Säästva arengu sõnaseletusi
A
Agenda 21, Agenda 21, Agenda 21 (f), Aгeндa 21 – ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal vastu võetud valitsuste, rahvusvaheliste arendusinstitutsioonide, ÜRO ja sõltumatute gruppide tegevuskava keskkonna degradeerumise vältimiseks. A. peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste sidus käsitlemine ning vastavate strateegiate sõnastamine säästva arengu saavutamiseks maailmas. A. 21 koostamise algatas Brundtlandi aruanne. Vt ka Eesti 21, kodanikuühiskond, kohalik Agenda 21, Läänemere Agenda 21, Säästev Eesti 21.
K
kliimamuutusega kohanemine, adaptation to climate change , Adaption (f) an Klimaveränderung, aдаптация к изменению климата – muutuvates ilmastikuoludes toimetulekut ja tagajärgedega kohanemist ettevalmistav tegevus kliimamuutuse mõju vähendamiseks, nii kodumajapidamiste, asumite ja ettevõtete, kui ka majandussektorite ja riikide tasandil. Nt rannaalade kaitsmine meretaseme tõusu ja üleujutuste eest, üleujutatavatelt aladelt elanike ümberasustamine, üleminek uute põllukultuuride kasvatamisele, kuumalainete eest varajase hoiatussüsteemi loomine, ilmastikutundlike nakkushaiguste vastu vaktsineerimine. Vt ka kliimamuutuse leevendamine, kohanemisvõime, toimetulekuvõime.
kohanemisvõime, adaptive capacity, Anpassungsfähigkeit (f) , aдаптационная способность – isiku, leibkonna või organisatsiooni võime muutustega kohaneda. Suur k. lubab ära kasutada muutustest tulenevaid võimalusi. K. ja haavatavus on pöördvõrdelises seoses.
Valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu (IPCC) on määratlenud kliimaolude varieerumise ja kliimamuutusega kohanemise võime järgmiselt: „Süsteemi võime kohaneda kliimamuutusega (sh kliimaolude varieerumise ja äärmuslike ilmaoludega), et leevendada võimalikku kahju, kasutada ära võimalusi ja tulla toime tagajärgedega.“ Vt ka toimetulekuvõime.
L
Läänemere Agenda 21, Baltic Agenda 21, Agenda 21 (f) für den Ostseeraum, Aгeндa 21 по Балтийскому морю – 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud säästva arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse säästvaks arenguks Läänemere piirkonnas. See oli esimene regionaalsel tasandil ühiseid eesmärke sisaldav säästva arengu tegevuskava maailmas.
Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine, transport, energeetika, turism, tööstus, põllumajandus, kalandus, metsandus ja keskkonnaharidus. Kuna valdkondade tegevust juhivad harilikult kaks riiki, üks Läänemere läänekaldalt ja teine idakaldalt, siis sõltub teemade edenemine nende riikide aktiivsusest. Samas puudub Läänemere Agendal projektide rahastamise mehhanism ja enamik projekte viiakse ellu riiklike ja muude vahendite abil. Vt ka Agenda 21, kohalik Agenda 21.