Säästva arengu sõnaseletusi

F

füüsiline planeerimine, physical planning, physische Planung (f), физическое планирование – ala füüsilise keskkonna (maakasutus, tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur) tasakaalustatud planeerimine, arvestades kvaliteetse elukeskkonna saavutamist ja inimtegevuse kahjuliku mõju vältimist või vähendamist. F. p. toimub lühikeses ajaraamis; sotsiaal-majanduslikud tingimused arvestatakse etteantuks või eeldatakse, et need ei muutu märkimisväärselt. Vt ka ruumiline planeerimine, strateegiline planeerimine.

M

Maa taluvuspiirid (planetaarsed piirid), planetary boundaries, Planetarische Grenzen (f), планетарные границы – J. Rockströmi ja ta kolleegide esitatud kontseptsioon (2009) inimarengu eeltingimuste määratlemiseks. Põhineb uuringutel, mis näitavad, et alates tööstusrevolutsioonist on globaalsete keskkonnamuutuste peamiseks põhjustajaks olnud inimene. M. t. on inimmõju tasemed, mille ületamisel muutuvad ebasoodsad keskkonnamuutused pöördumatuks, ohustades ökosüsteemide vastupanuvõimet ja inimeste toimetulekut. Sellised globaalsed muutused, mis suurendavad survet Maa ökosüsteemile, on: kliimamuutus, stratosfääri osooni kahjustamine, loodusliku mitmekesisuse kadu, keemiline saastus, ookeanide hapestumine, magevee tarbimise kasv, maakasutuse muutus, lämmastiku- ja fosforisaaste (ülekoormus), atmosfääri aerosoolide koormus.Vt ka globaalprobleemid, keskkonna taluvusvõime, sõõrik-majandus, toimetulekuvõime.

Metsade Sertifitseerimise Kinnitamise Programm (PEFC), Programme for the Endorsement of Forest Certification schemes (PEFC), Programm zur Einführung der Waldzertifizierung (PEFC), Программа по признанию схем лесной сертификации (PEFC) – sõltumatu, mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mis loodi 1999. aastal ja mis edendab säästvat metsandust sõltumatu kolmanda osalise keskkonnasertifitseerimise kaudu. Allikas: PEFC.Vt ka Eesti säästva metsanduse standard, Metsahoolekogu (FSC).

märgalapuhasti, wetland sewage treatment system (constructed wetland for wastewater treatment), Pflanzenkläranlage (f), водно-болотное очистное сооружение – reoveepuhasti, kus reoaineid käsitatakse kui üht energiaallikat tehislikult loodud ökosüsteemis elavate organismide jaoks. Sellise puhasti alus on tehislikult loodav märgalaökosüsteem, liigiliselt üks mitmekesisemaid kooslusi maal. M. on isereguleeruv ja isetaastuv muld-taim-vesi süsteem, mis võrreldes tehisliku biofiltriga on väiksema energiamahukusega. M. hoolduskulud on konventsionaalsete puhastitega võrreldes märgatavalt väiksemad ja neil puudub biopuhastitele iseloomulik jääkmuda. M-t on võimalik luua nii vabaveelise süsteemi kui pinnasfiltrina, mida kasutatakse väga mitmesuguse tekkepõhjusega reostuse leevendamiseks ja kõrvaldamiseks (nt põllumajanduslik, keemiatööstuse ja olmereovesi). M. toimib ka Heathrow’ (Suurbritannia) lennuvälja jäätõrjekemikaalide puhastina. Vt ka ökotehnoloogia, ökosüsteemne tehnoloogia.

N

Natura hindamine, assessment of Natura 2000 sites, Prüfung (f) der Verträglichkeit auf Natura-2000-Gebiete, оценка влияния на Natura 2000 – menetlus Natura 2000 võrgustiku ala mõjutada võiva arendustegevuse üle otsustamiseks. N. h. toimub Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 järgi. Koosneb neljast etapist: eelhindamine ehk olulise negatiivse mõju tõenäosuse hindamine, asjakohane hindamine, alternatiivide kaalumine ja erandi tegemine. Vt ka keskkonnamõju hindamine.

O

osalusareng, participatory development, partizipatorische Entwicklung (f), участие в развитии – arengufilosoofia, mis julgustab arendatavate kogukondade liikmeid andma isiklikku panust arenguprojektidesse. See lähenemine vastandub otseselt elitaarsetele ülalt-alla riiklikele ja rahvusvahelistele arengusuundadele, kus välised organisatsioonid ja isikud otsustavad, mis on kohalike jaoks kõige parem. Samas on o-s ka ülalt-alla juhtimist, olgugi varjatumalt, ning oluliseks muutuvad kohalikud võimusuhted, sh näiteks sugude- või earühmadevaheline ebavõrdsus. Vt ka altpoolt tulev algatus (bottom-up), osalusdemokraatia, sooline võrdsus.

P

partnerlus, partnership, Partnerschaft (f), сотрудничество – kahe või mitme ühenduse või asutuse ühine töö, kusjuures ükski osaline ei langeta otsuseid üksi. Koostöö eesmärgid, tegevuskava ja vahendid otsustatakse koos; p. on rohkem kui lihtsalt konsulteerimine. Avaliku ja erasektori p. tähendab avaliku võimu ning mittetulundusühenduse ja/või ettevõtte koostööd. Allikas: Lagerspetz, 2006.Vt ka huvirühm, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.

passiivmaja, passive house, Passivhaus (n), пассивный дом (энергоэффективный дом) – väikese energiatarbega hoone. P. kasutab ära asukoha looduslikke kütte-, jahutus- ja valgustusvõimalusi, nii et ehitise energiavajadus on viidud miinimumini, mikrokliima on tervislik ning vajadus kunstliku valgustuse, ventilatsiooni, kütte ning jahutuse järele minimaalne, ilma selleks päikesepatareisid ja tavapärast soojuse akumulatsiooni süsteemi kasutamata. Vt ka energiasääst, energiatõhusus, säästev tehnoloogia, ökoloogiline ehitamine, ökotehnoloogia, ökosüsteemne tehnoloogia.

poliitiline ökoloogia, political ecology, politische Öko­logie (f), политическая экология – 1) keskkonnapoliitiline mõtteviis, mis lähtub arusaamast, et looduse tähendus ja loodusega ümberkäimise reeglid on inimeste kokkuleppe küsimus; 2) poliitiline otsus, mille kehtivuse määrab ära toetajate enamus. Sellega seoses tähtsustatakse demokraatlikku otsustusprotsessi, üldsuse kaasamist ja informeeritust ning otsuseid “rohujuure tasandil”. Vt ka konservatiivne ökoloogia.

populatsiooniplahvatus, population explosion, Popula­tions­explosion (f), популяционный взрыв – hulgipaljunemine, isendite arvu tavatult kiire kasv populatsioonis. Ilmneb eriti liikidel, mille isendid on väikesed, lühiealised ja sigivad soodsa ilmastiku ning toidukülluse puhul rohkesti. Kahjurite p-ga kaasneb rüüste – kultuurtaimede raske kahjustus või häving (näiteks rändtirtsu või kartulimardika p-e puhul). Tinglikult on p-na käsitatav ka rahvastikuplahvatus. Vt ka globaalprobleemid.

positivism, positivism, Positivismus (m), позитивизм – teadusfilosoofia haru, mille keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Kriitikud väidavad, et tegelikult sisaldab igasugune teadus väärtushinnanguid ega suuda vältida uurija isiku mõju uurimistulemustele ning a) kaldub tõlgendama ebaselgeid katsetulemusi oma teooria huvides; b) valib uurimissuuna paratamatult mingil määral isiklikust eelistusest või uurimistöö rahastamise vajadusest lähtudes; c) valib uurimuse tegemiseks ning tõlgendamiseks kindla metoodika ja teooria. Selle mõtteviisi järgi võib teaduse neutraalsust ja objektiivsust pidada rohkem või vähem teadvustatud ühiskondlikuks kokkuleppeks. Ökoloogias avalduvad ilmsed positivistlikud väärtusotsused, näiteks loodusliku tasakaalu ja ökosüsteemide loomuliku arengu kontseptualiseerimises. Vt ka normaalteadus, postnormaalteadus, ökoloogiline tasakaal.

postkolonialism, postcolonialism, Postkolonialismus (m), пост­колониализм – kriitiline poliitilis-intellektuaalne suund, mis uurib kolonialismi mõju kultuuridele minevikus, koloniaalsuhete taastootmist ja muutumist tänapäeval, samuti nende kirjeldamist ja avaldumisvorme, mille hulka kuuluvad ka näiteks ökokolonialism, sotsiaalne ja ökoloogiline dumping, biopiraatlus. P-i suuna esindajatest on mõjukamad G. C. Spivak, Homi Bhabha ja E. Said. Vt ka neokolonialism, sisekolonialism.

postnormaalteadus, post-normal science, postnormale Wissenschaft (f), постстандартная наука – kontseptsioon, mille töötasid välja Silvio Funtowicz ja Jerome Ravetz ja mis iseloomustab tänapäevastele (postmodernistlikele) oludele sobivaid teadusmeetodeid. Olukorras, kus “faktid on ebamäärased, väärtused vaieldavad, panused kõrged ja otsused edasilükkamatud”, ei saa teadus olla lõpliku tõe esitaja rollis, vaid on vaja ka teiste huvirühmade seisukohti ja tõekspidamisi. P-e keskmes on ebamäärasused ning eetilised küsimused, sh dilemmad majandus- ja julgeolekuhuvide ning tehnoloogilisest arengust ja looduslike protsesside muutmisest tulenevate riskide vastuvõetavuse vahel. Allikas: Funtowicz, S., Ravetz, J. 1994.Vt ka jätkusuutlikkuse teadus, normaalteadus.

probleemtoode, product of concern, Problemprodukt (n), проблемная продукция – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Jäätmeseaduse kohaselt on Eestis p-d patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ning põllumajandusplast. Vt ka tootja vastutuse põhimõte.

S

segakultuur, polyculture, Polycultur (f), поликультура – mitme kultuurtaimeliigi kooskasvatamine samal maatükil, jäljendades nii looduslike ökosüsteemide mitmekesisust. See tähendab külvikordade kasutamist, kahe või enama põllukultuuri kasvatamist ühel maatükil ühe kasvuperioodi jooksul, põhikultuuri taimede vahelistel aladel lisakultuuri kasvatamist jm. Võrreldes monokultuuriga on s. haigustele vähem vastuvõtlik ja elupaigarikkam. Vt ka elurikkus, mahepõllumajandus, säästev põllumajandus.

sotsiaalne audit, social audit, Prüfung (f) der sozialen Bereiche, социальный аудит – organisatsiooni tegevuse sotsiaalse mõju süstemaatiline hindamine standardite ja huvirühmade ootuste alusel.Vt ka keskkonnaaudit, sotsiaalse mõju hindamine, sotsiaalse vastutuse standard SA 8000.

surverühm, pressure group, Pressure-group (f) (Interessengruppe (f)), группа давления – liikmete ühiste huvide (kas era- või avalike huvide) edendamiseks loodud ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab avaldada avalikule võimule survet, selleks et mõjutada teda puudutavaid otsuseid. Allikas: Lagerspetz, 2006.Vt ka huvirühm, otsustusprotsess.

T

tagatisrahasüsteem (pandipakendisüsteem), deposit-refund system (packaging deposit system), Pfandsystem (n), залоговая система – pakendikogumissüsteem, kus pakendatud kauba hinnale on lisatud pakendit väärtustav tasu, mille tarbija saab pakendi tagastamisel müügikohta või selleks ettenähtud kogumispunkti. Vt ka korduskasutus, taaskasutus.

taimekaitse, plant protection, Pflanzenschutz (m), защита растений – inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest; põllusaagi suurendamise viis. Keskkonnakaitseliselt problemaatiline on olnud keemiline t., mis on põhjustanud veekogude saastamist ja ohtlike ainete akumuleerumist söögiahelas (näiteks DDT), tihti ei ole t. täitnud oma eesmärki seetõttu, et kahjurputukad muutuvad kiiresti keemilise t. suhtes resistentseks. Vt ka mahepõllumajandus, roheline revolutsioon.

tootemaks, product tax, Produktsteuer (f), налог за неэкологичную продукциюkeskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju keskkonnale kahjulike ainete sisalduse tõttu või loodusvarade liigtarbimise tõttu. Eesmärk on vähendada tootmise keskkonnamõju. Näiteks võib tuua Iirimaal kehtestatud kilekotimaksu. Vt ka keskkonnamaks.

tootlikkus, productivity, Produktivität (f), продуктив­ность – 1) ökosüsteemi või selle osa toodetud biomass ajaühiku kohta; 2) tootmises rakendatud vahendite kasutamise tõhusus. Tavaliselt mõõdetakse väljundi (lõpptoodangu) hulka sisendi ühiku (nt töötajate arv, töötunnid, investeeritud kapital, toore) kohta. Vt ka CO2-tootlus, ökotõhusus.