Säästva arengu sõnaseletusi

J

juurdepääs õigusemõistmisele, access to justice, Zugang (m) zur Justiz, доступ к правосудию – isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalases vaidlusküsimuses. Vt ka Århusi konventsioon, juurdepääsu-põhimõtted.

juurdepääsu-põhimõtted, access principles, Zugangsprinzipien (pl), принципы доступа – keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Rahvusvahelisel tasandil tunnustati j-e olulisust esimest korda Rio deklaratsioonis 1992. aastal.Vt ka Århusi konventsioon, ÜRO keskkonna- ja arengukonverents.

K

kodanikuühiskond (kolmas sektor), civil society, Zivilgesell­schaft (f), граж­данское общество (третий сектор) – 1) riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, selleks et edendada oma huve ja väärtusi. K-a tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel peetakse selle osadeks ka nt ajakirjandust, parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid. Sel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele; 2) ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, sh mittetulundussektor. (Allikas: Lagerspetz, 2006). Agenda 21 käsitleb k-a säästva arendamise olulise partnerina. Vt ka osalusareng, osalusdemokraatia, otsedemokraatia, vabaühendus, üldsuse osalemine.

M

maksevalmidus, willingness to pay (WTP), Zahlungsbereit­schaft (f), готовность платить – tingliku hindamise meetodi osa, kus inimeste küsitluse teel tehakse kindlaks, kui palju ollakse keskkonnaseisundi parandamise või säilitamise eest nõus maksma. Kasutatakse eelkõige kaupade või hüvede puhul, millel pole kindlat rahalist väärtust, nt metsa alalhoidmine puhkeeesmärgil. Vt ka aktsepteerimisvalmidus, tasuvusanalüüs.

N

naftatootmise tipp (naftatootmise tipnemine, naftatootmise kõrgpunkt), peak oil, Zeitpunkt (m) der höchsten Ölförderung, пиковый объём добычи нефти – maailmas või mingis piirkonnas saavutatud naftatoodangu maksimaalne tase, mille ületamisel ei vasta toornafta tootmismaht enam väljakujunenud nõudlusele. Naftatootmise tipu teooria esitas juba 1956. aastal ameerika geofüüsik M. K. Hubbert, kelle naftatootmise mudel ennustas USA n. t-u aastaks 1970 ja maailma n. t-u umbes aastaks 2006. Vt ka fossiilkütus, taastumatu loodusvara.

T

Teine Maailm, Second World, Zweite Welt (f), Вто­рой мир – sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemiseni Nõukogude Liit ja selle satelliitriigid Ida- ja Kesk-Euroopas. Vt ka Esimene Maailm, Kolmas Maailm, Neljas Maailm.

V

valglinnastumine, urban sprawl, Zersied­lung (f) , расползание городов – linna kasvamine hõreda asustustihedusega struktuurina, mis hõivab ümbritsevaid põllumajandusmaid ja loodusmaastikke. Nähtus on põhjustatud sotsiaalsetest ja majanduslikest protsessidest, mis alati ei ole planeeringutega juhitavad. Areng on juhuslik ja ebaühtlane, asustust iseloomustab monofunktsionaalsus ja sotsiaalne homogeensus. V. võib viia väga ebaökonoomse ja energiakuluka asustusstruktuurini, tekitada sotsiaalseid probleeme ja kasvatada liiklusvoogu ning elanike sõltuvust autokasutusest. Vt ka säästev linnaplaneerimine, uus-urbanism, ökopolis.

valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu (IPCC), Intergovern­mental Panel on Climate Change (IPCC), Zwischenstaatliche Ausschuss (m) für Klimaänderungen, Межправительственная группа экспертов по изменению климата (МГЭИК) – 1988. aastal ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni asutatud teadlaste nõukogu, kelle ülesanne on valitsustele koondada ja analüüsida kliimamuutusega seotud teaduslikku, tehnilist ja sotsiaal-majanduslikku informatsiooni. IPCC töörühmad võtavad kokku maailmas ilmunud teadusartiklid kliimamuutusest, selle võimalikest tagajärgest inimkonnale ja ökosüsteemidele ning kasvuhoonegaaside ja muutuste mõju vähendamise meetmetest. Regulaarselt antakse välja mitmesuguseid aruandeid, mida kasutatakse alusmaterjalina rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel. Vt ka kliimamuutuse leevendamine, kliimamuutusega kohanemine, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.