Säästva arengu sõnaseletusi

K

kapital, capital, Kapital (n), капитал – väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Tootmises sisend, mis koosneb materiaalsest (tehislik, looduslik), mittemateriaalsest (nt teadmised, koostöösuhted) ja inimkomponendist (töö). Üldjuhul võetakse majandustegevuste hindamise ja võrdlemise aluseks rahas ja varades oleva k-i hulk ja kasv. Vt ka inimkapital, kapitaliinerts, looduskapital, looduslik ja tehislik, sotsiaalne kapital.

kapitalimahukas tootmine, capital intensive production, kapi­talintensive Produktion (f), капиталоемкое производство – tootmisviis, milles tehiskapitali kasutatakse suhteliselt rohkem kui inimkapitali. Nt nõuavad naftatöötlemis- ja keemiatehased mahukaid investeeringuid seadmetesse, kuid annavad suhteliselt vähe tööd inimestele. Vt ka toormemahukas tootmine, tööjõumahukas tootmine.

kliimamuutus, climate change, Klimaveränderung (f), измене­ние климата – pikaajalise statistilise ilmastikurežiimi muutumine. K-i tuleb eristada kliimakõikumistest, lühikestel ajavahemikel ei ole eristamine võimalik. K-le aitab kaasa inimtegevus, peamiselt fossiilkütuse põletamine, metsade hävitamine ja intensiivne loomakasvatus, mis tingib kasvuhoonenähtuse võimendumise. Kaks põhilist vastumeedet antropogeensest k-st tulenevatele riskidele on kliimamuutuse leevendamine ja kliimamuutusega kohanemine.Vt ka globaalne soojenemine, kasvuhoonegaasid, keskkonnapagulane, kõrbestumine, Kyoto protokoll, metsatustumine, valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu (IPCC), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

kolonialism, colonialism, Kolonialismus (m), колониализм – ühe kultuuri anastamine teise (kolonialisti) poolt enamasti territooriumi sõjalise hõivamise teel. K. algas kaua enne eurooplaste ekspansiooni ja kestab tänaseni. K-i tagajärjeks tänapäeval peetakse ebaühtlast majandusarengut. Paljud koloniaalvaldused on küll ametlikult saavutanud iseseisvuse, kuid tegelikult on k. asendunud neokolonialismiga. Vt ka kolmanda maailma võlakriis, postkolonialism, Põhi-Lõuna, ökokolonialism, sisekolonialism.

komplekssus, complexity, Komplexität (f), комплексность – omadus, millega iseloomustatakse süsteemi, kus ühe probleemi aspekte ei saa väljendada ainsast vaatenurgast lähtudes. K-t peetakse loodus-, majandus- ja sotsiaalse süsteemi loomupäraseks omaduseks. Terviklik süsteemikäsitlus vastandub reduktsionismile. Vt ka holism, süsteemne mõtlemine.

kompostimine, composting, Kompostierung (f), компости­рование – orgaanilise aine, eeskätt põllumajandus- ja olmejäätmete aeroobne lagundamine bakterite ja seente elutegevuse abil. K-l hävivad umbrohuseemned ja tõvestavad bakterid, tekkiv kompost on väärtuslik väetis. Vt ka jäätmekäitlus, mahepõllumajandus, ringlussevõtt, ökoloogiline ehitamine.

konservatiivne ökoloogia, conserva­tive ecology, konservative Ökologie (f), консервативная экология – keskkonnapoliitika suund, mis seostub nn klassikalise looduskaitse ideoloogiaga. K. ö. tunnistab inimtegevuse ja looduskeskkonna harmoonilise ühendamise võimatust tänapäeva maailmas. Põhiprobleemina näeb k. ö. maailma õiglast jaotamist inimese ja looduse vahel, mis tagaks nii inimühiskonna kui ka looduse toimimise. Selle lahendamine on peamiselt loodusteadlaste-ekspertide käes. Vt ka poliitiline ökoloogia.

konsumerism, consumerism, Konsumerismus (m), консу­ме­ризм – pärast II maailmasõda elanikkonna rikkuse kasvu ja reklaamitööstuse ning uue kommunikatsioonitehnoloogia arengu tagajärjel tekkinud vajaduste loomisele (ergutamisele) ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast. Põhjustab loodusvarade ületarbimist ning üldise elukvaliteedi halvenemist, mis on kaasa toonud vajaduse üle minna postkonsumeristlikule ühiskonnale. Vt ka tarbimisharjumuste muutmine, tarbimisühiskond.

kontsentreeritud hajutamine, concentrated decentralization, kon­zent­rierte Dezentralisierung (f), кон­цент­­рированная децентрализация – linnade ja rahvastiku kasvuga seotud probleemide käsitlemise strateegia. K. h. püüab leida tasakaalu suurlinna ja teiste linnade arengu vahel, hajutades tegevusi teistesse keskustesse. K. h-se abil saab asumite loodusvarakasutust tõhusamaks muuta ning vähendada liiklusest ja maakasutusest tulenevaid keskkonnaprobleeme. Vt ka arukas kasv, ruumiline planeerimine.

kriitiline koormus, critical load, kritische Belastung (f), кри­тическая нагрузка – ühe või mitme reostusallika maksimaalne mõju, mis ei tekita kõige reostusõrnematele keskkonnaosadele veel olulist kahju. K. k. on üks keskkonnakvaliteedinormidest, mida on rakendatud näiteks happevihmadest johtuvate keskkonnahäiringute hindamisel ja prognoosimisel, aga ka karstialadel väetiste kasutamisel. Vt ka Maa taluvuspiirid, keskkonna taluvusvõime, saastekoormus.

Kyoto protokoll, Kyoto Protocol, Kyoto-Abkommen (n), Киотский протокол – ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni täpsustav rahvusvaheline leping, mis sõlmiti osaliste Kyoto konverentsil Jaapanis 1997. aasta detsembris ja millega kehtestati tööstusriikidele kasvuhoonegaasiheite protsentuaalse vähendamise kohustus aastateks 2008–2012, võrreldes 1990. aastaga. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 3. septembril 2002, see jõustus 16. veebruaril 2005. Arenenud tööstusriigid kohustusid ühiselt vähendama oma kasvuhoonegaaside emissiooni Kyoto esimesel kohustusperioodil, aastatel 2008–2012, vähemalt 5,2% võrreldes 1990. aasta tasemega. Igal riigil oli sihtarv, enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti, kohustus oli 8%. Elektrienergia tootmismahtude vähenemise, tööstuse ja põllumajanduse toodangu muutuste tõttu oli Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 1997. aastaks tegelikult vähenenud juba üle 40%. K. p. sisaldas ka kolme nn paindlikku mehhanismi, mis võimaldas jõuda seatud eesmärkideni majanduslikult tõhusaimal viisil: heitkogustega kauplemine, ühisrakendus ja puhta arengu mehhanism. Eesti puhul rakendusid kaks esimest mehhanismi. Vt ka kasvuhoonegaasid, kliimamuutus.

L

laenu vahetamine looduskaitse vastu, debt-for-nature swap, Kredit (m) gegen Naturschutzmaßnahmen, компенсация долга природоохранным предприятиям – leping võlgades oleva riigi ja kreeditori vahel, millega riik vabastatakse osaliselt või täielikult võlast, kui ta võtab endale keskkonnakaitselisi kohustusi. Esimesed sellised lepingud sõlmiti 1980. aastate teisel poolel Maailma Looduse Fondi (WWF) algatusel, kuna suur osa maailma elurikkusest asub just arengumaades, kes samas vaevlevad suurte välislaenude koorma all. Sageli on riik kohustatud võtma kaitse alla kaitseväärtusega alad, näiteks vihmametsad, mille valdusõigus antakse kas kohalikele või rahvusvahelistele looduskaitseorganisatsioonidele. Vt ka keskkonnafond, kolmanda maailma võlakriis, ökopank.

lapstööjõud, child labour, Kinderarbeit (f), детский труд – alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni määratluse järgi) tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut (nt hariduse omandamist). Vanus, millest allapoole last tööle võtta ei tohi varieerub riigiti; paljudes kolmanda maailma riikides on lapsed hõivatud väga varakult, lapstööjõudu kasutavad seal ka rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad. Suurem osa lastest töötab väljaspool ametlikult reguleeritud tööturgu ning seetõttu on l-u kasutamist üsna raske reguleerida. L-u kasutamine ohustab tulevaste põlvkondade võimet muutustega toime tulla. Vt ka eetiline investeering, keskkonnahoidlik tarbimine, õiglane kaubandus.

M

maistu, cultural landscape (landscape), Kultur­land­schaft (f), культурный ландшафт – piirkond, mis kestva inimtegevuse mõjul on muutunud, kultuuristatud. Sõna võttis kasutusele geograaf Jaan Rumma soome maasto eeskujul, et rõhutada eelkõige inimese osalust maastiku kujundamisel ja sellisena sobib tänapäeval asendama terminit maastik, kui käsitletakse seoseid looduskaitse ja kultuuriuuringutega. Vt ka maastike mitmekesisus, maastikuarhitektuur, maastikuhooldus, maastikukaitseala, pärandmaastik, roheala.

P

puhastuskulu (saneerimiskulu), clean-up cost, Kosten (pl) der Belastungssenkung, расходa на очистку окружающей среды от загрязнения – kulu keskkonna või selle komponentide puhastamiseks saastusest, heitmetest jms. Näiteks jääkreostuse kõrvaldamise kulu. Vt ka saneerimine.

R

ringmajandus, circular economy, Kreislaufwirtschaft (f), круговaя экономикa – majandus, kus rõhk on loodusvarade ja materjalide taas- ja korduskasutusel ning toodete parandamisel ja kokku kogumisel nende olelusringi lõpus, mis materjalide eraldamise teel võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks. R-s muutub inimeste vajaduste rahuldamine teenuste abil tähtsamaks kui toodete omamise kaudu. Vt ka biomajandus, keskkonnamajandus, kinnine tootmistsükkel, rohemajandus, sinine majandus, tasakaalumajandus, tööstusökoloogia, ökoloogiline majandus.

S

soojuse ja elektri koostootmine, cogeneration of heat and power, combined heat and power generation (CHP), Kraft-Wärme-Kopplung (f), комбинированное производство тепла и электроэнергии – energia kahe vormi, soojuse ja elektri üheaegne tootmine tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega. Kütusena sobivad tahke-, vedel- ja gaaskütus. Koostootmist iseloomustab paindlikkus kütuste valikul, samuti kütte ja elektri tootmine tarbija vahetus läheduses. Elektri- ja küttejaam kasutab kütust efektiivsemalt, suurendades energiatootmise kasutegurit. Vt ka energeetika, energiatõhusus, kütuseelement, mikroenergeetika.

süsinikuringe, carbon cycle, Kohlenstoffzyklus (m), геохимический цикл углерода – süsiniku liikumine ökosüsteemis selle eri komponentide vahel. Süsihappegaas (CO₂) lisandub atmosfääri orgaanilise aine lagunemisel, kuid ka vulkaanipursetel, loomade väljahingamisel, fossiilkütuste põletamisel. Süsihappegaasi eemaldatakse atmosfäärist taimede fotosüsteesil, mil ta salvestub taimelehtedes, okstes ja juurtes, suureks CO₂ reservuaariks on ookean – fütoplankton seob süsihappegaasi orgaanilistesse kudedesse. Vees lahustunud süsihappegaas seguneb vees ja liigub veetsirkulatsiooni protsessidega suurtesse sügavustesse.Vt ka aineringe, hapnikuringe.

T

tarbimisühiskond, consumer society, Kon­sumgesellschaft (f), общество потребления – 1) ühiskonnakorralduses domineeriv orientatsioon kaupade ja teenuste turustamisele ja tarbimisele; 2) staatuse järgi segmenteerunud turuga kultuur, milles üksikisiku maitse peegeldab sotsiaalset kuuluvust, tarbijate sotsiaalseid väärtushinnanguid ja individuaalseid elustiile. Tarbimise kasv arenenud maades on loodusvarade vähenemise, saastuse, kliimamuutuse ja keskkonna üldise allakäigu peamine põhjus, mis on kaasa toonud postkonsumeristlikule ühiskonnale ülemineku vajaduse. Vt ka konsumerism, sotsiaalsed väärtused, taaskasutusühiskond, tarbimisharjumuste muutmine.

tasuvusanalüüs, Cost-Benefit Analysis (CBA), Kosten-Nutzen-Analyse (f), анализ "затраты-выгоды" (анализ выгодности затрат) – nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnakaitseliste kulude ja tulude rahalistes ühikutes arvestamise meetod. Projekti vm tegevuse tasuvust hinnatakse selle kulu ja eeldatava kasu omavahelise võrdlemise teel. T-i hakati kõigepealt kasutama USA-s sadamaprojektide hindamiseks, kuid see leidis ruttu kasutust ka Euroopas, muudes infrastruktuuri investeerimisprojektides. Kuigi t. on sisult lihtne kvantitatiivne meetod, kerkib selle rakendamisega tihti teravaid probleeme, näiteks millises väärtuses hinnata rahas mõõdetamatut keskkonna- ja sotsiaalset mõju, kuidas arvestada tulude ja kulude jaotumist ajas, ruumis ja inimeste vahel. Vt ka diskonteerimine, keskkonnamajandus, keskkonna väärtuse rahaline hindamine, kulutõhususe analüüs, mitme-kriteeriumi hindamine, teostatavusuuring, tingliku hindamise meetod.

tingliku hindamise meetod (tingliku väärtustamise meetod), contingent valuation method (CVM), kontingenter Bewertungsansatz (m), метод выявления субьективной оценки (МСО) (опросный метод) – inimeste maksevalmidusel või aktsepteerimisvalmidusel põhinev avaliku hüvise majanduslik hindamine. Näiteks tehakse küsitlusega kindlaks, kui palju on inimesed nõus maksma teatud liigi elupaiga säilitamise eest või kui suur peaks olema rahaline hüvitus selle hävitamise puhul.Vt ka keskkonnamajandus, tasuvusanalüüs.

tuumaenergia, nuclear energy, Kernenergie (f), ядерная энергия – aatomituuma siseenergia. T. muundamise põhiseade on tuumareaktor, milles tuumade lõhustumisel vabanev energia neeldub aines ja muutub soojuseks. Seda kasutatakse vahetult (tuumasoojusjaam) või muundatakse elektriks; võimalik on mõlema kasutusviisi ühendamine. T. edasise kasutuse kohta on esitatud risti vastukäivaid seisukohti, kuna selle energialiigi tehnoloogia on seotud radioaktiivse aine võimaliku väljapaiskumisega, millele lisandub radioaktiivsete jäätmete ladestamisega kaasnev keskkonnarisk. Vt ka fossiilenergia, taastuvenergia.

V

vähimast kulust lähtuv planeerimine, least cost planning (LCP), kostenoptimale Planung (f), наиболее дешевый план – soovitud tulemuse saavutamiseks odavaima viisi või meetmete kombinatsiooni otsimise meetod. V. k. l. p-t on rakendatud nt energiasektoris, kus energiatootmise kulude kokkuhoidmiseks vähendatakse energiatarbimist (majade soojustamine, energiamahuka tehnoloogia asendamine, energiatõhusate transpordiliikide eelisarendamine jms). Transpordisektoris on võimalik samu majanduseesmärke saavutada kõikide transpordiliikide ja juurdepääsu korraldamise viiside alternatiive kaaludes, mis võivad kaasa aidata ka tervise-, keskkonna- ja turvalisuse eesmärkide saavutamisele. Vt ka energiamahukus, kulutõhususe analüüs.

Ü

ÜRO keskkonna- ja arengukonverents , United Nations Conference on Environment and Development (UNCED), Konferenz (f) der Vereinten Nationen über Umwelt und Entwicklung, Конференция ООН по проблемам окружающей среды и развития – Rio de Janeiros 3.–14. juunil 1992 korraldatud esimene nii esinduslik rahvusvaheline säästva arengu konverents, millest võttis osa 108 riigipead ja oli esindatud 172 riiki. Võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid ning Agenda 21. Kuigi konverents ei suutnud sätestada riikidele siduvaid kohustusi, võib seda pidada esimeseks tõsisemaks koostööalgatuseks globaalprobleemide lahendamisel. Vt ka juurdepääsu-põhimõtted, Põhi-Lõuna, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, UN Framework Convention on Climate Change, Klimarahmenkonvention (f) der Vereinten Nationen , рамочная конвенция ООН об изменении климата – rahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe Maa kliima ohtlike muutusteni viinud inimtekkelise saaste otsustavaks vähendamiseks, mis pani aluse edasisele ülemaailmsele kasvuhoonegaasiheite piiramise alasele tegevusele. Võeti vastu 1992. aasta juunis ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros. Vt ka kasvuhoonegaasid, kliimamuutus, Kyoto protokoll.