Säästva arengu sõnaseletusi

G

geneetiliselt muundatud organism (GMO), genetically modified organism, genetisch veränderter Organismus (m) (GVO), генетически измененный организм – organism, mille pärilikku (geneetilist) informatsiooni on välise sekkumisega muudetud. Biotehnoloogia tüüpiline koostisosa, mille abil organismi suutlikkust kasulikuks funktsiooniks üritatakse tõhustada maksimumini. GMO-dest saadav kasutatav väljund – valgud, muud ained või omadused – on üldjuhul eristamatud geneetiliselt muundamata organismidest saadavatest samalaadsetest ühenditest. GMO-de keskkonnariskid on seotud ökoloogilise tasakaalu ning elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga. Vt ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.

geotermiline energia (maapõueenergia), geothermal energy, geothermische Energie (f), геотермальная энергия – Maa sisesoojusel põhinev energialiik. G. on maasiseste tuumareaktsioonide energia, radionukliidide lagunemisel tekkinud ja Maas salvestunud soojus. Nendel aladel, kus termaalvesi (kuni 200 °C) paikneb maapinna lähedal (eriti vulkaanilistel aladel), on Maa sisesoojus tinglikult taastuv energiaallikas, mida on võimalik kasutada energia muundamiseks. Vt ka taastuvenergia.

globaalne küla, global village, globales Dorf (n), гло­баль­ная деревня – maailm kui üks kogukond. Tänapäevased transpordi- ja sidesüsteemid, üleilmastumine, meedia ja internet, keskkonnaprobleemid on surunud maailma omamoodi kokku, suurendades liikumist ja infovahetust, ühtlustades kultuure – seda eriti lääneliku ja linliku kultuuri poole. Termini võttis kasutusele Marshall McLuhan. Vt ka globaalne ümberorienteerumine.

globaalne soojenemine, global warm­ing, glo­bale Erwärmung (f), глобальное потепление – atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine temperatuur tõusnud üle 0,5 ºC. Kaugemas minevikus oli g. s. tingitud looduslikust mõjust, tänapäeval kasutatakse seda mõistet peamiselt inimtekkelise kasvuhoonegaasiheite hüppelisest suurenemisest tingitud soojenemise kohta. G. s-ga võib kaasneda ka globaalse niiskusrežiimi muutumine, sh sademete vähenemine paljudes kontinentaalpiirkondades. Vt ka kasvuhoonegaasid, kasvuhoonenähtus, kliimamuutus, Kyoto protokoll, valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu (IPCC).

globaalne ühisomand, global commons, Globales Gemeineigentum (n), глобальное общее достояние человечества – Maa ja selle atmosfääri eluliselt tähtsad osad, mis ei saa kuuluda mitte ühegi isiku ega riigi kontrolli alla ning mida kõik saavad vabalt kasutada. G. ü. on näiteks õhk, avameri, avamere kalad, Antarktika, rändlinnud, stratosfääri osoon (kokku u 70% Maa pindalast on g. ü.). G. ü-t on peetud ammendamatuks, kuid globaalse ületarbimise tagajärjel on need loodusvarad hakanud ammenduma või on saastatuse tõttu kasutuskõlbmatuks muutumas. Vt ka ühisomand, ühisomanditragöödia.

globaalprobleemid, global problems, Globalprobleme (pl), глобальные проблемы – probleemid, mis puudutavad suurt osa inimkonnast ja mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. G-e hulka on arvatud nt rahvastikuprobleem (rahvastikuplahvatus, ülerahvastus), toitlusraskused, tuumasõja võimalikkus, taastumatute loodusvarade kiire kahanemine, energiakriis, saastuse kasv ja elukeskkonna halvenemine, sotsiaal-majandusliku arengu ebaühtlus, ohtlikud nakkushaigused, samuti narkomaania, terrorism. G-e lahendamisega viivitamine võib muuta nende tagajärjed pöördumatuks ja juhitamatuks. G-e süstemaatilise uurimise ja laiema teadvustamise algatas Rooma Klubi. Vt ka kliimamuutus, Maa taluvuspiirid, riskiühiskond.

H

hea valitsemistava, good governance, gute Verwaltung (f), хорошее управление – tõhus ja õiglane avalik haldus. Hõlmab selliseid põhimõtteid nagu õigusriiklus, avaliku sektori aruandekohustus üldsuse ees, selgus ja arusaadavus otsuste tegemisel, tulemuslik otsuste rakendamine, osalusdemokraatiale tuginemine ja konsensusele orienteeritus, avalike teenuste osutamine mõistliku aja jooksul, võrdne kohtlemine ja kaasatus. Allikas: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Vt ka hea tava, kodanikuühiskond, otsustusprotsess, sotsiaalne vastutus, üldsuse kaasamine.

K

kaitstav loodusobjekt, protected natural object, geschütztes Naturobjekt (n), охраняемый природный объектlooduskaitseseaduse kohaselt on Eestis k. l-d: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Vt ka looduskaitseseadus, loodusmälestis.

kinnine tootmistsükkel (suletud tootmistsükkel), closed production process (closed loop process), geschlossener Zyklus (m), замкнутый производственный цикл – tootmisprotsess tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, kus abimaterjalina kasutatavad ained (nt vesi, õhk, kemikaalid) suunatakse kordus- ja taaskasutusse. Materjaliringe sulgemine eeldab lisaenergia kulutamist (näiteks vee ja õhu jahutamiseks, puhastamiseks). Kõikehõlmav k. t. ei ole võimalik, sest tootega viiakse ained tootmisprotsessist välja. Mõneti lähedane k. t-le on ringmajandus ja mahepõllumajandus, mis kasutab kohalikke taastuvaid loodusvarasid ja ammutab vajaliku energia päikesekiirgusest. Vt ka olelusringipõhine lähenemine, säästev tööstus, süsteemidünaamika, tööstusökoloogia.

kogukond, community, Ge­mein­schaft (f), община – enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis. Tavaliselt moodustavad k-a lähestikku elavad inimesed (naabruskond), ent k. võib olla ka suurem hulk inimesi, kel on midagi ühist, näiteks rahvus, ideoloogia, huvid. K-d on säästval arendamisel olulised partnerid. Vt ka huvirühm, osalusareng, sotsiaalne ettevõtlus.

M

maailmamudel, global model, Globalmodell (n), мировая модель – kompleksne imitatsioonmudel, mis kujutab mõne globaalprobleemi valdkonnas toimuvaid protsesse ja seoseid ning võimaldab hinnata nende edasist kulgu. Esimeste m-te (D. Meadows jt 1972; M. Mesarovič ja E. Pestel 1974) loomise algatas Rooma Klubi; nende tulemusi on kasutatud ka üldsuse teavitamiseks kujunevatest ohtudest (rahvastikuplahvatus, toitluskriis, tuumasõja võimalikud tagajärjed jm). Vt ka stsenaarium, süsteemianalüüs, süsteemidünaamika.

O

oht, hazard, Gefahr (f), опасность – riskitegur; riskiallika võime põhjustada kahjulikku mõju keskkonnale, inimese tervisele, varale, majandustegevusele jms. Vt ka risk, riskijuhtimine, keskkonnariski hindamine.

ohtlikud jäätmed, hazardous waste, gefährlicher Abfall (m), опасные отходыjäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgised, plahvatusohtlikud, nakkusttekitavad jt) tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Nende käitlusel tuleb arvesse võtta erinõudeid. Vältida tuleb segunemist omavahel, tavajäätmetega või muude ainetega. Vt ka jääkreostus, olmejäätmed, radioaktiivsed jäätmed.

P

piiriülene saaste, transboundary pollution, grenzüberschreitende Verschmutzung (f), трансграничное загрязнение – reostus (saastus), mis ühe riigi allikast kandub teise tuule, vooluvete, merehoovuste kaudu. Vt ka saaste eksport.

põhjavesi, groundwater, Grundwasser (n), грунтовая вода – maakoore tühemetes sisalduv mitmesuguse päritoluga vesi, mis liigub raskusjõu mõjul. Suur osa p-st pärineb kaugest minevikust ja seda on umbes 100 korda rohkem kui jõe- ja järvevett. Keskkonnakaitses teeb tõsist muret põhjavee liigkasutamine ja saastamine. Peamised saasteallikad on tööstus, intensiivne põllu- ja metsamajandus ning kaevandused. Eestis on p. väga saastumisõrn Pandivere kõrgustikualal. Vt ka jääkreostus.

põlvkondadesisene õiglus, intragenerational equity, Gerechtigkeit innerhalb der Generationen (f) , справедливость внутри поколенияsäästva arengu põhimõte, mille kohaselt ühe sotsiaalse rühma tootmine, tarbimine jm tegevus ei tohi halvendada teise sotsiaalse rühma ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eeldusi säilitada või parandada oma elukvaliteeti. Vt ka keskkonnaõiglus, Põhi-Lõuna, põlvkondadevaheline õiglus, sotsiaalse mõju hindamine.

põlvkondadevaheline õiglus, intergenerational equity, Generationengerechtigkeit (f), межпоколенческая справедливостьsäästva arengu põhimõte, mis viitab loodusvarade säästvale kasutusele ja pikaajalise tegevusega seotud keskkonnamõju õiglasele jaotamisele praeguste ja tulevaste põlvkondade vahel. Tähtis argument, kui käsitletakse niisuguseid keskkonnakaitselisi piiranguid, mille mõju avaldub alles pikema aja jooksul. Näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja tuumajäätmete ladestamise ohtlikkust põhjendatakse sageli vajadusega säilitada tulevastele põlvkondadele praegusega võrreldav elukeskkond. Vt ka Brundtlandi aruanne, diskonteerimine, keskkonnaõiglus, põlvkondadesisene õiglus.

R

roheala (haljasala), green space (green area), Grünfläche (f) (Grünanlage (f), Grünstreifen (m)), зеленые насаждения – loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh linnametsad, pargid, haljakud (väiksemad haljasalad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad), aiad, kalmistud, ettevõtete, liiklussoonte ja taristuobjektide ümber paiknevad puhvervööndid, jäätmaad jt taimkattega alad; vastand paljastu või eriolukorras ka paljak (haljastuseta väljak). Omavahel ühendatud r-d moodustavad rohevõrgustiku.Vt ka looduspõhised lahendused, maistu.

roheline kasv, green growth, grünes Wachstum (n), зелёный рост – majanduslik kasv ja areng, mis kindlustab loodusvarade ja keskkonnafunktsioonide jätkumise. Säästlikule majanduskasvule on aluseks investeeringud ja innovatsioon, mis loovad uusi majandusvõimalusi. Rohelise kasvu käsitlust iseloomustab ülalt alla lähenemine, mida veavad valitsused ja mille eesmärk on majanduse kasv, kuid mis sisaldab ka keskkonna- ja sotsiaalmõõdet. Kontseptsiooni üheks eestvedajaks on OECD. Allikas: OECD 2011Vt ka majanduskasv, mittekasv, nullkasv.

roheline revolutsioon, green revolu­tion, grüne Revolu­tion (f), зеленая революция – jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 1950–1975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, ent see toimus ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga. Uued sordid eeldasid spetsiaalset agrotehnikat, mineraalväetisi, taimekaitset jm, ka nende ikaldusoht oli suurem kui traditsiooniliste sortide puhul. R. r-st on saanud näide selle kohta, kuidas tehnoloogialahendused ei saa toimida lahus sotsiaal- ja majanduskeskkonnast. Vt ka DDT, tööstusrevolutsioon.

rohelised, greens, Grüne (pl), “зеленые” – üldnimetus mitmeti organiseerunud poliitilistele liikumistele, mille eesmärk on elukeskkonna hoidmine ja säästev areng. Eriti aktiivsed on r. olnud Lääne-Euroopa maades (nt Saksamaal, Rootsis, Soomes); tegutsevad ka Euroopa Parlamendis. Üleeuroopaline partei Euroopa Rohelised (European Green Party/European Federation of Green Parties) asutati 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks. Vt ka huvirühm, otsedemokraatia.

rohemajandus, green economy, grüne Wirtschaft (f), зелёная экономика – majandus, mille abil paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. Allikas: UNEP, 2011Vt ka biomajandus, keskkonnamajandus, ringmajandus, rohetöökoht, sinine majandus, tasakaalumajandus, ökoloogiline majandus.

rohepesu (ökoeksitamine), greenwash, Grünfärberei (f) (Greenwash), “зеленый камуфляж" ("зеленая отмывка") – 1990. aastate alguses kasutusele tulnud termin, mis tähistab keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivsena esitamist. Rahvusvahelised korporatsioonid väidavad, et vabaturupoliitika, uus tehnika ja majanduskasv aitavad märkimisväärselt kaasa säästvale arengule ning et nad ise on järjest keskkonnateadlikumad. Kriitikute arvates on retoorikast hoolimata vähe tõendeid suurkorporatsioonide käitumise põhjaliku muutumise kohta ning paljud neist loovad ja kasutavad endist viisi keskkonnavaenulikku ning jätkusuutmatut tehnikat ja tehnoloogiat. Seetõttu on r. ainult petlik turundusvõte. Vt ka keskkonnateadlikkus, ökoloogiline turundus.

rohetöökoht, green job, grüne Arbeitsplatz (m), зелёная работа – täisväärtuslik töökoht, mis panustab keskkonna hea seisundi säilitamisse või taastamisse mis tahes sektoris. Täisväärtuslik on töökoht, mida iseloomustab tulemuslik töö, adekvaatne sissetulek, sotsiaalne kaitse ja töötaja õiguste austamine, ning töötaja võimalus kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis mõjutavad tema elu. Allikas: ILO 2012Vt ka rohemajandus.

S

sooline võrdsus, gender equity (gender equality), Gleichberechtigung (f) der Geschlechter, гендерное равенство (равенство по половому признаку) – naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumise ja sooliste stereotüüpide vähendamise ideoloogia ja praktika, näiteks hariduses, töökohtadel. Kaubanduspoliitika liberaliseerimisel on otsene mõju tasuta tööle, mida teevad enamasti naised; kaubanduse laienemise faasis suurenevad aga sageli just naiste võimalused tööd leida. Soospetsiifiliste aspektide arvestamine on hädavajalik ühiskonna jätkusuutlikkuse ning mõlema soopoole vajaduste ning panuse kaasamise seisukohalt. Vt ka osalusareng, säästev inimareng, õiglane kaubandus, ökofeminism.

T

tervise mõju hindamine, health impact assessment (HIA), Gesundheitsverträglichkeitsprüfung (f), оценка влияния на здоровьеsotsiaalse mõju hindamise eriliik strateegiate, tegevuskavade ja projektide mõju hindamiseks inimese tervisele, kasutades kvantitatiivseid, kvalitatiivseid ja osaluspõhiseid hindamistehnikaid. Vt ka keskkonnamõju hindamine.

tootja vastutuse põhimõte, producers responsibility, Grundsatz (m) der Verantwortung des Herstellers, ответственность производителя – ettevõtjate, tavaliselt toote valmistajate või sissetoojate, vastutus tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu toote olelusringi jooksul, alates valmistamisest kuni jäätmeks muutumiseni. Rakendatakse laialdaselt jäätmepoliitika elluviimiseks, et koguda kokku probleemtoodetest tekkivad jäätmed ja need keskkonnaohutult käidelda. Vt ka ettevaatuspõhimõte, saastaja rahalise vastutuse põhimõte.

V

vangide dilemma, prisoners’ dilemma, Gefangenendilemma (n), “дилемма узников” (“дилемма заключенных”) – sotsioloogias ja politoloogias kasutatav mõiste, millega kirjeldatakse olukorda, kus osalistel tuleb parima tulemuse saavutamiseks teha koostööd ja üksikhuvidest loobuda; samas ühe osalise kasude maksimeerimine tooks kõige rohkem kahju sellele, kes tegutseb altruistlikult. Globaalprobleemide lahendamisel on võtmetähtsusega koostöö ja isikliku (või ühe riigi) kasumi maksimeerimisest loobumine. Vt ka jänest-sõitja-probleem, sotsiaalne vahetus, ühisomanditragöödia.

Ü

ühisomand, common pool resource (common property resource), gemeinsame Ressourcen (pl), естественные ресурсы совместного потребления – inimese loodud hüvised või loodusvarad, mille kasutamine on mõjutatud ühe osalise ületarbimisest – selle võrra saavad teised osalised vähem tarbida. Sellisena on käsitletavad ka paljud keskkonnaprobleemid, sh rahvusvahelisel tasandil – loodusvarade kasutamine (nt avamere kalavarud) ja keskkonnasaastamine (nt stratosfääri osoon). Vt ka globaalne ühisomand, ühishüvis, ühisomanditragöödia.

ühisrakendus, Joint Implementation (JI), gemeinsame Umsetzung (f), совместное осуществление – üks Kyoto protokolli paindlikest mehhanismidest, mille eesmärk oli vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heidet investeerijariigi (doonori) ja vastuvõtjariigi koostöös. Eelkõige aitasid ü-e projektid taastuvaid energiaallikaid laialdasemalt kasutusele võtta ja energiatõhusust parandada: katlamajade fossiilkütuse asendamine vähem saastava või biokütusega, energiasäästliku tehnoloogia rakendamine soojuse tootmisel, ülekandmisel ja tarbimisel (nt eelisoleeritud soojustorude paigaldamine, hoonete soojapidavuse parandamine, KHG vähendamine fossiilkütuse põletamisel). Ü-e projekti tulemusena vähendatud KHG heitkogused kanti riiklikku kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise registrisse. Vt ka heitkogustega kauplemine.

üleilmastumine (globaliseerumine), globalisation, Globalisierung (f), гло­ба­лизация – ülemaailmse seotuse suurenemine, eriti kapitalismi kui tootmis- ja turusüsteemi levik, ülemaailmne vastastikuste kultuuriliste, majanduslike ja sotsiaalsete suhete tihenemine uute kommunikatsioonivahendite mõjul. Ü. ei ole geograafiliselt ühetaoline. Riikide, regioonide ja paikkondade eripärad reageerivad kogu Maad hõlmavatele muutustele erinevalt ja seega ei ole ü-se tagajärjed ühesugused. Üleilmastunud majandus- ja finantsstruktuuride rüpes toimunud rahvusvaheliste korporatsioonide laienemine on toonud kaasa ülemaailmse ebavõrdsuse kiire kasvu, kusjuures arengumaid kasutatakse odava tööjõu allikana ning sotsiaalse ja ökoloogilise dumpingu kohana. Vt ka biopiraatlus, globaalne küla, Põhi-Lõuna, ökovõlg.