, Sozial-Dumping (n), социальный демпинг – ettevõtete üleviimine nõrgema tööjõuregulatsiooniga maadesse. Kunstlikult väikesed tootja kulud annavad ebaausa eelise rahvusvahelises kaubanduses. Vt ka postkolonialism, õiglane kaubandus, ökoloogiline dumping, üleilmastumine.

sotsiaalne ettevõtlus, social entrepreneurship, soziales Unternehmertum (n), социальное предпринимательство – sotsiaalselt vastutustundlik, uuenduslik äritegevus, mis suudab vastata sotsiaalsetele probleemidele ja kogukonna vajadustele turuvõimalusi ära kasutades, ent keskendumata kasumile. Vt ka ettevõtte ühiskondlik vastutus.

sotsiaalne hind, social price, Sozialkost (f), социаль­нaя цена – mingi toote või teenuse loomise tegelik hind ühiskonnale; võib olla suurem kui turuhind.Vt ka väliskulu.

sotsiaalne indikaator (sotsiaalne näitaja, sotsiaalne mõõdik), social indi­cators, sozialer Indikator (m), социальный индикатор – igasugune regulaarselt kogutav sotsiaalne statistika, mida on võimalik kasutada ühiskonna üldise seisundi ja sotsiaalse heaolu (nt kirjaoskuse, kuritegevuse, suremuse, tervishoiuteenuste tase) muutuste kirjeldamiseks. Tänapäeval on statistiliste üldistuste kõrval tunnistatud tundlikumate vahendite olulisust, eriti disagregeeritud ehk sotsiaalsete rühmade erinevat olukorda peegeldavate näitajate tähtsust. Vt ka inimarengu indeks, sotsiaalne aruanne, säästva arengu indikaator, vaesusindeks.

sotsiaalne kapital, social capital, Sozialkapital (n), социальный капитал – inimestevahelised suhted ja võrgustikud koos ühiste normide, väärtuste ning arusaamadega, mis hõlbustavad koostööd rühmade sees ja vahel ühiskonnale kasu loomise eesmärgil. S. k. on kodanikuühiskonna alus. Nii s. k. kui inimkapital on seotud inimese heaoluga: s.k ühiskonna tasandil, inimkapital üksikisiku tasandil. Vt ka institutsioon, kapital, looduskapital.

sotsiaalne konstruktivism, social con­structivism, sozialer Konstruktivismus (m) (Sozialkonstruktivismus (m)), социальный конструк­ти­визм – seisukoht sotsiaalteadustes, mille kohaselt sõltub teadmine alati sotsiaalsest taustast ja on aktiivse loometöö tulemus, mitte varem olemasoleva ja valmis reaalsuse avastamine. S. k. tekkis 20. saj keskpaigas seoses teadmussotsioloogia arenguga (näiteks P. Berger ja T. Luckmann 1966), hiljem on seostatud ka poststrukturalismi, feministliku kriitika ja postmodernismiga. Säästva arengu seisukohalt olulised teemad on olnud näiteks keskkonnaprobleemide või nende puudumise konstrueerimine, riski sotsiaalne konstrueerimine. Vt ka sotsiaalsed probleemid, sotsiaalsed väärtused.

sotsiaalne metabolism, social metabolism, sozialer Stoffwechsel (m), социальный метоболизм – ühiskonna tarbimise füüsiline dimensioon, mida mõõdetakse materjalivoo arvestuse abil. Kasutatakse elukvaliteedi, materjalikulu ja energiamahukuse vaheliste seoste uurimisel. Vt ka sotsiaalökoloogia.

sotsiaalne märgis, social label, soziales Etikett (n), социальный знак – tarbijate ostuotsuste mõjutamiseks mõeldud märgis või teatis tootel, mis iseloomustab ettevõtte tegevuse sotsiaalset ja eetilist mõju huvirühmadele. Vt ka keskkonnamärgis, ökomärgis.

sotsiaalne vahetus, social trade-off, sozialer Kompromiss (m), социальный компромисс – kompromiss probleemi lahendusest saadavate hüvede ja ilmnevate kaotuste vahel. Juhul kui tuleb teha valik vastuoluliste võimaluste vahel, saab mingi eesmärgi saavutada ainult teise eesmärgi saavutamise võimaluste kahandamise tulemusel. Näiteks millegi parandamine/suurendamine toob automaatselt kaasa teise komponendi halvenemise/vähenemise. Selliste valikute tegemine nõuab otsusetegijalt kindlaid teadmisi, mis on ühe valiku tegemise eelised ja teise valiku tegemata jätmise kulud. Vt ka vangide dilemma.

sotsiaalse mõju hindamine, social impact assessment (SIA), Sozialverträglichkeitsprüfung (soziale Folgenabwägung (f)), оценка социального воздействия – strateegiadokumentides ja projektides kavandatavate tegevuste positiivse ja negatiivse mõju analüüsimine inimese tervise, elukvaliteedi ja tööhõive seisukohast, mõju seire ja maandamine. Selle esmane eesmärk on kaasa aidata jätkusuutliku ja õiglase keskkonna loomisele. Vt ka keskkonnamõju hindamine, põlvkondadesisene õiglus, sotsiaalne audit, teostatavusuuring, tervise mõju hindamine.

sotsiaalse vastutuse standard SA 8000, Social Accountability 8000, Standard (m) für Sozialverantwortlichkeit (SA 8000), стандарт SA 8000 “Социальная ответственность” – rahvusvaheline töötajate õiguste standard ja kontrollisüsteem. Auditeeritav töökohtade sertifitseerimise standard põhineb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide, ÜRO inimõiguste deklaratsiooni ja lapse õiguste konventsiooni sätetel. Standardi kriteeriumidega piiratakse laste töö ja sunniviisilise töö kasutamist, seatakse ohutu ja tervisliku töökeskkonna, ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste, tööaja, töötasu ja organisatsiooni juhtimise nõuded, keelustatakse diskrimineerimine ning reguleeritakse distsiplinaarkaristuse rakendamist. 1997. aastal rahvusvahelise valitsusvälise sotsiaalse vastutuse organisatsiooni (Social Accountability International) algatatud vabatahtlikku standardit võib rakendada igas suuruses asutuses või ettevõttes kõigis majandusharudes. Vt ka aruandlusstandardid AccountAbility 1000, ettevõtte ühiskondlik vastutus, lapstööjõud, sotsiaalne audit, õiglane kaubandus.

sotsiaalsed probleemid (sotsiaalprobleemid), social prob­lems, Sozial­prob­leme (pl), социальные проблемы – ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. 1970. aastateni uuriti s. p-e reaalsuse objektiivsete ja vaadeldavate aspektidena. Edaspidi lähtus s. p-e uurimine sotsiaalse konstruktivismi mõjul seisukohast, et s. p. sõltuvad ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist – inimeste käitumise moraalne hindamine on osa s. p-e identifitseerimisest. Meie kogemused ja tõlgendused olukordadest muutuvad ja seega on s. p-ks määratlemine subjektiivne. Vt ka globaalne ümberorienteerumine, linnauuendus, valglinnastumine.

sotsiaalsed väärtused (ühiskondlikud väärtused), social values, soziale Werte (pl), социальные ценности – kesksed tõekspidamised ja eesmärgid ühiskonnas. Olgugi et suur osa s. v-i on üks ühiskonna toimimise aluseid, toimivad need sageli ka kehtiva võimu ja status quo õigustamiseks ja takistavad põhjalike muudatuste tegemist. S. v-e muutmine või mõjutamine jätkusuutlikumaks annab võtme säästva arengu ideoloogia juurutamiseks. S. v-e osa on siiski kerge üle hinnata, ühiskond püsib koos ka s. v-e konsensuseta ning juhtimine toimub suurel määral poliitilise ja majandusliku võimu kaudu. On vaja arvestada, et kehtivate väärtushinnangute juurde jäämine tuleneb pigem pragmatismist ja mugavusest, mitte sügavast veendumusest nende õigsuses. Vt ka sotsiaalne konstruktivism, tarbimisharjumuste muutmine, väärtus.

sotsiaalökoloogia, social ecology, Sozialökologie (f), со­циаль­ная экология – sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed. S. kujunes esialgu linnasotsioloogia (urbaniseerumissotsioloogia) osana. Vt ka inimökoloogia, sotsiaalne metabolism.

strateegiline planeerimine, strategic planning, strategische Planung (f), стратегическое планиро­ва­ние – sammsammuline tegevus arengu kaugemate ja laiemate eesmärkide ning nende saavutamise teede ja tegevuskava sõnastamiseks, viimistlemiseks ja lõplikuks määratlemiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ja annab suuna ning juhised detailsemaks kavaks ja haldusotsuste langetamiseks. Vt ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, keskkonnastrateegia, Säästev Eesti 21.

stsenaarium, scenario, Szenarium (n) (Szenario (n)), сценарий – võimalike tulevikusündmuste kirjeldus, mis lähtub eri vaatenurkadest minevikus toimunud sündmustele ning olevikus ja tulevikus toimuvale arengule. S-d võivad olla ennustavad (forecasting) või tuletavad (backcasting), uurivad või normatiivsed, kvalitatiivsed või osaliselt kvantitatiivsed. Sageli kasutatakse s-de loomiseks protsesside või nähtuste modelleerimist. Vt ka maailmamudel, süsteemianalüüs, süsteemidünaamika, süsteemne mõtlemine.

subsiidium, subsidy, Sub­vention (f), субсидия – riigi rahaline abi ettevõtjatele, et kunstlikult muuta nende toodang odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Valitsused kasutavad s-e näiteks uue majandusharu arendamiseks, kriiside ajutiseks leevendamiseks või riigile tähtsate majandusharude (nt transport, põllumajandus, energeetika) toetamiseks. S-i võib esineda ka varjatud vormis, nt maksudest vabastamine, madalaintressilised laenud, kaitsetollid, transpordi väliskulud, mille maksavad kinni kõik ühiskonnaliikmed. Vt ka majandushoob, majanduslik stiimul.

sudu, smog, Smog (m), смог – suitsust või muust õhusaastest mürgine udu. Nn Londoni s. peamine kahjustav mõjur oli küttekolletest pärinev vääveldioksiid. Fotokeemiline s. (nn Los Angelese s.) on sekundaarsaastumine; see tekib päikesepaistelise ja kuiva ilmaga, kui sõidukite heitgaasides sisalduvad süsivesinikud ja lämmastikoksiidid moodustavad päikesekiirguse mõjul peroksiide ja osooni, mis ärritavad eriti tugevalt limaskesti, kahjustavad taimi ja mitmesuguseid tehismaterjale ning vine vähendab nähtavust märkimisväärselt. Vt ka happevihmad.

sünergiline mõju, synergistic impact (effect), synergistische Wirkung (f), синергичное действие – mitme mõjuri koostoimel võimenduv mõju. Keskkonnamõjutegureid eraldi vaadeldes ja mõõtes ei ilmne alati nende terviklik koosmõju keskkonnale. Vt ka kumulatiivne mõju, keskkonnamõju hindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine, keskkonnariski hindamine.

süsteem, system, System (n), система – omavahel seostatud objektide terviklik kogum, mille moodustavad materiaalsed objektid, liigitusüksused (näiteks bioloogiline süstemaatika), terminid jne. S. koosneb osadest – analüüsiüksustest, mida saab käsitada nende siseehituse poole pöördumata; kui seda aga tehakse, saab osast hierarhilise süsteemi alasüsteem. Süsteemi uurimine on eeskätt osade seoste (s-i struktuuri) uurimine. Keeruka objekti süsteemne esitus on suhteline: teistsugune eesmärk ja uurimisviis liigendaksid objekti teisiti. Elunähtuste s-de (biosfäär, kooslus, organism) iseloomulikud jooned on nende talitlusviis, püsivus ja eristumine s-iväliste objektide kogumist – keskkonnast. Biosüsteemide mõistmisel on tulemuslik termodünaamikast pärinev liigitus isoleeritud süsteemiks (aine- ja energiavahetus keskkonnaga puudub), kinniseks süsteemiks (ainevahetust pole, energiavahetus on, näiteks Maa) ja avatud süsteemiks (on nii aine- kui energiavahetus, näiteks organism). Objektide tähtsustamine süsteemi osadena ning nende kombineerimine süsteemideks ja alamsüsteemideks on nähtuste või protsesside terviklikkuse ja olemuse mõistmisel möödapääsmatu tegevus.Vt ka holism, institutsioon, süsteemianalüüs, süsteemidünaamika, süsteemne mõtlemine, üldine süsteemiteooria.

süsteemianalüüs, systems analysis, Systemanalyse (f), сис­темный анализ – suursüsteemide (ökosüsteemid, biosfäär, tehnosfäär) uurimise viis süsteemis kulgevate protsesside mõistmiseks. Hõlmab probleemi püstitamist, eelduste (lihtsustuste) valikut, mõõtmist, andmetöötlust, modelleerimist ja optimeerimist. S-l põhineb nt keskkonnaindikaatorite DPSIR-mudel. Vt ka maailmamudel, stsenaarium, süsteem, süsteemidünaamika, süsteemne mõtlemine.

süsteemidünaamika, system dynamics, Systemdynamik (f), системная динамика – dünaamiliste, komplekssete süsteemide, nagu rahvastiku-, majandus- ja ökosüsteemide analüüsimise meetod; hõlmab süsteemi osade ning nende seoste mõttelist või matemaatilist modelleerimist. S. meetodi rajas 1960. aastate algul Jay Forrester. S. muudab teistest lähenemistest erinevaks süsteemi väljundite ringluse (feedback loops) uurimine, mis näitavad lineaarseid ning mittelineaarseid seoseid süsteemiosade vahel. Vt ka kinnine tootmistsükkel, komplekssus, maailmamudel, stsenaarium, süsteemianalüüs, süsteemne mõtlemine.

süsteemne mõtlemine, systems thinking, Systemdenken (n), системное мышлениеholismist lähtuv käsitlus, mis põhineb arusaamal, et süsteemi osad toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või teistest süsteemi osadest eraldatud. S. m. esindab seisukohta, et süsteemi moodustavate osade omavahelisest toimest ning seostest aru saades on võimalik mõista kogu tervikut. S. m. on säästva arengu eeldus, kuna käsitleb majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaküsimusi vastastikku sõltuvatena. Vt ka komplekssus, stsenaarium, süsteemianalüüs, süsteemidünaamika.

T

tasakaalumajandus , steady-state economy, stationäre Wirtschaft (f), экономика устойчивого состояния – majandus, mida iseloomustavad konstantsed rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasakaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly't, kellelt 1971. a. ilmus artikkel „Toward a steady-state economy“. Allikas: IISD Definitions and ConceptsVt ka biomajandus, keskkonnamajandus, ringmajandus, rohemajandus, sinine majandus, ökoloogiline majandus.

teisene toore (sekundaartoore), secondary raw material, sekundärer Rohstoff (m), вторичное сырье – 1) tootmise lähteained, mida saadakse tootmisjääkidest (taaskasutus); 2) toore, mida uute ammutamisviisidega saadakse maardlatest, mis olid varem tühjendatud oma aja tehniliste võimaluste piirides (näiteks järelammutamisega saadud nafta). Vt ka säästev kasutus, säästev tööstus.

V

varihind, shadow price, Schattenpreis (m), теневая цена – majandusmatemaatilise mudeli koefitsient, mis iseloomustab mingi toote, hüve või majandusharu väärtuse muutumist olenevalt mudeli sihifunktsiooni ja piirangute muutumisest. V-de abil on teoreetiliselt võimalik prognoosida tooterühmade hindade dünaamikat olenevalt näiteks keskkonnakaitse piirangutest tingimusel, et mudel peegeldab adekvaatselt tootjate ja tarbijate käitumist ning teisi hindade kujunemist mõjutavaid tegureid. Tegelikult ei ole see tingimus mitte kunagi täidetud ja varihindu saab kasutada seepärast vaid prognoosimise üsna algelise abivahendina. Vt ka loodusvara säästev hind.

Ü

ühendivoo analüüs, substance flow analysis (SFA), Substanzflussanalyse (f) (SFA), анализ потока соеди­не­ний – analüüsimeetod, millega uuritakse keemiliste elementide (nt süsiniku) ja ühendite vooge majanduses, majandusharus või ühe toote/teenuse olelusringi jooksul, ning nende keskkonnamõju. Vt ka materjalivoo arvestus, olelusringi hindamine.