Säästva arengu sõnaseletusi

A

arukas kasv (mõistlik kasv), smart growth, vernünftiges Wachstum (n), разумный рост – planeerimispraktika, mis püüab vähendada inimasustuse mõju keskkonnale ja loodusvarade tarbimist, pakkuda kõigile taskukohast eluaset ja mitmekesist elukeskkonda, kujundada säästvat transporti ja vältida majanduskasvuga kaasnevat negatiivset mõju ühiskonnas ning eelistada jätkusuutlikku arengut. Tugineb keskkonnateadlikkusele, üldsuse kaasamisele planeerimisse ja tugeva kohaliku identiteedi loomisele. Vt ka globaalne ümberorienteerumine, säästev linnaplaneerimine, uus-urbanism, ökopolis.

E

ettevaatuspõhimõte, precau­tio­nary principle, Vorsorgeprinzip (n), принцип предусмотрительности – 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil tunnustatud põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnakahju ning milline on kahju arvatav ulatus ja iseloom. Riskide vältimine tähendab seda, et kui keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne ja/või keskkonnamõju pole teada, siis ei tule teha otsust, millega võetakse suuri riske. Vt ka saastaja rahalise vastutuse põhimõte, tootja vastutuse põhimõte.

H

haavatavus, vulnerability, Verwundbarkeit (f), уязвимость – sotsiaalse või ökoloogilise süsteemi tõenäolise kahjustumise määr ebasoodsate mõjurite tõttu. Sotsiaalset h-t suurendavad nt elutähtsate varude (toit, joogivesi) äkiline vähenemine, äärmuslikud ilmaolud, sõjalised konfliktid. Vt ka keskkonnajulgeolek, keskkonnarisk, keskkonnariski hindamine, kohanemisvõime, toiduga kindlustatus, toimetulekuvõime.

N

Neljas Maailm, Fourth World, Vierte Welt (f), Чет­вер­тый мир – 1) enamasti teatud Aasia ja Aafrika riigid, mis on tänapäeval maailmas kõige vaesemad. Seda mõistet on kasutatud nende riikide eristamiseks üldisemast Kolmanda Maailma kategooriast 1970.–1980. aastate majanduslikku stagnatsiooni silmas pidades, ent see mõiste ei ole kuigi laias kasutuses; 2) ka Esimese Maailma ja Teise Maailma äärmiselt marginaalsed vähemusrühmad, näiteks kütid ja korilased ja/või põlisrahvad (inuitid, maoorid, indiaanlased, endise Nõukogude Liidu aladel elavad väikerahvad), kelle üle domineerivad teised rahvusrühmad ja/või riigi bürokraatia. Vt ka vähimarenenud riigid.

O

ookeanide hapestumine, ocean acidification, Versauerung (f) der Meere, закисление океана – süsihappegaasi sisalduse suurenemise tõttu ookeanide muutumine happelisemaks, kuna veekogud seovad atmosfäärist süsinikku. Osa ookeanis lahustunud süsihappegaasist reageerib veega ja moodustab süsihappe. Hapestumine kahjustab mereelustikku ja ökosüsteeme. Vt ka Maa taluvuspiirid, siduja.

S

saastaja rahalise vastutuse põhimõte, polluter pays principle (PPP), Verursacherprinzip (n), принцип “загряз­нитель платит” – kulud, mida tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Sellega saab mõjutada tarbijate valikuid keskkonnahoidlike toodete ja teenuste ostmiseks, sest nende hinnad kajastavad tootmisega seotud keskkonnakulutusi. Vt ka ettevaatuspõhimõte, keskkonnakulutus, tootja vastutuse põhimõte.

saaste vältimine (saastamise vältimine, reostamise vältimine), pollution prevention, Ver­hütung (f) von Umweltverschmutzung, предотвращение загрязнения – tehnoloogia, majanduslike ja korralduslike meetmete, materjalide või toodete kasutamine, mis saastamist väldivad, vähendavad või kindlates piirides hoiavad. S. v-se juurde võivad kuuluda taaskasutus, töötlemine, tehnoloogia muutmine, kontrollmehhanismid, loodusvarade tõhus kasutamine ja materjalide asendamine. Vt ka keskkonnakvaliteedinorm, puhtam tootmine, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, toruotsatehnoloogia, tõhusus (efektiivsus).

saastetasu, pollution charge (effluent charge, emission charge), Verschmutzungsgebühr (f), налог за загрязнение – hüvitus, mida tasub juriidiline või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest. S. makstakse väljastatud keskkonnaloa alusel. Vt ka keskkonnakvaliteedinorm, keskkonnatasu, otsene piiramine.

saastus (reostus, saastamine, reostamine), pollution, Verunreinigung (f), загрязне­ние – inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse, kiirguse või müra otsene või kaudne kandumine õhku, vette või pinnasesse, nii et see võib ohustada inimese tervist või keskkonnaseisundit, põhjustada varalist kahju, kahjustada või häirida keskkonda. Vt ka globaalprobleemid, heide, keskkonnakahju, puhastuskulu, saaste vältimine, sudu.

saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, integrated pollution prevention and control (IPPC), Vermeidung (f) und Verminderung der Umweltverschmutzung, комплексное предотвращение загрязнения и контроль за ним – eelkõige tööstusettevõtetele kohaldatud keskkonnalubade andmise süsteem, mille puhul saab ära hoida saastuse ülemineku ühest valdkonnast teise või väärtuslike varade (vesi, energia) kasutuse valedel eesmärkidel. Keskkonna kui terviku kaitsele suunatud süsteem hõlmab järgmisi valdkondi: välisõhukaitse, jäätmehooldus, veekaitse, müra, vibratsioon, loodusvarade (vesi, tooraine, energia) kasutuse seire ja kontrolli protseduurid. Vt ka keskkonnakompleksluba, saaste vältimine.

T

tarbimisharjumuste muutmine, chang­ing consumer behaviour, Veränderung (f) der Konsumgewohnheiten, смена привычек потребления – tarbimise vähendamise, toodete kordus- ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia. Säästva arengu seisukohalt on üha enam teadvustatud üksikisikute tarbimisharjumuste mõju keskkonnale ning sellega seoses t. m-se vajadust. Vt ka konsumerism, nõudluse ohjamine, tarbimisühiskond, väärtushinnangute muutumine.