Säästva arengu sõnaseletusi

J

jääkreostus, residual pollution, Restbelastung (f), остаточное загрязнение – reostus, mida põhjustab tegevuse lõpetanud objekt, enamasti endistel tööstus- ja sõjaväealadel paiknevad purustatud katlamajad, naftasaaduste ja teiste ohtlike ainete hoidlad, sh seiskunud ettevõtete laod, vanad bensiinijaamad, asfaltbetoonitehased, vanad prügilad, mis on sageli ka maha jäetud. J. – pinna-, põhjavee-, õhu- või pinnasereostus – on tekkinud tahtlikult või tahtmatult keskkonda viidud ohtlikest jäätmetest või ainetest. Vt ka saastus, saneerimine.

L

looduse õigused, rights of nature, Rechte der Natur (pl), природ­ные права – keskkonnaeetika kategooria. Loodusele inimkonnaga sarnaste õiguste omistamisega püütakse sageli põhjendada vajadust loodust kaitsta ja inimtegevust selle võrra piirata. Õiguste omistamisele on omane astmeline laienemine: kõige levinum on nn loomaõiguste tunnustamine, kuid selle mõtteviisi abil ei ole alati võimalik põhjendada ulatuslikumat keskkonnakaitset. Järgmiseks sammuks on olnud õiguste omistamine kõigele elavale ja lõpuks – püsivaks kestmiseks võimelistele ökosüsteemidele. Selle mõtteviisi filosoofiline probleem on ühepoolne kommunikatsioon: nimetatud õigusi saavad loodusele omistada omavahelise kokkuleppe alusel ainult inimesed ning looduse kui õigustatud subjekti tagasiside tõlgendamine on samuti ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Vt ka looduskesksus.

loodusvara kasutusõiguse tasu (loodusvara maks), natural resource charge, Ressourcengebühr (f), налог на использование природных ресурсов – rahaline makse, millega loodusvara kasutaja hüvitab kulutused, mis ühiskond on teinud loodusvarade otsimiseks, säilitamiseks, taastamiseks ja võimalike tulevaste asendajate leidmiseks. L. k. t. peab katma ka kulutused, mis johtuvad loodusvarade ja nende ammutusviiside seostest. Vt ka keskkonnamajandus, keskkonnatasu, looduskasutus, loodusvara lubatava kasutuse määr.

loodusvarade nappus, resource scarcity, Ressourcenknappheit (f), не­хватка ресурсов – olukord, milles nõudlus mingi loodusvara järele ületab kestvalt pakkumist L. n. on suhteline, kui nõudlus ja pakkumine ajapikku tasakaalustuvad, vastupidisel juhul on see absoluutne. Vt ka loodusvara lubatava kasutuse määr, loodusvara säästev hind, säästev kasutus.

P

punane raamat, Red Data Book (red list), Rote Liste (f), Kрасная Kнига – elurikkuse seisundi hindamiseks koostatav ohustatud seene-, taime- ja loomataksonite nimistu koos asjaomase andmestikuga ning ohukategooriaga. On rahvusvahelisi, regionaalseid ja riikide p. r-d; neid täiendatakse olukorra muutumisel ja uurimistöö edenemisel. Hakkasid ilmuma 1966. a-st alates IUCN-i algatusel.Vt ka looduskaitse.

R

radioaktiivsed jäätmed, radioactive waste, radio­aktive Abfälle (pl), радиоактивные отходы – edasiseks kasutamiseks kõlbmatud radioaktiivsed ained, sh tuumakütuse jäägid (kui neid ei regenereerita), saastunud töövahendid ja -rõivastus, vanad radionukliide sisaldavad tööstus- ja meditsiiniseadmed ning tootmisjäägid (näiteks Sillamäe jäätmehoidlas). R. j-e lõppladestamise senised viisid, eriti nende merreheitmine konteinerites, on ökoloogiliselt problemaatilised. Lühikese poolestusajaga elemente sisaldavad r. j. tuleb hoiukohtadesse paigutada tuhandeteks või koguni miljoniteks aastateks; selle võimalikkus on problemaatiline. Vt ka ohtlikud jäätmed, regenereerimine, tuumaenergia.

reduktsionism, reductionism, Reduktionismus (m), редукционизм – metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist. Näiteks rahaline r. väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi. Vastandub süsteemikäsitlusele, mis peab keskseks komplekssust. Vt ka holism, sotsiaaldarvinism.

regionaalareng, regional development, regionale Ent­wicklung (f), региональное развитие – geograafilise piirkonna või riigi territooriumi määratletud osa arenemine või edenemine. Traditsiooniliselt mõistetakse r-u all majanduslikku edenemist (kasvu), mis viib moderniseerumisele ja industrialiseerumisele. Säästva arengu kontekstis püütakse r-t käsitleda terviklikult, kaasates peale majandusarengu inim- ja keskkonnaarengu aspektid. Vt ka areng, kohalik areng, majanduskasv, regionaalplaneerimine.

regionaalplaneerimine, regional planning, Re­gio­nalplanung (f), региональное планирование – strateegilise planeerimise erijuht, kus sihtalana on määratletud laiem geograafiline piirkond või riigi territooriumi määratletud osa, millele on iseloomulik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaaspektide sidusus. Regiooni plaan võib sisaldada mitmesuguseid otsustusi ökoloogiliste, majanduslike, demograafiliste, poliitiliste, halduslike jt kriteeriumide alusel. Vt ka bioregionalism, regionaalareng, ruumiline planeerimine.

ressursitõhusus, resource efficiency (resource use efficiency), Ressourceneffizienz (f), pесурсоэффективность – ressursikasutuse tõhusus, sotsiaal-majanduslike teenuste ja kasutatud ressursside suhe.Vt ka energiatõhusus, ökotõhusus.

risk, risk, Risiko (n), риск – olukord, mille võimalik mõju on teada, kuid mitte selle ilmnemise tõenäosus. R. on mõõdetav.Vt ka ebamäärasus, keskkonnarisk, oht, riskijuhtimine, teadmatus.

riskijuhtimine, risk management, Risikomanagement (n), управление рисками – riski kõrvaldamis- või vähendamismeetmete kavandamisele suunatud süstemaatiline riski hindamine ja ohjamine. Vt ka keskkonnariski hindamine, oht.

riskiühiskond, risk society, Risikogesellschaft (f), общество риска – termin, mis kirjeldab suurenevat sõltuvust teaduslikest ja tehnilistest teadmistest Lääne tööstusriikides. Need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (näiteks tuumaenergia). Ühtlasi on r. keskkond, mis reorganiseerub vastusena nii reaalsetele ohtudele kui ka kujuteldud või liialdatud ohtudele. Termini juurutas Saksa sotsioloog Ulrich Beck (1992). Vt ka globaalprobleemid.

ruumiline planeerimine, spatial plan­ning, Raumordnung (f), пространственное планирование – traditsioonilise füüsilise planeerimise arendus strateegilise planeerimise suunas, kus pikemas ajaraamis käsitletakse sotsiaal-majanduslike tingimuste muutmise eesmärke ja võimalusi ning füüsilise planeerimise ülesannete lahendamine seatakse muutuva sotsiaal-majandusliku olukorra konteksti. R. p. seob etteantud territooriumil eri eluvaldkonnad ja määrab füüsilise ruumi funktsioonid ning arengu (visioon, eesmärgid ja tegevus nende saavutamiseks). Vt ka linnauuendus, kontsentreeritud hajutamine, planeeringu rohefaktor, regionaalplaneerimine.

T

taaskasutus, recovery, Rückgewinnung (f), вторичное использование (многократное использование) – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. Jäätmete taaskasutusmoodused on jäätmete ringlussevõtt, energiakasutus või biokäitlus ehk bioloogiline ringlussevõtt. T. aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket. Vt ka jäätmekäitlus, kinnine tootmistsükkel, korduskasutus, tagatisrahasüsteem, teisene toore, tööstusökoloogia.

taaskasutusühiskond, recycling society, Recycling-Gesellschaft (f) , «безотходное» общество – jäätmete vältimisele ja nende käsitlemisele kasutatava toormena suunatud ühiskonnakorraldus. Vt ka tarbimisühiskond.

tagasilöögiefekt, rebound effect, Reboundeffekt (m) , эффект ”pикошетa” – tarbimise kasvamine ressursisäästlikemate või efektiivsemast tootmisest tulenevate ja seega odavama hinnaga kaupade ja teenuste turule toomisel. Nt transpordi energiatõhususe kasv ei ole olnud piisav, et kaaluda üles suurenenud transpordimahtu – pikemaid ja rohkem sõite. Kaudse t-i näide on vähenenud elektri- ja küttearvetelt kokkuhoitud raha eest lennureisi ostmine soojale maale. Seega ainult tehnoloogilistest uuendustest ei piisa ressursikasutuse vähendamiseks, kui tarbimist ei piirata. Vt ka nõudluse ohjamine, piisavus, ökotõhusus.

toimetulekuvõime (taastuvus, säilenõtkus), resilience, Resilienz (f), эластичность – elussüsteemi võime muutuste ebasoodsa mõjuga toime tulla või sellega kohaneda. Süsteemi t. on seda suurem, mida väiksem on tema haavatavus. Ökoloogiline taastuvus on ökosüsteemi võime pärast häiringut taastada oma häiringueelne seisund. Sotsiaalne t. on ühiskonna suutlikkus keskkonnaolude muutustest ja sotsiaalsetest, majanduslikest või poliitilistest muutustest tulenevatele pingetele vastu pidada ning neist taastuda. Mida mitmekesisemad on ökoloogilised ja majanduslikud süsteemid, seda kiiremini taastuvad nad negatiivsete mõjurite põhjustatud stressist. Vt ka jätkusuutlikkus, keskkonnarisk, keskkonnariski hindamine, kohanemisvõime, säästev elatis.

toormemahukas tootmine, raw-material-intensive production, rohstoffintensive Produktion (f), интенсивное ucпoльзoвaниe сырья при производствe – tooteühiku kohta palju loodusvarasid kasutav tootmine (Eestis näiteks põlevkivi karjääriviisiline kaevandamine). Vt ka kapitalimahukas tootmine, materjalikulu teenuseühiku kohta, tööjõumahukas tootmine.

V

vihmamets, rain forest, Regenwald (m), дождевой лес – igihaljas taimekooslus niisketel troopika- ja lähistroopikaaladel. V-a iseloomustab erakordne liigirikkus ja kiire aineringe. Lageraie v-s tingib mulla väga kiire erosiooni tõttu v-a taastumatu hävimise. Seetõttu väheneb süsihappegaasi sidumine atmosfäärist ja suureneb kasvuhoonenähtus. Samuti põhjustab kohalike kogukondade elupaiga hävitamine nende inimeste elatusallikate kadu ja kultuuri hääbumist. Vt ka metsatustumine.