Säästva arengu sõnaseletusi

A

aktsepteerimisvalmidus, willingness to accept (WTA), Bereitschaft (f) zu akzeptieren, готовность акцептировать – tingliku hindamise meetodi osa, mille puhul tehakse küsitluse teel kindlaks, kui suur peab olema hüvitus, et inimesed loobuksid mingist keskkonnafunktsioonist; kasutatakse näiteks lähedal asuva metsa puhkeväärtuse määramiseks. Vt ka maksevalmidus, tasuvusanalüüs.

altpoolt tulev algatus (bottom-up), bottom-up, bottom-up, подход "вверх дном" – säästva arengu strateegia, mis väljendab soovi lahendada probleeme kohapeal demokraatlikel alustel, kodanikualgatuse korras ja üldsuse osalemisel, alustades nn rohujuuretasandist või seda vähemalt kaasates. Vt ka käsukorrapoliitika (top-down).

B

bioakumulatsioon, bioaccumulation, Bio­akku­mulation (f), биоаккумуляция – organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse või nende osadesse. Näiteks dioksiinidel on võime bioakumuleeruda. B. võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elavate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning närvisüsteemi talitluse häireid. Vt ka DDT, ökotoksikoloogia.

bioenergia, bioenergy, Bioenergie (f), биоенергия – biomassi kui ühe võimaliku taastuva energiaallika, näiteks puidu, puidutöötlemise jäätmete, põllumajandussaaduste tootmise jäätmete vms põletamisel vabanev energiahulk. Biomassi baasil toodetav energia on alternatiiv fossiilkütusest toodetavale energiale, juhul kui tootmises ei kulu fossiilenergiat rohkem või sama palju, kui b. e-t saadakse ning biomassi kasvatamine energiaallikana ei vähenda toiduvilja kättesaadavust. Põletamisel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, sest see seotakse uuesti fotosünteesil. Vt ka biokütus, energiamets, taastuvenergia, toiduga kindlustatus.

biofilter, biofilter (biological filter), Biofilter (m/n), биофильтр – looduslik või tehislik toit- ja mürkainete kurn. Loodusliku b-na toimivad nt roostikud ja luhad, mis püüavad kinni ja koguvad endasse biogeenseid ja mürgiseid aineid. Tehislik b. on reoveepuhastussüsteem, kus saasteained lagundatakse tehislikult loodud struktuurides (betoon- või terasmahutid, mitmesugused täidisained) mikroorganismide abil, mis moodustavad tehisalusel limaja elukeskkonna – biokile. B-d toimivad iseenesliku õhutuse või intensiivse puhastuse korral pumpade või muude seadmetega tagatud sundõhutusega. Biofiltratsioonimehhanism toimib ka ökosüsteemses märgalapuhastis. Vt ka keskkonna isepuhastuvõime, reoveepuhastus, reovesi.

biogaas (käärimisgaas), biogas (biological gas), Biogas (n), биогаз – suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, b-i generaatorites ja veepuhastusseadmetes. B-i põhiline energiakandja on metaan (CH4). B. kütteväärtus on võrreldav maagaasi kütteväärtusega. Näiteks prügila b-is võib metaanisisaldus tõusta 60%-ni. Pääsküla prügila b-i baasil toimub soojuse ja elektri koostootmine. Loomakasvatuses saab veise päevasest väljaheitest toota kuni 1,7 m3 biogaasi. B. globaalse soojendamise efekt on 21 korda suurem kui süsihappegaasil, mistõttu on b-i utiliseerimine vajalik kasvuhoonegaasiheite vähendamisel. Vt ka biokütus, kasvuhoonegaasid.

bioindikaator, bioindicator, Bioindikator (m), биоинди­катор – organism või kooslus, mille tunnuste põhjal saab otsustada keskkonnaseisundi (nt õhu või vee kvaliteedi) ja selle muutuste (eriti inimtekkeliste) üle. Mõned b-d märgitsevad maardlate asukohti; b-d on ka õhusaaste suhtes tundlikud samblad ja samblikud. Vt ka keskkonnaindikaator.

biokütus, biofuel, Biokraftstoff (m), биологическое топ­ливо – gaasiline, vedel- või tahkekütus, mille energiakandja on elusorganismide toodetud orgaaniline aine. B. on näiteks puit (hakkepuit, raiejäätmed, saepuru), puusüsi, teatava tinglikkusega ka turvas, diiselmootorites kasutatav rapsiõli, etüülalkohol (etanool), mis osaliselt või tervikuna asendab bensiini, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkiv biogaas. B-t nähakse taastumatute energiaallikate võimaliku asendajana, juhul kui b-te tootmisel arvestatakse keskkonnakaitsenõudeid, tootmises ei kulu rohkem fossiilenergiat kui b. asendab, ning tagatud on toiduga kindlustatus. B-e põletamisel vabanevat CO₂ kliimamuutuse põhjustajana ei arvestata, sest fotosüntees seob selle uuesti. Vt ka bioenergia, taastuvad energiaallikad.

biomajandus, bioeconomy (biobased economy), Biotech-Wirtschaft (f), биоэкономика – biomassi kasutamisel põhinev majandus. Materjalide, kemikaalide, kütuste tootmiseks ja energia saamiseks kasutatakse põllumajanduse ja toidutööstuse saaduseid ja jäätmeid. Allikas: Partners for Innovation 2012Vt ka keskkonnamajandus, ringmajandus, rohemajandus, sinine majandus, tasakaalumajandus, ökoloogiline majandus.

biopiraatlus, biopiracy, Biopiraterie (f), биопиратст­во – loodusvarade ja teadmiste patenteerimine suurkorporatsioonide, riikide ja teadusasutuste poolt ilma võrdse tunnustuse ja hüvituseta neid varasid kasutanud ja teadmisi loonud kohalikele kogukondadele. Viitab eelkõige põlisrahvaste biomeditsiiniliste teadmiste patenteerimisele. Patenteerimine ja ka geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) tootmine on uued viisid kolmanda maailma koloniseerimise jätkamiseks. Vt ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, rahvusvaheline korporatsioon, neokolonialism, postkolonialism, traditsioonilised teadmised, ökovõlg.

bioregionalism, bioregionalism, Bioregionalismus (m), биоpегионализм – alates 1980. aastate lõpust ja 1990-ndate algusest praktiseeritav ning arenev valdkondadevaheline käsitlus sidusa kohaliku või piirkondliku keskkonnapoliitika loomiseks ja rakendamiseks. Vastandina ametlikult määratud halduspiiridele on antud juhul kompleksse käsitluse alaks bioregioon, mille puhul on arvestatud maapinna vorme, jõgede ja järvede valgalasid, kliimat, taimede ja loomade levikut ning kohalike elanike kogukondlikku ja kultuurilist tausta.Vt ka kogukond, regionaalplaneerimine.

biosfäär, biosphere, Bio­sphäre (f), биосфера – elusainega seotud protsesside paiknemisala Maal ja selle ümber. Jagatakse hüdrosfääriks (vee paiknemisala), edosfääriks (mulla paiknemisala) ja litosfääri (kivimite paiknemisala) pindmiseks ning atmosfääri (õhu paiknemisala) alumiseks kihiks. Vt ka biosfäärikaitseala, ökosüsteem.

biosfäärikaitseala, biosphere reserve, Biosphärenreservat (n), биосферный заповедник – UNESCO tunnustatud rahvusvahelise tähtsusega ala, mille ülesanne on kaitsta terviklikku ökosüsteemi: nii floorat, faunat ja kogu eluta loodust kui ka inimeste sotsiaal-majanduslikku arengut piirkonnas. B-l on üks või mitu tuumala, neid ümbritsev puhvertsoon ning majandatav ala. B-d arendavad ning levitavad tasakaalustatud looduskaitse ja looduskasutuse meetodeid ja võtteid. B-d moodustavad UNESCO programmi “Inimene ja biosfäär” b-de maailmavõrgu ja juhinduvad oma tegevuses Sevilla strateegia (1995) nime all tuntud juhistest, mis käsitlevad b-sid säästva arengu mudelaladena. 2008. aastal oli maailmas 531 biosfäärikaitseala 105 riigis. Eestis on loodud Lääne-Eesti saarestiku b. Vt ka biosfäär, kaitseala.

biotehnoloogia, biotechnology, Biotechnologie (f), био­техно­ло­гия – ühel või mitmel elusorganismil põhineva tehnoloogia kasutamine inimesele huvipakkuval moel (nt toidu ja jookide valmistamine kääritamise abil, põllumajanduslik sordiaretus, ravimite tootmine). Oluline komponent b-s on organismide muutmine ja/või selekteerimine. B. rakendamisega kaasneb üldjuhul kõrgendatud vajadus tähelepanu, lisaenergia ning mitmesuguste tugistruktuuride järele. Tänapäevase b. tähtis osa on geenitehnoloogia, mille eesmärk on tõhustada organismides toimuvaid valgusünteesiprotsesse või neid sihipäraselt muuta. Vt ka geneetiliselt muundatud organism (GMO).

biovesinik (bioloogiline vesinik), biohydrogen, Biowasserstoff (m), биоводород – (mikro)organismide abil toodetud vesinik. Tavapärased vesiniku tootmise viisid (nt elektrokeemilised, fotokeemilised, termokeemilised) nõuavad palju energiat ega ole sageli keskkonnahoidlikud. Alternatiivse võimaluse pakub b-u tootmine mikroorganismide abil: vesinikku toodetakse taastuvatest loodusvaradest, näiteks orgaanilistest jäätmetest (mudast) ja päikeseenergiast. Bioloogilised süsteemid pakuvad vesiniku genereerimiseks mitu võimalust: biofotolüüsi, kaudset biofotolüüsi, fotofermentatsiooni ja pimefermentatsiooni. Vt ka vesinikuenergeetika.

Brundtlandi aruanne, Brundtland Re­port, Brundt­land-Bericht (m), Отчет Брундтланда – 1984. aastal ÜRO Peaassamblee eestvõttel asutatud ja Norra peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja Arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruande “Meie ühine tulevik” (Our Common Future) mitteametlik nimetus. B. a-s sõnastati esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu. Vt ka Agenda 21, põlvkondadevaheline õiglus.

Brundtlandi komisjon, Brundtland Comission, Brundt­land-Kommission (f), Комиссия Брундтланда – Vt Brundt­landi aruanne.

E

elurikkus (looduse mitmekesisus, bioloogiline mitmekesisus, elustiku mitmekesisus), biodiversity (biological diversity), biologi­sche Vielfalt (f), биологическое разнообразие – loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Vt ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, maastike mitmekesisus, punane raamat.

H

hea tava, good practice, bewährte Verfahrensweise (f) , добросовестная практика – planeerimis- ja juhtimisvõte, mille puhul seatakse üles tegevusjuhised, mis lähtuvad uute õnnestunud lahenduste või meetodite rakendamise näidetest ja mille järgimine aitab saavutada seatud eesmärke (nt keskkonnaseisundi paranemist või sotsiaalsete pingete vähenemist). H. t. kasutamist stimuleeritakse kaudsete vahenditega. Levinud on valdkondade h. t. andmebaasid. Näiteks kogub ja levitab Euroopa kohaliku transpordi infoteenistus ELTIS (European Local Transport Information Service) häid näiteid kohalikest algatustest, mille abil on suudetud vähendada transpordisüsteemi keskkonnamõju ja ühiskondlikke probleeme; tuntud on ka UNESCO rannikute planeerimise ja aruka kasutamise praktika andmebaas. Vt ka hea valitsemistava, standard, strateegiline planeerimine, võrdlusanalüüs.

hindamine, evaluation, Bewertung (f), оценка – süstemaatiline toiming otsusetegemise hõlbustamiseks, milles kogutakse objekti kohta vajalikku teavet, analüüsitakse seda, antakse hinnang ja teavitatakse huvirühmi tulemustest. Vt ka keskkonnaaudit, keskkonnamõju hindamine, keskkonnategevuse tulemuslikkus, võrdlusanalüüs.

K

kahju tekitamine, damaging, Beschädigung (f), нанесение ущерба – tegevus(ed) või tegevusetus, mille tulemusena on kehtivaid väärtushinnanguid arvestades vähenenud mingi eseme (subjekti) või protsessi väärtus või muutunud selle tähendus. Kahju tekitamine ja kahju ulatus on üks alus vastutuse tekkimisele ühiskondlike kokkulepete (nt seadused, au- ja moraalikoodeksid) kohaselt. Keskkonnale k. t-se probleemi tunnetamine muutub üha enam selliste ühiskondlike kokkulepete osaks.Vt ka keskkonnakahju, keskkonnakulutused, keskkonnavastutus, väärtushinnangute muutumine.

keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus), carrying capacity, Belastbarkeit (f) der Umwelt, потенциальная ёмкость экосистемы – keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine. Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel). Vt ka jätkusuutlik saak, keskkonna isepuhastusvõime, keskkonnaruum.

kütuseelement, fuel cell, Brennstoffzelle (f), топливный элемент – keemiline elektrienergia allikas, kus kütuse ja oksüdeerija keemiline energia muundub vahetult elektrienergiaks. K-s toimub kütuse (tavaliselt vesinik, süsinikoksiid, süsivesinikud) elektrokeemiline oksüdatsioon (nn külmpõlemine), mille tulemusena saadakse nii elektrit kui ka soojust. Kütuse sellisel oksüdatsioonil on keemilise energia elektriks muundamise kasutegur väga kõrge (40–90%). Suureks plussiks on müra ning sisepõlemismootorile omaste heitainete puudumine, samuti väiksem mass ja mõõtmed kui teistel keemilistel elektrienergiaallikatel. K-l põhinev vesinikuenergeetika ei tähenda veel fossiilkütuse kasutuse lõppu, kuna kaasaegsete k-de energiatoormeks sobib ka naftast või maagaasist valmistatud vedel kütusesegu. Vt ka energeetika, soojuse ja elektri koostootmine, soojuspump.

L

loodusala (ühenduse tähtsusega ala), Site of Community Importance (SCI), Special Area of Conservation (SAC), besonderes Schutzgebiet (n), природный заповедник – Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ alusel loodud kaitseala direktiivi I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Vt ka hoiuala, linnuala, Natura 2000.

M

mullakaitse, soil protection (soil conservation), Bodenschutz (m), охрана почв – keskkonnakaitse osa, mis tegeleb mulla kui loodusvara säilitamise ja parendamisega ning mulla hävitamise, saastamise ja degradatsiooni vältimisega. M. eesmärk on vähendada viljaka maa kadu ehitiste tõttu, takistada kõrbestumist, soostumist, sooldumist, erosiooni ja tuulekannet, mulla saastamist (näiteks pestitsiididega) ja mulla omaduste halvenemist ebaõige harimise ja maaparanduse tõttu. Vt ka keskkonnafunktsioonid, ressursimajandus.

O

olelusringipõhine lähenemine, life cycle approach, Betrachtung (f) des gesamten Lebenslaufes, анализ жизненного цикла продукции – toote või teenuse olelusringi keskkonnamõju vähendamisele ja ringi sulgemisele suunatud tegutsemine. O. l-t kasutatakse näiteks keskkonnajuhtimises, ökomärgise andmisel, keskkonnahoidlikus tootearenduses, terviklikus tootepoliitikas.Vt ka kinnine tootmistsükkel, olelusringi hindamine.

P

parim võimalik tehnika, best available technique (BAT), beste verfügbare Techno­lo­gie (f), наилучшая возможная технология – tegevusala ja selles rakendatavate töövõtete kõige tõhusam ja arenenum aste, kus mingit tehnikat võib pidada põhimõtteliselt sobivaks heite piirväärtuste aluse määramisel, et vältida või (kui see ei ole võimalik) vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale. 'Parim' tähendab kõige mõjusamat ja tõhusamat viisi kogu keskkonna kõrgetasemeliseks kaitsmiseks. 'Tehnika' hõlmab nii käitises kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise kavandamist, ehitust, hooldamist, käitust ja tegevuse lõpetamist. 'Võimalik tehnika' tähendab niisugusel arengutasemel olevat tehnikat, mille kasutamine vastavas tööstusharus on nii kulusid kui eeliseid arvestades majanduslikult ja tehniliselt ettevõtjale vastuvõetav ja mõistlikul moel kättesaadav.Vt ka keskkonnatehnika.

puutumus, contiguity (interest), Betroffenheit (f), близость (соприкосновение) – põhjuslik seos. Århusi konventsiooni ellurakendamisel, sest see loob aluse põhjendatud huvile, mis omakorda annab kaebeõiguse. Århusi konventsioon käsitleb valitsuse (halduse) aruandekohustust ja avatust, otsuste selgust ning arusaadavust, kuna keskkonda kahjustava tegevuse võimalikud tagajärjed ei ole tavaliselt personaalselt suunatud ja seetõttu on senised kaebeõiguse standardid (nt õiguste rikkumine, isiklik seos, vajadus õigusvastasuse tuvastamiseks) tõsiselt takistanud üldsuse esindajate juurdepääsu keskkonnaalasele õigusemõistmisele. Keskkonnakahju hajus iseloom eristab keskkonnakaitset teistest valdkondadest (nt tarbijakaitsest), kus isiklikku puutumust ja õiguste rikkumist on tunduvalt lihtsam kindlaks teha. Vt ka juurdepääs õigusemõistmisele, sotsiaalne vastutus, üldsuse osalemine.

S

sinine majandus, blue economy, blaue Wirtschaft (f) , синяя экономика – looduse toimimisest inspireeritud tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamine majanduses, mis võimaldavad heitmete tekitamiseta kõigi inimeste põhivajaduste katmist olemasolevate ressursside abil. Kontseptsiooni tutvustas esmakordselt dr Gunter Pauli oma raamatus „The Blue Economy 10 years – 100 innovations – 100 million jobs“ (2010).Vt ka biomajandus, keskkonnamajandus, ringmajandus, rohemajandus, tasakaalumajandus, ökoloogiline majandus.

sisekolonialism, internal colonialism, Binnen­kolo­nialismus (m), внутренний колониализм – kolonialismilaadsed nähtused rahvusriikide sees. Osa mõne sõltumatuks saanud rahva ladvikust on võrreldud endiste koloniaalrõhujatega. Termin on enim kasutusel just seoses vähemusrahvuste, natsionalismi ja protonatsionalismiga. Vt ka kolonialism, neokolonialism, postkolonialism, ökokolonialism.

sisemajanduse kogutoodang (SKT), Gross Domestic Product (GDP), Brutto­in­lands­produkt (n) (BIP), внут­рен­ний валовой продукт (ВВП) – ühes riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas. Kuigi SKT-d peetakse tihti ühiskonna heaolu näitajaks, ei tee see tegelikult vahet heaolu suurendavate ja vähendavate transaktsioonide vahel ning jätab arvestamata majanduse mitterahalise osa. SKT mõõdab rahavooge, mistõttu loodusvarade vähenemine ei peegeldu majandustegevuse arenguvaru vähenemisena. Eeldatakse, et kvantitatiivne kasv tähendab arengut, sõltumata sellistest muutustest nagu sissetuleku polariseerumine, tööaja pikenemine, töötuse, töö ja stressiga seotud haiguste ja keskkonnaprobleemide lisandumine. Vt ka elukvaliteet, inimarengu indeks, majanduskasv, roheline SKT, säästva majandusliku heaolu indeks, tõelise arengu indeks.

säästva arengu haridus, education for sustainable development, Bildung (f) für nachhaltige Entwicklung, образование для устойчивого развития – teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis võimaldab teadvustada looduse, majandus- ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna seoseid ja järgida säästva arengu põhimõtteid. Aastad 2005–2014 on ÜRO kuulutanud säästvat haridust toetavaks dekaadiks. Allikas: (vlink=www.seit.ee/sass/?ID=5&allikas=58]EV keskkonnahariduse kontseptsioon, 2006.Vt ka keskkonnaharidus, väärtus.

V

vabaühendus, non-governmental organisation (NGO), Bürgerinitiative(f) (Nichtregierungsorganisation (f)), неправительственная организация – mittetulundusühendus, mille tegevus ja juhtimine on avalikust võimust ja äriettevõtetest sõltumatud. V-te hulka kuuluvad seltsingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid, juhul kui neid pole asutanud avalik võim või äriettevõte, selleks et täita viimatinimetatute määratud ülesannet. Allikas: Lagerspetz, 2006. Vt ka kodanikuühiskond.

veemajanduskava, river basin management plan, Bewirtschaftungsplan (m) für die Einzugsgebiete eines Flußbeckens, план управления бассейнами рек – kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest. V. eesmärk on tagada veekogu võimalikult looduslik veeklass ning hoida mere-, pinna- ja põhjavee kvaliteet, hulk ja režiim inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. Vt ka veemajandus, vesikondade tervikmajandamine.