Säästva arengu sõnaseletusi

A

arenenud maad, developed countries, entwickelte Länder (pl), раз­витые страны – rikkad, kõrgelt industrialiseeritud riigid, mis tegutsevad majandussüsteemis, kus on oluline koht erasektoril ja turupõhimõtetel. Enamasti arvatakse nende hulka Põhja-Ameerika ja Euroopa riigid, Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapan. Vt ka esimene maailm, faktor 4, faktor 10, Põhi-Lõuna.

areng, development, Ent­wick­lung (f), развитие – kulg soovitud sihtide ja eesmärkide poole. Traditsiooniliselt on riigi a-ks peetud majanduskasvu. Arenguideoloogia kriitikute arvates on a-u selline käsitlus kolonialismi eri vormide jätkumise ja Lääne ratsionaalsuseidee levimise alus ning on kaasa toonud loodusvarade ülekasutuse. Laiemas käsitluses nähakse a-t kui ühiskonnaliikmete heaolu kasvu aja jooksul. Vt ka alaareng, jätkusuutlikkus, kohalik areng, regionaalareng, sotsiaalne areng, säästev areng.

arengumaa, developing country (less developed country), Entwicklungsland (n), раз­ви­вающаяся страна – riik, mille elanikkonna enamus on väga vaene ega oma juurdepääsu esmavajalikele teenustele ja toodetele. Majandus on sageli rajatud toorme ekspordile. Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest on a-d, neis elab üle poole maailma rahvastikust. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab a-des. A-de tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 10–50 korda väiksem arenenud maade omast. Paljud a-d sõltuvad välisabist ja laenudest. A-de praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist. Vt ka kolmas maailm, Põhi-Lõuna.

arukas kasv (mõistlik kasv), smart growth, vernünftiges Wachstum (n), разумный рост – planeerimispraktika, mis püüab vähendada inimasustuse mõju keskkonnale ja loodusvarade tarbimist, pakkuda kõigile taskukohast eluaset ja mitmekesist elukeskkonda, kujundada säästvat transporti ja vältida majanduskasvuga kaasnevat negatiivset mõju ühiskonnas ning eelistada jätkusuutlikku arengut. Tugineb keskkonnateadlikkusele, üldsuse kaasamisele planeerimisse ja tugeva kohaliku identiteedi loomisele. Vt ka globaalne ümberorienteerumine, säästev linnaplaneerimine, uus-urbanism, ökopolis.

H

hajaenergeetika (hajutatud energeetika), distributed generation, dezentrale Erzeugung (f) von Energie, распределительная выработка – elektrienergia saamine tarbijaga seotult ja hajutatult paiknevates mikro- ja minielektri- ja küttejaamades. H. on tänu kasutatavale tehnoloogiale tõhusam ja tarbijate läheduse tõttu on väiksemad ka kaod elektri ülekandel. Vt ka energeetika, energiatõhusus, kütuseelement, mikroenergeetika, soojuse ja elektri koostootmine.

K

keskkonnakulutus, environmental expenditure, Umweltausgaben (pl), расходы по охране окружающей среды – kulutus keskkonnakaitse meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks, samuti keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks või olukorra parandamiseks. Vt ka keskkonnakahju, keskkonnamajandus, kulutõhususe analüüs, väliskulu.

keskkonnategevuse tulemuslikkus, environmental performance, Umweltschutzleistung (f), результативность природоохранной деятельности – ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnakoormuse vähendamise eesmärgi saavutamise määr. K. t. iseloomustab organisatsiooni keskkonnategevust ja selle mõõdetavaid tulemusi. K. t-e hindamise meetoditeks võib lugeda selliseid keskkonnajuhtimisvahendeid nagu keskkonnaaudit, keskkonnamõju hindamine, ökokaardistamine, keskkonnabilanss, keskkonnaarvestus, ökotõhususe hindamine, olelusringi hindamine jt. Vt ka ettevõtte keskkonnategevuse seire, keskkonnajuhtimine.

korrastamine, restoration (recultivation), Landrückgewinnung (f), рекуль­тивация – inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. Hõlmab tehnilist (tasandamine, teede, kraavide, veekogude rajamine jms) ja bioloogilist k-st (taimestiku, loomastiku taastamine). Vt ka saneerimine.

M

maastike mitmekesisus, landscape di­versity, Land­schaftsdiversität (f), разнообразие ландшафтов – maastike struktuur, mis hõlmab eelkõige eluta loodust ja mida hinnatakse mitme indikaatoriga. Eesmärk on säilitada võimalikult mitmesuguseid maastikutüüpe ja -mustreid. Haakepunktiks elurikkusega on elupaigad ja kasvukohad, mida maastik pakub. Vt ka Euroopa maastiku konventsioon, maastikuarhitektuur, maastikuhooldus, maastikukaitseala, maastikupoliitika.

P

puhastuskulu (saneerimiskulu), clean-up cost, Kosten (pl) der Belastungssenkung, расходa на очистку окружающей среды от загрязнения – kulu keskkonna või selle komponentide puhastamiseks saastusest, heitmetest jms. Näiteks jääkreostuse kõrvaldamise kulu. Vt ka saneerimine.

R

radioaktiivsed jäätmed, radioactive waste, radio­aktive Abfälle (pl), радиоактивные отходы – edasiseks kasutamiseks kõlbmatud radioaktiivsed ained, sh tuumakütuse jäägid (kui neid ei regenereerita), saastunud töövahendid ja -rõivastus, vanad radionukliide sisaldavad tööstus- ja meditsiiniseadmed ning tootmisjäägid (näiteks Sillamäe jäätmehoidlas). R. j-e lõppladestamise senised viisid, eriti nende merreheitmine konteinerites, on ökoloogiliselt problemaatilised. Lühikese poolestusajaga elemente sisaldavad r. j. tuleb hoiukohtadesse paigutada tuhandeteks või koguni miljoniteks aastateks; selle võimalikkus on problemaatiline. Vt ka ohtlikud jäätmed, regenereerimine, tuumaenergia.

reduktsionism, reductionism, Reduktionismus (m), редукционизм – metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist. Näiteks rahaline r. väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi. Vastandub süsteemikäsitlusele, mis peab keskseks komplekssust. Vt ka holism, sotsiaaldarvinism.

regionaalareng, regional development, regionale Ent­wicklung (f), региональное развитие – geograafilise piirkonna või riigi territooriumi määratletud osa arenemine või edenemine. Traditsiooniliselt mõistetakse r-u all majanduslikku edenemist (kasvu), mis viib moderniseerumisele ja industrialiseerumisele. Säästva arengu kontekstis püütakse r-t käsitleda terviklikult, kaasates peale majandusarengu inim- ja keskkonnaarengu aspektid. Vt ka areng, kohalik areng, majanduskasv, regionaalplaneerimine.

regionaalplaneerimine, regional planning, Re­gio­nalplanung (f), региональное планированиеstrateegilise planeerimise erijuht, kus sihtalana on määratletud laiem geograafiline piirkond või riigi territooriumi määratletud osa, millele on iseloomulik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaaspektide sidusus. Regiooni plaan võib sisaldada mitmesuguseid otsustusi ökoloogiliste, majanduslike, demograafiliste, poliitiliste, halduslike jt kriteeriumide alusel. Vt ka bioregionalism, regionaalareng, ruumiline planeerimine.

risk, risk, Risiko (n), риск – olukord, mille võimalik mõju on teada, kuid mitte selle ilmnemise tõenäosus. R. on mõõdetav.Vt ka ebamäärasus, keskkonnarisk, oht, riskijuhtimine, teadmatus.

Rooma Klubi, Club of Rome, Club von Rom (m), Римский клуб – rahvusvaheline valitsusväline mõttekoda, mis korraldab globaalprobleemide uurimist ning tulemuste laialdast tutvustamist. Loodi 1968. aastal Roomas Aurelio Peccei (1908–1989) ja Alexander Kingi (1909–2007) eestvõttel. R. K. avaldab uurimusi ja korraldab konverentse sotsiaalsete suurprotsesside ning inimese ja looduse suhete kohta; need on jõuliselt mõjutanud maailma avalikku arvamust ning riikide majandus- ja keskkonnapoliitikat säästva arengu põhimõtete omaksvõtmise poole. R. K. esimene publikatsioon oli 1972. aastal ilmunud "Kasvu piirid" ("The Limits to Growth").Vt ka maailmamudel, taastumatu loodusvara.

S

saneerimine (maaala tervendamine), cleaning up, Sanierung (f), расчистка – rikutud territooriumi (maastike, ökosüsteemide) taastamine ja otstarbekas kujundamine. Kasutatakse heitmetega saastatud territooriumide korrastamisel ja jääkreostuse kõrvaldamisel. Vt ka puhastuskulu.

säästev tehnoloogia (keskkonnahoidlik tehnoloogia, puhas tehnoloogia), sustainable technology (environmentally sound technology, clean technology), nachhaltige Technologie (f), ресурсосберегающая технология (малоотходная технология) – tehnoloogia, mis inimeste vajaduste rahuldamiseks ei ületa keskkonna taluvusvõimet. Tootmisprotsess ja sellest tulenev toode (teenus) on loodud nii kasutatud materjalide kui ka energia mõttes säästlikult (maksimaalselt on kasutatud taastuvaid energiaallikaid ja materjale, mille loomise energiamahukus on minimaalne ja/või loodud materjalid on taaskasutatavad). Oluline on loodavate toodete säästlik iseloom ka kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamise etapis. S. t. arvestab toote valmistamise asemel ka teenuse pakkumisega. S. t. tooted on näiteks taastatavate omadustega kestvuskaubad, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, põletamata savist ehitusmaterjalil põhinevad hooned ja viimistlussegud. Vt ka keskkonnahoidlik tootearendus, passiivmaja, puhtam tootmine, tööstusökoloogia, ökotehnoloogia.

V

valglinnastumine, urban sprawl, Zersied­lung (f) , расползание городов – linna kasvamine hõreda asustustihedusega struktuurina, mis hõivab ümbritsevaid põllumajandusmaid ja loodusmaastikke. Nähtus on põhjustatud sotsiaalsetest ja majanduslikest protsessidest, mis alati ei ole planeeringutega juhitavad. Areng on juhuslik ja ebaühtlane, asustust iseloomustab monofunktsionaalsus ja sotsiaalne homogeensus. V. võib viia väga ebaökonoomse ja energiakuluka asustusstruktuurini, tekitada sotsiaalseid probleeme ja kasvatada liiklusvoogu ning elanike sõltuvust autokasutusest. Vt ka säästev linnaplaneerimine, uus-urbanism, ökopolis.

Ü

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, UN Framework Convention on Climate Change, Klimarahmenkonvention (f) der Vereinten Nationen , рамочная конвенция ООН об изменении климата – rahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe Maa kliima ohtlike muutusteni viinud inimtekkelise saaste otsustavaks vähendamiseks, mis pani aluse edasisele ülemaailmsele kasvuhoonegaasiheite piiramise alasele tegevusele. Võeti vastu 1992. aasta juunis ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros. Vt ka kasvuhoonegaasid, kliimamuutus, Kyoto protokoll.