Säästva arengu sõnaseletusi

H

hoiuala, special conservation area (limited conservation area), Schutzgebiet (n), заповедник – elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mis võeti uue kaitstava loodusobjekti kategooriana Eestis kasutusele looduskaitseseadusega 2004. aastal, kui tekkis vajadus tagada Natura 2000 võrgustiku alade kaitse seal, kus olemasolev tegevus võis jätkuda ilma ala senist kaitse- ja kasutuskorda muutmata. H. säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatava tegevuse mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustav tegevus. Vt ka kaitseala, linnuala, loodusala.

huvirühm, stakeholder (interest group), Interessengruppe (f), заинтересованная группа – 1) teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik); 2) inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Allikas: Lagerspetz, 2006. Vt ka kogukond, otsustusprotsess, partnerlus, rohelised, surverühm, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.

K

kaitseala, protected area, Schutzbereich (m) , за­поведник – inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. K-d jagunevad Eestis eri kaitsekorraga vöönditeks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. K-tüübid on rahvuspark, looduskaitseala ja maastikukaitseala (looduspark). Vt ka biosfääri programmiala, hoiuala, kaitstav loodusobjekt.

keskkonnaruumi seadus, environ­mental space act, Umweltraumgesetz (n), закон окружающего пространства – hüpoteetiline seadusakt, mis peaks reguleerima ühiskonna tegevusviise ja ulatust nõnda, et see ei kahjustaks keskkonnaruumi omadusi. Nagu on keelatud teatud inimõigusi piiravad ja inimsusevastased teod, peaksid olema otseselt piiratud ka toimingud, mis häirivad keskkonnaruumi stabiilsust. K. s-e mõju seadusandlusele peaks olema analoogiline põhiseadusega ja tagama alamate seadusaktide keskkonnaalase kooskõla. K. s-e üheks aluseks on põhimõte, et ökoloogilise tasakaalu jaoks olulisi ressursse ei saa mõõta rahas – neil on olemas füüsikaline (naturaalne) mõõt. See põhimõte muudab ka igasuguste ühiskondlike protsesside (majanduslike, äriliste, kultuuriliste) edu mõõtmise kompleksseks, kuna rahalise kriteeriumi kõrval tuleks hinnata igasuguse tegevuse mõju keskkonnaruumile; mõõtmise aluseks oleksid naturaalühikud (nt emiteeritava fossiilse päritoluga CO₂ mass ning selle suhe keskkonna CO₂ sidumisvõimesse). K. s-e põhjal oleks võimalik keskkonnaruumi destruktiivselt mõjutavatele tegevustele rakendada administratiivset peatamist või lõpetamist (ökoloogilist pankrotti), nagu praegu lõpetatakse pankrotiga kreeditoride huve häirivad, omakapitali kaotanud ja maksejõuetud ettevõtted. K. s. muudaks möödapääsmatuks üldise keskkonnaarvestuse juurutamise riigis. Vt ka komplekssus, siduja.

kinnine tootmistsükkel (suletud tootmistsükkel), closed production process (closed loop process), geschlossener Zyklus (m), замкнутый производственный цикл – tootmisprotsess tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, kus abimaterjalina kasutatavad ained (nt vesi, õhk, kemikaalid) suunatakse kordus- ja taaskasutusse. Materjaliringe sulgemine eeldab lisaenergia kulutamist (näiteks vee ja õhu jahutamiseks, puhastamiseks). Kõikehõlmav k. t. ei ole võimalik, sest tootega viiakse ained tootmisprotsessist välja. Mõneti lähedane k. t-le on ringmajandus ja mahepõllumajandus, mis kasutab kohalikke taastuvaid loodusvarasid ja ammutab vajaliku energia päikesekiirgusest. Vt ka olelusringipõhine lähenemine, säästev tööstus, süsteemidünaamika, tööstusökoloogia.

L

looduskaitseseadus, nature conservation act, Natur­schutzgesetz (n), закон об охране природы – seadusandja kehtestatud õigusakt, mis sätestab looduskaitse ja looduskasutuse põhimõtted ning loodusobjektide kaitse viisid. Eestis anti esimene l. välja 1935. aastal, teine 1957. aastal, kolmas 1994. aastal (kaitstavate loodusobjektide seadus) ning uus looduskaitseseadus 2004. aastal. Uuendusena sätestab viimane seadus liikide elupaikade ja Natura 2000 võrgustiku alade kaitse põhimõtted. Looduskaitset reguleerivad Eestis ka maapõue-, metsa-, planeerimis-, veeseadus jt. Eesti on ühinenud mitme rahvusvahelise ja regionaalse looduskaitsekonventsiooniga. Vt ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kaitstav loodusobjekt.

O

ookeanide hapestumine, ocean acidification, Versauerung (f) der Meere, закисление океана – süsihappegaasi sisalduse suurenemise tõttu ookeanide muutumine happelisemaks, kuna veekogud seovad atmosfäärist süsinikku. Osa ookeanis lahustunud süsihappegaasist reageerib veega ja moodustab süsihappe. Hapestumine kahjustab mereelustikku ja ökosüsteeme. Vt ka Maa taluvuspiirid, siduja.

R

roheala (haljasala), green space (green area), Grünfläche (f) (Grünanlage (f), Grünstreifen (m)), зеленые насаждения – loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh linnametsad, pargid, haljakud (väiksemad haljasalad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad), aiad, kalmistud, ettevõtete, liiklussoonte ja taristuobjektide ümber paiknevad puhvervööndid, jäätmaad jt taimkattega alad; vastand paljastu või eriolukorras ka paljak (haljastuseta väljak). Roheala komponendid on puud, põõsad, rohttaimed, vett läbilaskvad pinnad, märgalad, veekogud, muld. Omavahel ühendatud r-d moodustavad rohevõrgustiku.Vt ka looduspõhised lahendused, maistu.

roheline kasv, green growth, grünes Wachstum (n), зелёный рост – majanduslik kasv ja areng, mis kindlustab loodusvarade ja keskkonnafunktsioonide jätkumise. Säästlikule majanduskasvule on aluseks investeeringud ja innovatsioon, mis loovad uusi majandusvõimalusi. Rohelise kasvu käsitlust iseloomustab ülalt alla lähenemine, mida veavad valitsused ja mille eesmärk on majanduse kasv, kuid mis sisaldab ka keskkonna- ja sotsiaalmõõdet. Kontseptsiooni üheks eestvedajaks on OECD. Allikas: OECD 2011Vt ka majanduskasv, nullkasv, tasaareng.

roheline revolutsioon, green revolu­tion, grüne Revolu­tion (f), зеленая революция – jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 1950–1975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, ent see toimus ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga. Uued sordid eeldasid spetsiaalset agrotehnikat, mineraalväetisi, taimekaitset jm, ka nende ikaldusoht oli suurem kui traditsiooniliste sortide puhul. R. r-st on saanud näide selle kohta, kuidas tehnoloogialahendused ei saa toimida lahus sotsiaal- ja majanduskeskkonnast. Vt ka DDT, tööstusrevolutsioon.

rohemajandus, green economy, grüne Wirtschaft (f), зелёная экономика – majandus, mille abil paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese CO₂-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. Allikas: UNEP, 2011Vt ka biomajandus, keskkonnamajandus, ringmajandus, rohetöökoht, sinine majandus, tasakaalumajandus, ökoloogiline majandus.

rohetöökoht, green job, grüne Arbeitsplatz (m), зелёная работа – täisväärtuslik töökoht, mis panustab keskkonna hea seisundi säilitamisse või taastamisse mis tahes sektoris. Täisväärtuslik on töökoht, mida iseloomustab tulemuslik töö, adekvaatne sissetulek, sotsiaalne kaitse ja töötaja õiguste austamine, ning töötaja võimalus kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis mõjutavad tema elu. Allikas: ILO 2012Vt ka rohemajandus.

S

saastekoormus, pollution load, Schadstoffbelastung (f), загрязненность – mingis ajavahemikus puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk. Vt ka heide, kaubeldavad load, kriitiline koormus, saastus, toruotsatehnoloogia.

saastus (reostus, saastamine, reostamine), pollution, Verunreinigung (f), загрязне­ние – inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse, kiirguse või müra otsene või kaudne kandumine õhku, vette või pinnasesse, nii et see võib ohustada inimese tervist või keskkonnaseisundit, põhjustada varalist kahju, kahjustada või häirida keskkonda. Vt ka globaalprobleemid, heide, keskkonnakahju, puhastuskulu, saaste vältimine, sudu.

T

tagatisrahasüsteem (pandipakendisüsteem), deposit-refund system (packaging deposit system), Pfandsystem (n), залоговая система – pakendikogumissüsteem, kus pakendatud kauba hinnale on lisatud pakendit väärtustav tasu, mille tarbija saab pakendi tagastamisel müügikohta või selleks ettenähtud kogumispunkti. Vt ka korduskasutus, taaskasutus.

taimekaitse, plant protection, Pflanzenschutz (m), защита растений – inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest; põllusaagi suurendamise viis. Keskkonnakaitseliselt problemaatiline on olnud keemiline t., mis on põhjustanud veekogude saastamist ja ohtlike ainete akumuleerumist söögiahelas (näiteks DDT), tihti ei ole t. täitnud oma eesmärki seetõttu, et kahjurputukad muutuvad kiiresti keemilise t. suhtes resistentseks. Vt ka mahepõllumajandus, roheline revolutsioon.