Säästva arengu sõnaseletusi

F

faktor 10, Factor 10, Faktor 10 (m), фактор 10jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalik kriteerium. Kuna arenenud maad tarbivad loodusvarasid ülemäära, siis peaks sihiks seadma nende riikide tööstuse ja tarbimise dematerialiseerimise ning materjalimahukuse vähenemise kümme korda. Materjalimahukust mõõdetakse materjalikuluga teenuseühiku kohta ehk MIPS-ides. Vt ka faktor 4, ökotõhusus.

faktor 4, Factor 4, Faktor 4 (m), фактор 4ökotõhususe mõõtmise vahend, mis juhib tähelepanu loodusvarade piiratusele. Materjali- ja energiakasutust globaalselt poole võrra vähendades on võimalik heaolu kaks korda suurendada. Selle põhimõtte rakendus sõltub riikide tarbimise ja elukvaliteedi tasemest. Arengumaades on eesmärk loodusvarade kasutuse taseme säilitamine, suurendades heaolu neljakordselt. Arenenud maades on taotlus heaolu säilitada, vähendades loodusvarade kasutust neli korda. F. kontseptsiooni esitasid 1995. aastal Ernst Ulrich von Weizsäcker, Amory ja Hunter Lovins Wuppertali Instituudist raamatus “Faktor neli – kahekordistame heaolu, poolitame ressursikasutuse”.Vt ka faktor 10.

fossiilenergia, fossil energy, fossile Energie (f), ископаемaя энергия – elektri-, soojus- või muu energia, mis on saadud fossiilkütuse baasil. F. on tõenäoliselt üks peamisi ökoloogilise tasakaalu rikkujaid. Vt ka taastuvenergia, tuumaenergia.

fossiilkütus, fossil fuel, fossiler Brennstoff (m), ископаемое топ­ливо – aastatuhandete jooksul maapõue ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine, nt kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas ja pruunsüsi, mis liigitatakse taastumatute energiaallikate hulka. F-te tootmine ja kasutamine kasvas 20. saj. järsult, sellega on kaasnenud kasvuhoonenähtus ja atmosfääri saastumine teiste põlemisjääkidega. Vedelad f-d loovad naftareostuse ohu. F-te ammendumist saab pidurdada näiteks energiasäästuga, taastuvate energiaallikate järjest suureneva kasutuselevõtuga. Vt ka naftatootmise tipp.

M

MMN-sündroom (mitte-minu-naabrusse-sündroom), NIMBY-syndrome (Not In My Back Yard-syndrome), Flo­rians­prinzip (n), синдром ННМЗД (не на моём заднем дворе) – paikkondlik vastuseis prügilatele, teedeehitusele, ohtlike (sh radioaktiivsete) jäätmete ladestuskohtadele, sõjaväepolügoonide jt ohtlikeks või tülikateks peetavate rajatiste loomisele. Tavanõudmine on, et objekt rajataks kuhugi eemale, mitte minu kodu lähedale. Algne MMN-liikumine ohtlike jäätmete ladestamise vastu rikastes Põhja riikides põhjustas ohtlike jäätmete ladestamise üleviimist Lõuna vaesematesse riikidesse, mis omakorda algatas nendes riikides keskkonnaõigluse liikumise. Vt ka Põhi-Lõuna.

V

vabatahtlikud keskkonnalepped (vaba tahte lepingud), vol­untary environmental agreements, freiwillige Umweltvereinbarungen (pl), добровольные экологические соглашения (добровольные обязательства) – ettevõtete ja ametkondade vabatahtlikud koostöölepped parema keskkonnaseisundi saavutamiseks. Näiteks kaasab ametkond ettevõtteid õigusaktide ettevalmistamisse, samas võtab ettevõte endale keskkonnakohustusi, mida kehtivad õigusaktid otseselt ei nõua, kuid mis märgatavalt parandavad keskkonna seisukorda. V. k. võivad olla ka riikidevahelised, millega püütakse leida üksmeelt regionaalsete ja globaalsete erimeelsuste leevendamiseks. Vt ka keskkonnapoliitika vahend, terviklik tootepoliitika.

Õ

õiglane kaubandus, fair trade, fairer Handel (m) (gerechter Handel (m)), cправедливая торговля – kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses, et pakkuda paremaid kaubandusvõimalusi eelkõige arengumaade väiketootjatele ja kaitsta nende õigusi. See tähendab õiglase tasu maksmist tootjale, mis ei kataks ainult tootmise majanduskulusid, vaid peab võimaldama ka sotsiaalselt õiglast ja keskkonnahoidlikku tootmist ja soolist võrdsust. Õ. k. välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õ. k-s sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu, järgitakse rahvusvaheliste inimõiguste ja töötervishoiu standardeid ning toetatakse kohalike kogukondade arengut. 1990. aastatel loodi õ. k-e sertifitseerimisüsteem õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märgistuse väljastamiseks toodetele. Vt ka keskkonnamärgis, sotsiaalne dumping, sotsiaalse vastutuse standard SA 8000.