Säästva arengu sõnaseletusi

H

huvirühm, stakeholder (interest group), Interessengruppe (f), заинтересованная группа – 1) teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik); 2) inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Allikas: Lagerspetz, 2006. Vt ka kogukond, otsustusprotsess, partnerlus, rohelised, surverühm, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.

I

inimarengu indeks, human development index (HDI), Index (m) der menschlichen Entwicklung, индекс человеческого развития – ühendnäitaja, mis sünteesib numbrilisel skaalal inimarengu kolme aspekti: keskmist eluiga, haridustaset ja üldist elatustaset (ehk suhtelist ostujõudu, mida väljendatakse sisemajanduse kogutoodanguna inimese kohta). Kõiki inimarengu tahke on võimatu mõõta, ent pakutud lihtne inimarengu ühendnäitaja juhib tähelepanu seotud sotsiaalprobleemidele. I. i. ei asenda siiski põhjalikumaid sotsiaaluurimusi. I. i-t esitatakse ÜRO arenguprogrammi igaaastases inimarengu aruandes, esimest korda tutvustati seda 1990. aastal. Vt ka elustandard, imikusuremus, jätkusuutliku ühiskonna indeks, säästva arengu indikaator, vaesusindeks.

institutsioon, institution, Institution (f), институты – inimeste konstrueeritud formaalsed ja mitteformaalsed piirangud, mis mõjutavad inimtegevust ja struktureerivad poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset vastastikust suhtlemist. Formaalsed piirangud on näiteks seadused, omandiõigused, ühiskonnakorraldus, õigussüsteem. Mitteformaalsed piirangud on näiteks moraal, tabud, kombed, viisakusreeglid. I-d on ajas muutuvad. Nende muutuste dünaamikat on oluline jälgida. Et soovitud muutus toimuks (näiteks keskkonnahoidlike poliitikameetmete ellurakendamine), peavad formaalne ja mitteformaalne institutsionaalne võrgustik teineteist toetama (nt keskkonnateadlikkus, teabe edastamise viisid). Vt ka sotsiaalne kapital, süsteem.

J

jätkusuutlik säästumäär (kohandatud netosäästmine), genuine savings (adjusted net saving), Indikator für bereinigte Nettoersparnisse (m) (adjusted net savings), скорректированные чистые сбережения – summa, mis koosneb toodetud kapitali kulumist, loodusvarade kulumist ja energiakasutusest (sh CO₂-heitest tulenev kahju) ning investeeringutest inimkapitali (hariduskulutused). Töötati välja Maailmapanga jaoks (1997). Negatiivne säästumäär viitab sellele, et ühiskond tarbib praegust kapitalibaasi, st areng ei ole pikas perspektiivis kestlik. Vt ka roheline SKT, säästva majandusliku heaolu indeks, tõelise arengu indeks.

jätkusuutliku ühiskonna indeks, sustainable society index, Index (m) für nachhaltige Gesellschaft , индекс устойчивого развития общества – riikide elukvaliteeti ja kestlikkust mõõtev indeks. Töötati välja Hollandis 2006. a., sellest ajast peale on avaldatud maailma riikide j-e kohta igaaastaseid aruandeid. Koosneb 22 näitajast. Vt ka Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, inimarengu indeks, säästva majandusliku heaolu indeks (ISEW), tõelise arengu indeks (TAI).

K

keskkonnakompleksluba, integrated environmental permit, integrierte Umweltgenehmigung (f), комплексное экологическое разрешение – kirjalik otsus, mis annab õiguse käitise või selle osa kasutamiseks viisil, mis mõjutab võimalikult vähe keskkonda. K. sätestab tingimused, mis peavad kindlustama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise. K. tingimused peavad tagama saaste vältimise ning selle, et saastus ei kanduks ühest keskkonnaosast (vesi, õhk, pinnas) teise. Vt ka keskkonnaluba, keskkonnakvaliteedinorm, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll.

keskkonnaküsimuste sidumine (seostamine), integration of environmental consider­ations (environmental policy integration), integrierte Betrachtungsweise (f), интеграция экологических проблем – säästva arengu üks keskseid põhimõtteid, mis tähendab keskkonnanõuete lülitamist teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse, keskkonnakaitse käsitlemist majanduse planeerimise ja juhtimise osana. Nt riiklikku transpordipoliitikat kujundades püstitakse selle raames ka keskkonnaeesmärgid. Vt ka keskkonnapoliitika, sidus juhtimiskorraldus, win-win.

keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator, environmental performance indicator, Indikator (m) für Umweltverträglichkeit, индикатор результативности природоохранной деятельности – organisatsiooni keskkonnategevuse edukust kajastav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja. K. t. i-d võib jagada kolme rühma: tegevuse tulemuslikkuse, juhtimise tulemuslikkuse ja keskkonnaseisundi indikaatorid. Indikaatoritel põhineva keskkonnategevuse hindamise juhised annab rahvusvaheline standard ISO 14031. Vt ka keskkonnategevuse tulemuslikkus, keskkonnaindikaator.

S

sidus juhtimiskorraldus (terviklik juhtimiskorraldus), integrated management, integriertes Management (n), интегрированный менедж­мент – määratletud territooriumil ühiskonnaelu valdkondi (sektoreid) siduv, kohalikele oludele kohandatud ja kooskõlastatud juhtimiskorraldus, mis hõlmab tervikliku kontseptuaalse käsitluse raames asjaomaseid organisatsioone, huvirühmi, üksikisikuid. Vt ka sidus rannikukorraldus, vesikondade tervikmajandamine, ökosüsteemne juhtimiskorraldus.

sidus rannikukorraldus, integrated coastal zone management (ICZM), Integriertes Küstenzonenmanagement (n), интегрированное управление прибрежной зоной – 1990. aastatest alates arenev valdkondadevaheline käsitlus rannikuressursside tasakaalustatud majandamiseks, kui on ühel ajal vaja rahuldada kaitse, säilitamise, kasutuse ja arendamise vasturääkivaid huve ja nõudmisi. Vt ka sidus juhtimiskorraldus, ökosüsteemne käsitlus.

säästva majandusliku heaolu indeks (ISEW), Index of Sustainable Eco­nomic Welfare (ISEW), Index (m) für nachhaltigen wirt­schaft­lichen Wohlstand, показатель ус­той­чивого экономического благо­сос­тояния – majandusnäitaja, mille töötasid välja H. Daly ja J. Cobb sisemajanduse kogutoodangu (SKT) näitaja alternatiivina. ISEW-i eesmärk on mõõta elukvaliteeti parandavat majandustegevust. ISEW korrigeerib osaliselt SKT-d, lahutades sellest keskkonnakahjude ja sotsiaalsete probleemide tõrjumisega seotud kulud ning liites sellele kodumajapidamistes tehtava mitterahalise ja vabatahtliku töö väärtuse. ISEW-i kasutamine on näidanud, et SKT kasv ei tähenda automaatselt heaolu kasvu. Suurbritannia SKT ja ISEW-i arvutused aastate 1950–1990 kohta viitasid, et majanduslik heaolu kasvas seal stabiilselt kuni 1970. aastate keskpaigani, siis hakkas langema ja oli 1990. aasta alguses 1950. aasta tasemest ainult 3% kõrgem. Ilmnes, et 1975. aastani oli SKT kasvanud 30%, aga säästev majanduslik heaolu oli peaaegu poole võrra langenud.Vt ka jätkusuutlik säästumäär, majanduskasv, roheline SKT, säästva arengu indikaator, tõelise arengu indeks.

T

terviklik tootepoliitika, integrated product policy (IPP), integrierte Produktpolitik (f), интегрированная политика производства – Euroopas 1990. aastatel tekkinud poliitikavaldkond, mille eesmärk on parandada toodete ja teenuste keskkonnanäitajaid kogu olelusringi vältel ning edendada toodete ja teenuste uuenduslikkust. T. t. elluviimiseks kasutatakse õiguslikke vahendeid (nt keelustamine), majandusmeetmeid (nt keskkonnamaks, keskkonnahoidlik riigihange), teavitamist (nt keskkonnamärgis, keskkonnaaruanne), vabatahtlikke meetmeid (nt keskkonnajuhtimissüsteem, vabatahtlikud keskkonnalepped, keskkonnahoidlik tootearendus). Vt ka ökomaksureform, ökomärgis.

tööstusrevolutsioon, industrial revo­lution, in­du­s­t­rielle Revolution (f), промышленная революция – kiire industrialiseerimise ajastu 18. saj lõpu ja 19. saj alguse Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kui peamiselt agraarne ühiskond asendus tööstusühiskonnaga. Algul oli see tehnoloogiline revolutsioon, kus uued masinad, töövõtted ja tootmisprotsessid koos uute energiaallikatega suurendasid tootmise mahtu ja toodete loetelu, sellega kaasnesid sotsiaalsed muutused. Kuigi muudatused ja industrialiseerimise levik toimusid suhteliselt aeglaselt, oli nende mõju ühiskonnale revolutsiooniline. Vt ka roheline revolutsioon.

tööstusökoloogia, industrial ecology, industrielle Öko­logie (f), промышленная экология – valdkond, mis uurib energia- ja materjalivooge tootes, tootmisüksuses, tööstussektoris või rahvamajanduses ning nende koosmõju looduslike ökosüsteemidega. Peamine eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse jäätmed, heitsoojuse ja muud ülejäägid taaskasutab ära teine.Vt ka materjalikulu, materjalivoo arvestus, olelusring, puhtam tootmine, ringmajandus, taaskasutus, ökotõhusus.

V

vaesusindeks (HPI), human poverty index (HPI), Index (m) für menschliche Armut, индекс бедности – riigi elustandardi näitaja. Kui inimarengu indeks mõõdab üldist inimarengut riigis, siis v. peegeldab selle jaotumist ja mõõdab takistusi ühtlase inimarenguni jõudmisel, samuti põhiliste inimarengu dimensioonide puudumist. HPI-1 mõõdab vaesust arengumaades, HPI-2 mõõdab vaesust tööstusriikides, kuna suhteline vaesus varieerub kogukonna majanduslikest ja sotsiaalsetest oludest olenevalt. Vt ka sotsiaalne indikaator, säästva arengu indikaator.

vesikondade tervikmajandamine, integrated river basin management, integriertes Flussbeckenmagement (n), интегрированное управление бассейнами рек – vesikonna vee- ja maismaaala (ühe või mitme valgala) koordineeritud kaitse ja majandamine. V. t-se eesmärk on säilitada või taastada vee hea ökoloogiline seisund ning kasutada vett ja sellega seotud elustikku ning loodusvaru säästvalt. Vt ka sidus juhtimiskorraldus, säästev kasutus, veemajanduskava, ökosüsteemne käsitlus.

Ö

ökosüsteemne tehnoloogia, ecological engineering, Ingenieurökologie (f), экологическая инженерия – valdkond, mis ühendab ökoloogia ja ehituse. Nt märgalapuhastid ja pinnasfiltrid reovee käitlemiseks, mahepõllumajanduslikud toidu ning muu tehnoloogilise toorme tootmise skeemid. Kasutust leiab ökosüsteemi omadus puhverdada ja stabiliseerida mitmesugust välismõju ning võime pruukida mitmesuguseid energiakandjaid (päikest, raskusjõudu, tuult, reovees olevate ainete keemilist energiat) mingi inimesele huvipakkuva funktsiooni (puhas keskkond, tasakaalustatud toit) loomiseks, häirimata sealjuures ökoloogilist tasakaalu ning keskkonnaruumi. Ö. t. eeliseks on väikesed hoolduskulud ning huvipakkuvat protsessi toetava struktuuri isetaastuvus ning iseorganiseerumisvõime. Väikesed hoolduskulud on tingitud ennekõike nende protsesside ruumilisest hajutatusest ning kestuse pikendatusest, võrreldes konventsionaalse tehnoloogiaga. Vt ka keskkonnafunktsioon, mahepõllumajandus, passiivmaja, ökotehnoloogia.