Säästva arengu sõnaseletusi

A

aktsepteerimisvalmidus, willingness to accept (WTA), Bereitschaft (f) zu akzeptieren, готовность акцептироватьtingliku hindamise meetodi osa, mille puhul tehakse küsitluse teel kindlaks, kui suur peab olema hüvitus, et inimesed loobuksid mingist ökosüsteemiteenusest; kasutatakse näiteks lähedal asuva metsa puhkeväärtuse määramiseks. Vt ka maksevalmidus, tasuvusanalüüs.

altpoolt tulev algatus (bottom-up), bottom-up, bottom-up, подход "вверх дном"säästva arengu strateegia, mis väljendab soovi lahendada probleeme kohapeal demokraatlikel alustel, kodanikualgatuse korras ja üldsuse osalusel, alustades nn rohujuuretasandist või seda vähemalt kaasates. Vt ka käsukorrapoliitika (top-down).

B

bioakumulatsioon, bioaccumulation, Bio­akku­mulation (f), биоаккумуляция – organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad organismidesse või nende osadesse. Näiteks dioksiinidel on võime bioakumuleeruda. B. võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elavate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning närvisüsteemi talitluse häireid. Vt ka DDT, ökotoksikoloogia.

bioenergia, bioenergy, Bioenergie (f), биоенергия – biomassi kui ühe võimaliku taastuva energiaallika, näiteks puidu, puidutöötlemise jäätmete, põllumajandussaaduste tootmise jäätmete vms põletamisel vabanev energiahulk. Biomassi baasil toodetav energia on alternatiiv fossiilkütusest toodetavale energiale, juhul kui tootmises ei kulu fossiilenergiat rohkem või sama palju, kui b. e-t saadakse ning biomassi kasvatamine energiaallikana ei vähenda toiduvilja kättesaadavust. Põlemisel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, sest see seotakse uuesti fotosünteesil. Vt ka biokütus, energiamets, taastuvenergia, toiduga kindlustatus.

biofilter, biofilter (biological filter), Biofilter (m/n), биофильтр – looduslik või tehislik toit- ja mürkainete kurn. Loodusliku b-na toimivad nt roostikud ja luhad, mis püüavad kinni ja koguvad endasse biogeenseid ja mürgiseid aineid. Tehislik b. on reoveepuhastussüsteem, kus saasteained lagundatakse tehislikult loodud struktuurides (betoon- või terasmahutid, mitmesugused täidisained) mikroorganismide abil, mis moodustavad tehisalusel limaja elukeskkonna – biokile. B-d toimivad iseenesliku õhutuse või intensiivse puhastuse korral pumpade või muude seadmetega tagatud sundõhutusega. Biofiltratsioonimehhanism toimib ka ökosüsteemses märgalapuhastis. Vt ka keskkonna isepuhastuvõime, reoveepuhastus.

biogaas (käärimisgaas), biogas (biological gas), Biogas (n), биогаз – suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, b-i generaatorites ja veepuhastusseadmetes. B-i põhiline energiakandja on metaan (CH4). B. kütteväärtus on võrreldav maagaasi kütteväärtusega. Näiteks prügila b-is võib metaanisisaldus tõusta 60%-ni. Loomakasvatuses saab veise päevasest väljaheitest toota kuni 1,7 m3 biogaasi. B. globaalse soojendamise efekt on 21 korda suurem kui süsihappegaasil, mistõttu on b-i utiliseerimine vajalik kasvuhoonegaasiheite vähendamisel. Vt ka biokütus, kasvuhoonegaasid.

bioindikaator, bioindicator, Bioindikator (m), биоинди­катор – organism või kooslus, mille tunnuste põhjal saab otsustada keskkonnaseisundi (nt õhu või vee kvaliteedi) ja selle muutuste (eriti inimtekkeliste) üle. Mõned b-d märgitsevad maardlate asukohti; b-d on ka õhusaaste suhtes tundlikud samblad ja samblikud. Vt ka keskkonnaindikaator.

biokütus, biofuel, Biokraftstoff (m), биологическое топ­ливо – gaasiline, vedel- või tahkekütus, mille energiakandja on elusorganismide toodetud orgaaniline aine. B. on näiteks puit (hakkepuit, raiejäätmed, saepuru), puusüsi, teatava tinglikkusega ka turvas, diiselmootorites kasutatav rapsiõli, etüülalkohol (etanool), mis osaliselt või tervikuna asendab bensiini, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkiv biogaas. B-t nähakse taastumatute energiaallikate võimaliku asendajana, juhul kui b-te tootmisel arvestatakse keskkonnakaitsenõudeid, tootmises ei kulu rohkem fossiilenergiat kui b. asendab, ning tagatud on toiduga kindlustatus. B-e põletamisel vabanevat CO2 kliimamuutuse põhjustajana ei arvestata, sest fotosüntees seob selle uuesti. Vt ka bioenergia, taastuv energiaallikas.

biomajandus, bioeconomy (biobased economy), Biotech-Wirtschaft (f), биоэкономика – biomassi kasutamisel põhinev majandus: põllu- ja metsamajanduse ning toidutööstuse saaduste ja jäätmete kasutamine materjalide, kemikaalide ja kütuste tootmiseks ning energia saamiseks. Allikas: Partners for Innovation 2012Vt ka keskkonnamajandus, ringmajandus, rohemajandus, sinine majandus, tasakaalumajandus, ökoloogiline majandus.

biopiraatlus, biopiracy, Biopiraterie (f), биопиратст­воloodusvarade ja teadmiste patenteerimine suurkorporatsioonide, riikide ja teadusasutuste poolt ilma võrdse tunnustuse ja hüvituseta neid varasid kasutanud ja teadmisi loonud kohalikele kogukondadele. Viitab eelkõige põlisrahvaste biomeditsiiniliste teadmiste patenteerimisele. Patenteerimine ja ka geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) tootmine on uued viisid kolmanda maailma koloniseerimise jätkamiseks. Vt ka rahvusvaheline korporatsioon, neokolonialism, postkolonialism, traditsioonilised teadmised, ökovõlg.

bioregionalism, bioregionalism, Bioregionalismus (m), биоpегионализм – alates 1980. aastate lõpust ja 1990-ndate algusest praktiseeritav ning arenev valdkondadevaheline käsitlus sidusa kohaliku või piirkondliku keskkonnapoliitika loomiseks ja rakendamiseks. Vastandina ametlikult määratud halduspiiridele on antud juhul kompleksse käsitluse alaks bioregioon, mille puhul on arvestatud maapinna vorme, jõgede ja järvede valgalasid, kliimat, taimede ja loomade levikut ning kohalike elanike kogukondlikku ja kultuurilist tausta.Vt ka kogukond, regionaalplaneerimine.

biosfäär, biosphere, Bio­sphäre (f), биосфера – elusainega seotud protsesside paiknemisala Maal ja selle ümber. Jagatakse hüdrosfääriks (vee paiknemisala), edosfääriks (mulla paiknemisala) ja litosfääri (kivimite paiknemisala) pindmiseks ning atmosfääri (õhu paiknemisala) alumiseks kihiks. Vt ka biosfääri programmiala, ökosüsteem.

biosfääri programmiala, biosphere reserve, Biosphärenreservat (n), биосферный заповедник – UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" (Man and Biosphere – MAB) alusel loodud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästva kasutamise ühitamiseks (säästva arengu seadus). Ala ülesanne on kaitsta terviklikult ökosüsteeme, mille osa on inimene: nii floorat, faunat ja kogu eluta loodust kui ka kultuuriväärtusi ja inimeste sotsiaal-majanduslikku arengut piirkonnas. B. p-l on üks või mitu tuumala, neid ümbritsev puhverala ja neist väljapoole jääv majandusala. B. p-d arendavad ning levitavad tasakaalustatud looduskaitse ja looduskasutuse meetodeid ja võtteid. B. p-d moodustavad UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" b. p-de ülemaailmse võrgustiku ja juhinduvad oma tegevuses Sevilla strateegiast (1996), mis käsitleb b. p-sid säästva arengu mudelaladena. Eestis on loodud Lääne-Eesti saarte b. p. Vt ka biosfäär, kaitseala.

biotehnoloogia, biotechnology, Biotechnologie (f), био­техно­ло­гия – mistahes tehnoloogia rakendamine, mis kasutab bioloogilisi süsteeme, elusorganisme või nende saadusi spetsiifilise kasutusega toodete või protsesside väljatöötamiseks või modifitseerimiseks (Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992). Nt toidu ja jookide valmistamine kääritamise abil, põllumajanduslik sordiaretus, ravimite tootmine. Tänapäevase b. tähtis osa on geenitehnoloogia, mille eesmärk on tõhustada organismides toimuvaid valgusünteesiprotsesse või neid sihipäraselt muuta. Vt ka geneetiliselt muundatud organism (GMO).

biovesinik (bioloogiline vesinik), biohydrogen, Biowasserstoff (m), биоводород – (mikro)organismide abil toodetud vesinik. Tavapärased vesiniku tootmise viisid (nt elektrokeemilised, fotokeemilised, termokeemilised) nõuavad palju energiat ega ole sageli keskkonnahoidlikud. Alternatiivse võimaluse pakub b-u tootmine mikroorganismide abil: vesinikku toodetakse taastuvatest loodusvaradest, näiteks orgaanilistest jäätmetest (mudast) ja päikeseenergiast. Bioloogilised süsteemid pakuvad vesiniku genereerimiseks mitu võimalust: biofotolüüsi, kaudset biofotolüüsi, fotofermentatsiooni ja pimefermentatsiooni. Vt ka vesinikuenergeetika.

Brundtlandi aruanne, Brundtland Re­port, Brundt­land-Bericht (m), Отчет Брундтланда – 1983. aastal ÜRO Peaassamblee eestvõttel asutatud ja Norra peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhitud Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjoni aruande “Meie ühine tulevik” ("Our Common Future", 1987) mitteametlik nimetus. Aruanne andis ülevaate maailma keskkonna seisundist ja selle parandamise teedest. B. a-s sõnastati esimest korda säästva arengu kontseptsioon, mille järgi tänase põlvkonna vajaduste rahuldamine ei tohi kahjustada tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu. Vt ka Agenda 21, põlvkondadevaheline õiglus.

E

elurikkus (looduse mitmekesisus, bioloogiline mitmekesisus, elustiku mitmekesisus), biodiversity (biological diversity), biologi­sche Vielfalt (f), биоразнообразие (биологическое разнообразие) – loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. E. hoiab ülal inimesele vajalikke ökosüsteemiteenuseid.Vt ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, maastike mitmekesisus, punane raamat.

H

hea tava, good practice, bewährte Verfahrensweise (f) , добросовестная практика – planeerimis- ja juhtimisvõte, mille puhul seatakse üles tegevusjuhised, mis lähtuvad uute õnnestunud lahenduste või meetodite rakendamise näidetest ja mille järgimine aitab saavutada seatud eesmärke (nt keskkonnaseisundi paranemist või sotsiaalsete pingete vähenemist). H. t. kasutamist stimuleeritakse kaudsete vahenditega. Levinud on valdkondade h. t. andmebaasid. Näiteks kogub ja levitab Euroopa kohaliku transpordi infoteenistus ELTIS (European Local Transport Information Service) kohalikke algatusi, mille abil on suudetud vähendada transpordisüsteemi keskkonnamõju ja ühiskondlikke probleeme; tuntud on ka UNESCO rannikute planeerimise ja aruka kasutamise praktika andmebaas. Vt ka hea valitsemistava, standard, strateegiline planeerimine, võrdlusanalüüs.

K

keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus), carrying capacity, Belastbarkeit (f) der Umwelt, потенциальная ёмкость экосистемы – keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine. Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel, vee puhastamiskulude arvestamisel). Vt ka keskkonna isepuhastusvõime, kriitiline koormus, Maa taluvuspiirid.

kütuseelement, fuel cell, Brennstoffzelle (f), топливный элемент – keemiline elektrienergia allikas, kus kütuse ja oksüdeerija keemiline energia muundub vahetult elektrienergiaks. K-s toimub kütuse (tavaliselt vesinik, süsinikoksiid, süsivesinikud) elektrokeemiline oksüdatsioon (nn külmpõlemine), mille tulemusena saadakse nii elektrit kui ka soojust. Kütuse sellisel oksüdatsioonil on keemilise energia elektriks muundamise kasutegur väga kõrge (40–90%). Suureks plussiks on müra ning sisepõlemismootorile omaste heitainete puudumine, samuti väiksem mass ja mõõtmed kui teistel keemilistel elektrienergiaallikatel. K-l põhinev vesinikuenergeetika ei tähenda veel fossiilkütuse kasutuse lõppu, kuna kaasaegsete k-de energiatoormeks sobib ka naftast või maagaasist valmistatud vedel kütusesegu. Vt ka energeetika, soojuse ja elektri koostootmine, soojuspump.

L

loodusala (ühenduse tähtsusega ala), Site of Community Importance (SCI), Special Area of Conservation (SAC), besonderes Schutzgebiet (n), природный заповедник – Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ alusel loodud kaitseala direktiivi I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Vt ka hoiuala, linnuala, Natura 2000.

M

mullakaitse, soil protection (soil conservation), Bodenschutz (m), охрана почвkeskkonnakaitse osa, mis tegeleb mulla kui loodusvara säilitamise ja parandamisega ning mulla hävitamise, saastamise ja degradatsiooni vältimisega. M. eesmärk on vähendada viljaka maa katmist ehitistega, takistada kõrbestumist, soostumist, sooldumist, erosiooni ja tuulekannet, pinnase saastumist (nt pestitsiididega) ja mulla omaduste halvenemist ebaõige harimise ja maaparanduse tõttu. Vt ka keskkonnafunktsioon.

O

olelusringipõhine lähenemine, life cycle approach, Betrachtung (f) des gesamten Lebenslaufes, анализ жизненного цикла продукции – toote või teenuse olelusringi keskkonnamõju vähendamisele ja ringi sulgemisele suunatud tegutsemine. O. l-t kasutatakse näiteks keskkonnajuhtimises, ökomärgise andmisel, keskkonnahoidlikus tootearenduses, terviklikus tootepoliitikas.Vt ka kinnine tootmistsükkel, olelusringi hindamine.

P

parim võimalik tehnika, best available technique (BAT), beste verfügbare Techno­lo­gie (f), наилучшая возможная технология – tegevusala ja selles rakendatavate töövõtete kõige tõhusam ja arenenum aste, kus mingit tehnikat võib pidada põhimõtteliselt sobivaks heite piirväärtuse aluse määramisel, et vältida või (kui see ei ole võimalik) vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale. 'Parim' tähendab kõige mõjusamat ja tõhusamat viisi kogu keskkonna kõrgetasemeliseks kaitsmiseks. 'Tehnika' hõlmab nii käitises kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise kavandamist, ehitust, hooldamist, käitust ja tegevuse lõpetamist. 'Võimalik tehnika' tähendab niisugusel arengutasemel olevat tehnikat, mille kasutamine vastavas tööstusharus on nii kulusid kui eeliseid arvestades majanduslikult ja tehniliselt ettevõtjale vastuvõetav ja mõistlikul moel kättesaadav.Vt ka keskkonnatehnika.

planeeringu rohefaktor, green space factor, biotope area factor, Biotopflächenfaktor (m), – Saksamaal välja töötatud mõõtevahend kõrge ökoloogilise väärtusega rohealade tagamiseks planeeringualal. Eri tüüpi arendusalade jaoks lepitakse kokku taimestikuga kaetud alade nõutav osatähtsus. Ruumilise planeerimise vahendina aitab täita looduskaitselist eesmärki, parandada mikrokliimat, õhukvaliteeti ja sademevee äravoolu. Vt ka looduspõhised lahendused.

puutumus, contiguity (interest), Betroffenheit (f), близость (соприкосновение) – põhjuslik seos. Århusi konventsiooni ellurakendamisel, sest see loob aluse põhjendatud huvile, mis omakorda annab kaebeõiguse. Århusi konventsioon käsitleb valitsuse (halduse) aruandekohustust ja avatust, otsuste selgust ning arusaadavust, kuna keskkonda kahjustava tegevuse võimalikud tagajärjed ei ole tavaliselt personaalselt suunatud ja seetõttu on senised kaebeõiguse standardid (nt õiguste rikkumine, isiklik seos, vajadus õigusvastasuse tuvastamiseks) tõsiselt takistanud üldsuse esindajate juurdepääsu keskkonnaalasele õigusemõistmisele. Keskkonnakahju hajus iseloom eristab keskkonnakaitset teistest valdkondadest (nt tarbijakaitsest), kus isiklikku puutumust ja õiguste rikkumist on tunduvalt lihtsam kindlaks teha. Vt ka juurdepääs õigusemõistmisele, sotsiaalne vastutus, üldsuse osalemine.

S

sinine majandus, blue economy, blaue Wirtschaft (f) , синяя экономика – looduse toimimist järgivate tehnoloogiate rakendamine ärimudelite loomiseks, mis võimaldab heitmete ja jäätmete tekitamiseta katta inimeste põhivajadused eelkõige kohalike taastuvate loodusvarade abil. Kontseptsiooni tutvustas dr Gunter Pauli oma raamatus „The Blue Economy 10 years – 100 innovations – 100 million jobs“ (2010).Vt ka biomajandus, keskkonnamajandus, ringmajandus, rohemajandus, tasakaalumajandus, ökoloogiline majandus.

sisekolonialism, internal colonialism, Binnen­kolo­nialismus (m), внутренний колониализм – kolonialismilaadsed nähtused rahvusriikide sees. Osa mõne sõltumatuks saanud rahva ladvikust on võrreldud endiste koloniaalrõhujatega. Termin on enim kasutusel just seoses vähemusrahvuste, natsionalismi ja protonatsionalismiga. Vt ka kolonialism, neokolonialism, postkolonialism, ökokolonialism.

sisemajanduse kogutoodang (SKT), Gross Domestic Product (GDP), Brutto­in­lands­produkt (n) (BIP), внут­рен­ний валовой продукт (ВВП) – ühes riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas. Kuigi SKT-d peetakse tihti ühiskonna heaolu näitajaks, ei tee see tegelikult vahet heaolu suurendavate ja vähendavate transaktsioonide vahel ning jätab arvestamata majanduse mitterahalise osa. SKT mõõdab rahavooge, mistõttu loodusvarade vähenemine ei peegeldu majandustegevuse arenguvaru vähenemisena. Eeldatakse, et kvantitatiivne kasv tähendab arengut, sõltumata sellistest muutustest nagu sissetuleku polariseerumine, tööaja pikenemine, töötuse, töö ja stressiga seotud haiguste ja keskkonnaprobleemide lisandumine. Vt ka elukvaliteet, inimarengu indeks, majanduskasv, roheline SKT, säästva majandusliku heaolu indeks, tõelise arengu indeks.

säästva arengu haridus, education for sustainable development, Bildung (f) für nachhaltige Entwicklung, образование для устойчивого развития – teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis võimaldab teadvustada looduse, majandus- ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna seoseid ja järgida säästva arengu põhimõtteid. Aastad 2005–2014 kuulutas ÜRO säästvat haridust toetavaks aastakümneks. Allikas: (vlink=www.seit.ee/sass/?ID=5&allikas=58]EV keskkonnahariduse kontseptsioon, 2006.Vt ka keskkonnaharidus, väärtus.

V

vabaühendus, non-governmental organisation (NGO), Bürgerinitiative(f) (Nichtregierungsorganisation (f)), неправительственная организация – mittetulundusühendus, mille tegevus ja juhtimine on avalikust võimust ja äriettevõtetest sõltumatud. V-te hulka kuuluvad seltsingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid, juhul kui neid pole asutanud avalik võim või äriettevõte, selleks et täita viimatinimetatute määratud ülesannet. Allikas: Lagerspetz, 2006. Vt ka kodanikuühiskond.

veemajanduskava, river basin management plan, Bewirtschaftungsplan (m) für die Einzugsgebiete eines Flußbeckens, план управления бассейнами рек – kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest. V. eesmärk on tagada veekogu võimalikult looduslik veeklass ning hoida mere-, pinna- ja põhjavee kvaliteet, hulk ja režiim inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. Vt ka veemajandus, vesikondade tervikmajandamine.