Säästva arengu sõnaseletusi

H

heide (emissioon), emission, Emission (f), выброс (эмиссия в ок­ру­­жающую среду) – välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra. Allikas: tööstusheite seadus. Vt ka heitgaas, heitkogustega kauplemine, kasvuhoonegaasid, kaubeldavad load, saastus (reostus, saastamine, reostamine).

K

keskkonna välismõju, environmental externality, umweltbezogener externer Effekt (m), внешнее экологическое последствие (неучтенный в себестоимости экологический эффект) – ühe tootja või tarbija tegevuse negatiivne mõju teisele (nt saastamine, tervisemõju, õnnetused, liiklusummikud), mis ei kajastu toote või teenuse hinnas ja/või mida ei kompenseerita. Sageli seotud ühisomandiga. Vt ka väliskulu.

M

Maailma looduskaitseharta, World Charter for Nature, Weltcharta (f) der Natur, Всемирная хартия охраны природы – 1982. aastal ÜRO Peaassambleel vastuvõetud harta, mis on Maakera harta eelkäija. Tõi välja inimese eetilised kohustused ökosüsteemide kaitsmiseks. Vt ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.

märgalapuhasti, wetland sewage treatment system (constructed wetland for wastewater treatment), Pflanzenkläranlage (f), водно-болотное очистное сооружение – reoveepuhasti, kus reoaineid käsitatakse kui üht energiaallikat tehislikult loodud ökosüsteemis elavate organismide jaoks. Sellise puhasti alus on tehislikult loodav märgalaökosüsteem, liigiliselt üks mitmekesisemaid kooslusi maal. M. on isereguleeruv ja isetaastuv muld-taim-vesi süsteem, mis võrreldes tehisliku biofiltriga on väiksema energiamahukusega. M. hoolduskulud on konventsionaalsete puhastitega võrreldes märgatavalt väiksemad ja neil puudub biopuhastitele iseloomulik jääkmuda. M-t on võimalik luua nii vabaveelise süsteemi kui pinnasfiltrina, mida kasutatakse väga mitmesuguse tekkepõhjusega reostuse leevendamiseks ja kõrvaldamiseks (nt põllumajanduslik, keemiatööstuse ja olmereovesi). M. toimib ka Heathrow’ (Suurbritannia) lennuvälja jäätõrjekemikaalide puhastina. Vt ka ökotehnoloogia, ökosüsteemne tehnoloogia.

R

ringlussevõtt, recycling, Wiederverwertung (f), вторичное использование отходов – jäätmete taaskasutusmoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmises algsel või muul otstarbel (nt paberi ümbertöötlus, klaasi ümbersulatamine, õlide taasrafineerimine, metalliühendite taasväärtustamine), kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine), kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. Vt ka korduskasutus, taaskasutus.

S

sisekolonialism, internal colonialism, Binnen­kolo­nialismus (m), внутренний колониализм – kolonialismilaadsed nähtused rahvusriikide sees. Osa mõne sõltumatuks saanud rahva ladvikust on võrreldud endiste koloniaalrõhujatega. Termin on enim kasutusel just seoses vähemusrahvuste, natsionalismi ja protonatsionalismiga. Vt ka kolonialism, neokolonialism, postkolonialism, ökokolonialism.

sisemajanduse kogutoodang (SKT), Gross Domestic Product (GDP), Brutto­in­lands­produkt (n) (BIP), внут­рен­ний валовой продукт (ВВП) – ühes riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas. Kuigi SKT-d peetakse tihti ühiskonna heaolu näitajaks, ei tee see tegelikult vahet heaolu suurendavate ja vähendavate transaktsioonide vahel ning jätab arvestamata majanduse mitterahalise osa. SKT mõõdab rahavooge, mistõttu loodusvarade vähenemine ei peegeldu majandustegevuse arenguvaru vähenemisena. Eeldatakse, et kvantitatiivne kasv tähendab arengut, sõltumata sellistest muutustest nagu sissetuleku polariseerumine, tööaja pikenemine, töötuse, töö ja stressiga seotud haiguste ja keskkonnaprobleemide lisandumine. Vt ka elukvaliteet, inimarengu indeks, majanduskasv, roheline SKT, säästva majandusliku heaolu indeks, tõelise arengu indeks.

T

taaskasutus, recovery, Rückgewinnung (f), вторичное использование (многократное использование) – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. Jäätmete taaskasutusmoodused on jäätmete ringlussevõtt, energiakasutus või biokäitlus ehk bioloogiline ringlussevõtt. T. aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket. Vt ka jäätmekäitlus, kinnine tootmistsükkel, korduskasutus, tagatisrahasüsteem, teisene toore, tööstusökoloogia.

taastuv energiaallikas (taastuv energiavaru), renewable energy resource, erneuerbare Energie­requelle (f), возобновляемый энергетический ресурс – energiakandja, mis saadakse ja mis täieneb looduslike protsesside kaudu ning kasutamisel ei ammendu, nt päike, tuul, vooluvesi, hoovused, tõusud-mõõnad, maapõuesoojus. Puitu ja muud biomassi ning nende saadusi nimetatakse samuti taastuvaks, ehkki nende asendumine võtab kauem aega kui eespool loetletutel. Taastuva energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes ja seda ei arvestata kasvuhoonegaaside heitkoguste hulka. Ka t. e kasutamine võib olla ökosüsteemile ohtlik, kui see toimub liiga intensiivselt ja juurdekasvu arvestamata. Vt ka bioenergia, biokütus, energiamets, geotermiline energia, hüdroenergia, päikeseenergia, taastuv loodusvara, tuuleenergia, vesinikuenergeetika.

taastuv loodusvara, renewable resource, erneuerbare Ressource (f), возобновляемый природный ресурс – bioloogilised varud, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimelised uuenema (ennast taastootma). Tähtsaim t. l. on globaalne ökosüsteem (biosfäär). Vt ka loodusvara, säästev kasutus, taastuv energiaallikas, taastumatu loodusvara, ökosüsteem.

taastuvenergia, renewable energy, Erneuerbare Energie (f), возобновляемaя энергия – elektri-, soojus- või muu energia, mis on saadud taastuvatest energiaallikatest. Vt ka fossiilenergia, tuumaenergia.

Teine Maailm, Second World, Zweite Welt (f), Вто­рой мир – sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemiseni Nõukogude Liit ja selle satelliitriigid Ida- ja Kesk-Euroopas. Vt ka Esimene Maailm, Kolmas Maailm, Neljas Maailm.

teisene toore (sekundaartoore), secondary raw material, sekundärer Rohstoff (m), вторичное сырье – 1) tootmise lähteained, mida saadakse tootmisjääkidest (taaskasutus); 2) toore, mida uute ammutamisviisidega saadakse maardlatest, mis olid varem tühjendatud oma aja tehniliste võimaluste piirides (näiteks järelammutamisega saadud nafta). Vt ka säästev kasutus, säästev tööstus.

tuuleenergia, wind energy, Windenergie (f), ветровая энергия – õhuvoolu kineetiline energia, mida tuulejõuseadme vahendusel saab kasutada näiteks elektri tootmiseks. T-ga toodetud elektri hind muutub odavamaks fossiilkütuse baasil toodetavast, juhul kui viimase puhul arvestatakse kaasnevat negatiivset keskkonna- ja tervisemõju. T. kasutamisel tuleb arvestada võimsusvaru, sest genereeritava elektri hulk sõltub otseselt tuulevoo tihedusest ja kõikumisest ajas. Vt ka taastuv energiaallikas.

V

valgala (valgla), catchment (basin), Einzugsgebiet (n), водосбор – maaala, millelt veekogu või selle osa saab vee. Laialt kasutatav territoriaalne üksus planeerimises ja seires. Vt ka bioregionalism, veemajanduskava, vesikondade tervikmajandamine.

veebilanss, water balance, Wasserbilanz (f), водный ба­ланс – mingi loodusobjekti (organismi, koosluse, veekogu, kontinendi, hüdrosfääri) veeringet iseloomustav suurus: vee lisandumise ja kulu vahekord ajaühiku jooksul. Maa planetaarses v-s täheldatakse inimtekkelisi nihkeid: ookeanide veetaseme tõusu ja jõgede äravoolu vähenemist. Allikas: Ökoloogialeksikon, 1992.Vt ka hapnikubilanss, keskkonnabilanss.

veemajandus, water management, Wasserwirtschaft (f), вод­ное хозяйство – majandusala, mis hõlmab pinna- ja põhjavee uurimist, arvestust, kaitsmist, jaotamist ja kasutamist. V-e vastuoluliste probleemide terviklik lahendamine põrkub nn ühisomanditragöödiaga: hüdroenergia kasutamine takistab kalade rännet ja paljunemist, rohke niisutusvee kasutamine piirab veetransporti jne.Vt ka veemajanduskava, vesikondade tervikmajandamine.

vesinikuenergeetika, hydrogen ener­getics, Wasser­stoffenergetik (f), водородная энергетика – vesinikul kui primaarenergia allikal põhinev energiamuundamine ja -kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Vesinikku võib kasutada tavalises põlemisprotsessis kas kolb- või turbiinmootorites, kus saadav soojusenergia muudetakse mehaaniliseks ja soovi korral edasi näiteks elektrienergiaks. Teine v. haru põhineb kütuseelementidel, milles katalüsaatori pinnal vesinik (või vesinikurohke kütus) oksüdeerub ja tekivad elektrilised laengud. Selliselt muutub kütuseelement elektrivoolu allikaks, mille abil saab käitada elektriajameid. Vt ka biovesinik.

väliskulu, external cost, externe Kosten (pl), внешние из­держки – ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt. V. kui negatiivse keskkonnamõjuga tekitatud kahju jaguneb kaheks komponendiks: toote hinnas maksu või keskkonnatasuna majanduslikult arvestatud v-ks ja arvestamata v-ks. Arvestamata v. jaguneb rahas mõõdetavaks ja rahas mõõdetamatuks. Piir kõikide v. alaliikide vahel on tinglik, sõltudes keskkonnakahju hindamise meetodite arengust ja kokkulepetest v-st mõjutatud huvirühmade vahel.Vt ka keskkonnamajandus, keskkonna välismõju, sotsiaalne hind, subsiidium.

Õ

õhutransport, air transport, Luftverkehr (m), воздушный транспорт – inimeste ja kaupade vedu lennukite ja helikopteritega. Õ-i peamine eelis on kiirus, kuid energiakulu veosekäibe ühiku kohta on 17 korda suurem kui raudteetranspordi puhul. Õ-i tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogused moodustavad u 3,5% kogu kasvuhoonegaaside heitest ning see kasvab kiiresti. Õ. on säilitanud mitmeid soodustusi, näiteks ei ole rahvusvaheliste lendude lennukikütus maksustatud aktsiiside ega käibemaksuga. Vt ka säästev transport.