Säästva arengu sõnaseletusi

K

keskkonnaseire, environmental moni­toring, Umwelt­monitoring (f), мони­торинг окружающей среды – elukeskkonna seisundi ja muutuste (sh inimtekkeliste) jälgimine ja registreerimine, eesmärgiga prognoosida keskkonnaseisundi muutusi tulevikuks ning saada lähteandmeid strategiate, kavade ja planeeringute koostamiseks. K. võib olla kohalik, riiklik, regionaalne, globaalne või ettevõtete seire ning hõlmata bioloogilisi, geofüüsikalisi, geokeemilisi jt näitajaid. 1972. aasta algatati Stockholmis ülemaailmse keskkonnaseire süsteem (GEMS – Global Environmental Monitoring System). Eesti liitus Läänemere k-süsteemiga 1982. aastal. Vt ka ettevõtte keskkonnategevuse seire, keskkonnaindikaator, keskkonnainfo.

kohalik Agenda 21, Local Agenda 21, lokale Agenda 21(f), местная Aгeндa 21 – ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal vastu võetud Agenda 21 tegevuskava 28. peatükis käsitletav kohaliku tasandi säästva arengu strateegia ja tegevuskava. Pärast seda hakati tegema oma kohalikku agendat või käivitati sarnaseid säästva arengu planeerimisprotsesse üle maailma kohalike omavalitsuste ja elanike eestvõttel.Vt ka Eesti 21.

kohalik areng, local development, lokale Ent­wick­lung (f), местное развитиe – majanduslik ja sotsiaalne ning looduskasutuse ja looduskaitsega seotud edenemine kogukonnas, mis on määratletud kindla, enamasti ühe kohaliku omavalitsuse või muu väiksema haldusalaga. Vt ka areng, regionaalareng.

M

maailmamudel, global model, Globalmodell (n), мировая модель – kompleksne imitatsioonmudel, mis kujutab mõne globaalprobleemi valdkonnas toimuvaid protsesse ja seoseid ning võimaldab hinnata nende edasist kulgu. Esimeste m-te (D. Meadows jt 1972; M. Mesarovič ja E. Pestel 1974) loomise algatas Rooma Klubi; nende tulemusi on kasutatud ka üldsuse teavitamiseks kujunevatest ohtudest (rahvastikuplahvatus, toitluskriis, tuumasõja võimalikud tagajärjed jm). Vt ka stsenaarium, süsteemianalüüs, süsteemidünaamika.

maailmapärand, world heritage, Welterbe (n), мировое наследие – loodus- ja kultuuripärand, mille UNESCO on määratlenud kümne kriteeriumi abil. Tänapäeval ei eristata kaitse mõistes enam kitsalt looduspärandit, mille kaitse vajadus tugineb maastike esteetiliste ja vaateliste väärtuste hindamisele, mis on ideeliselt vanem kui elurikkuse mõiste ja mis väljendus esialgu rahvusparkide loomises, kultuuripärandist, mida määratletakse eelkõige kui kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslikku rikkust – monumente, ehitisi, ehitiste rühmi, alasid. Vt ka UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon.

marginaalsus, marginality, Marginalität (f), марги­наль­ность – 1) loodusobjekti piirmine asend, näiteks poolkõrbe ja kõrbe vaheala. Marginaalse paiknemisega ökosüsteemid on ebastabiilsed, looduskasutus nendel aladel peab olema eriti läbimõeldud ja ettevaatlik; 2) geograafiline ääreala, mille elanikud on keskusest kaugel ja neil on vähe võimalusi keskust mõjutada; 3) sotsiaalne seisund, kus inimene on osalt rühma või ühiskonna liige, ent mitte täielikult (nt migrandid). Marginaalse isiku sotsiaalne identiteet on sageli negatiivne. Samasugune negatiivne märgistus on vahel kaldunud iseloomustama nt roheliste tegevust, laienedes nende poolt välja pakutud ideedele. M. on otseselt seotud ettekujutusega normaalsusest ühiskonnas ja teiseneb olenevalt selle muutumisest. Seega on säästva arengu idee levikuga muutunud ka suhtumine rohelistesse. Vt ka neljas maailm.

materiaalne jalajälg, material footprint, Material-Fußabdruck (m), материальный след – ressursikasutuse tarbimispõhine indikaator. T. Wiedmanni ja ta kolleegide väljatöötatud näitaja (2013), mis arvestab lisaks kodumaisele ressursikasutusele (domestic material consumption) ka imporditud materjali toormekasutust, mille suur osakaal on omane arenenud riikidele. Vt ka süsiniku jalajälg, ökoloogiline jalajälg.

materjalikulu, material input, Materialinput (m), материальная затрата – ainevoog ja kogukulu tootmistegevuses; peegeldab ainete tarbimisega seotud kogumõju (nt kaevandamise füüsiline mõju, saastamine, jäätmeteke). Kui m. ja materjalivooge vähendada, siis vähenevad ka tootmisega seotud keskkonnaprobleemid. M. hulka arvestatakse ka näiteks lubjatootmises kaevandamise käigus eemaldatavad mulla- jt ainekihid ning kaevandamise kõrvalmõjust (nt erosioon) tekkivad ainevood. Vt ka keskkonnabilanss, materjalikulu teenuseühiku kohta, materjalivoo arvestus, olelusringi hindamine, tööstusökoloogia, ökoloogiline jalajälg, ökoloogiline seljakott, ökotõhusus.

materjalikulu teenuseühiku kohta (MIPS), material input per service (MIPS), Materialinput (m) per Service­einheit, мате­риальные затраты на единицу обс­лу­живания – 1993. aastal Wuppertali Instituudis dr Friedrich Schmidt-Bleeki juurutatud indikaator ökotõhususe mõõtmiseks. M. t. k. väljendab massiühikutes, kui palju materjali (k.a kaudne materjal, näiteks põlevkivi kaevandamise aheraine) ja energiat kulub toote valmistamiseks ja kasutamiseks või teenuse osutamiseks. Vt ka faktor 4, faktor 10, materjalikulu, materjalivoo arvestus, olelusringi hindamine, toormemahukas tootmine, ökoloogiline seljakott, ühendivoo analüüs.

mikroenergeetika, microenergetics, Mikroenergetik (f), мик­роэнергетика – väikese võimsusega (mõnesajast vatist kuni mõnesaja kilovatini) elektri- ja soojatootmisseadmete rakendamine hajaenergeetikaks. Kasutatakse mikroturbiine, välispõlemismootoreid (heeliumil töötavad stirlingmootorid ja termoakustilised jõuallikad), päikesepatareisid jne. M. võimaldab vähendada energia ülekandekulusid ning lihtsustada energiasüsteemi sünkroniseerimist ja juhtimist. M. areng on seotud lihttehnoloogilise (low-tech) energiamuundamise arenguga. Nt termoakustiliste muundurite elektritootmise kasutegur ulatub 40–45%-ni ning nende prognoositav maksumus masstootmises on 0,3–0,6 USD/W. Majanduslik tasuvus on peamisi põhjusi, miks m. süsteeme peetakse paljutõotavaks nii arenenud kui arengumaade jaoks. Vt ka energeetika, soojuse ja elektri koostootmine.

mitme-kriteeriumi hindamine, multi-criteria evaluation (multi-criteria analysis), mehrdimensionale Einschätzungsmethoden (pl), многокритериальная оценка – hindamismeetod otsusetegemise hõlbustamiseks, kui võimalikke lahendusvariante on mitu ja eesmärke, millele sobivaim variant peab vastama, on samuti mitu. Valikuvariantide hindamiseks määratletakse eesmärkidele vastavad kriteeriumid, mis võivad kajastada nii eri mõõtühikuid (nt rahaline, füüsiline ehk loodusvarade kasutus, sotsiaalne ehk jaotumus ühiskonnas ja ajaline kriteerium) kui ka eri tasandeid (nt kohalik, riiklik ja piirkondlik). Vt ka jätkusuutlikkuse teadus, kulutõhususe analüüs, tasuvusanalüüs, ökoloogiline majandus.

monokultuur (ainukultuur), monoculture, Monokultur (f), монокуль­тура – ainukultuuri viljelemine nii ajalises kui ka ruumilises mõttes. M. võib tähendada: 1) siin ja praegu kasvatatakse ainult ühte kultuuri; 2) ühte kultuuri kasvatatakse ainukese kultuurina siin pikema aja vältel. Ka viljavahelduses on tegemist monokultuursete külvidega, kui antud põllule külvatakse ainult ühte liiki põllukultuuri. Keskkonnamõju seisukohalt on viljavahelduse monokultuursuse mõju erinev viljavahelduseta monokultuursuse mõjust ja ka polükultuurse viljelemisviisi mõjust. M. põhjustab mulla vaesumist ning soodustab taimehaiguste ja -kahjurite levikut. M. on vähem stabiilne ja väiksema summaarse saagiga kui tema vastand segakultuur. Paljude arengumaade majandus tugineb m-dele (kohviuba, banaan, puuvill), mis teeb riigi majanduse sõltuvaks sellelt saadavast väliskaubanduse tulust. Turu ebastabiilsuse ilmingute ja m-i haavatavuse tõttu ebasoodsates ilmaoludes on see äärmiselt ohtlik piirkonna majandusele ja ökoloogilisele tasakaalule (elurikkuse vähenemine, erosiooni ja üleujutuste oht). Vt ka mahepõllumajandus.

P

prügi, mixed municipal waste, unsortierter Haushaltsmüll (m), мусор – see osa olmejäätmetest, mis on jäänud liigiti kogumata, s.o need jäätmed, mis enamasti läbisegi prügilasse veetakse. Vt ka jäätmed.

puhta arengu mehhanism, clean development mechanism (CDM), Mecha­nismus (m) für saubere Entwicklung, меха­низм безэмиссионного развития – Kyoto protokolli kohaselt paindlike mehhanismide hulka kuulunud projektipõhine koostöö protokolli I lisa tööstusriigi ja I lisa hulka mittekuuluva kliimakonventsiooni osalise vahel, et vähendada kasvuhoonegaasiheidet majanduslikult tõhusaimal viisil. Vt ka heide, kasvuhoonegaasid, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

põlvkondadevaheline õiglus, intergenerational equity, Generationengerechtigkeit (f), межпоколенческая справедливость – säästva arengu põhimõte, mis viitab loodusvarade säästvale kasutusele ja pikaajalise tegevusega seotud keskkonnamõju õiglasele jaotamisele praeguste ja tulevaste põlvkondade vahel. Tähtis argument, kui käsitletakse niisuguseid keskkonnakaitselisi piiranguid, mille mõju avaldub alles pikema aja jooksul. Näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja tuumajäätmete ladestamise ohtlikkust põhjendatakse sageli vajadusega säilitada tulevastele põlvkondadele praegusega võrreldav elukeskkond. Vt ka Brundtlandi aruanne, diskonteerimine, keskkonnaõiglus, põlvkondadesisene õiglus.

R

rahvusvaheline korporatsioon, trans­national corporation, multinationales Unternehmen (n), международная корпорация – ettevõte, millel on võim koordineerida ja kontrollida tehinguid rohkem kui ühes riigis asuvates ettevõtetes, isegi kui see r. k. neid ettevõtteid ei oma. Tänapäeval on 1/5–1/4 maailma kogutoodangust turumajandustes r. k-de käes. Tootmise siirdamisega teisele maale (enamasti arengumaadesse) välditakse imporditollide maksmist ja kasutatakse ära odavat tööjõudu, loodusvarasid, energiat ning nõrgemaid keskkonna- ja töökaitseseadusi. R. k-de mõjul toimunud ülemaailmne kapitali sissetung võib takistada põliselanikkonna arenguvõimet ühtsel ja kohalikul tasandil kontrollitud viisil ning olla selle kaudu takistuseks ka säästvale arengule. Vt ka üleilmastumine.

T

tingliku hindamise meetod (tingliku väärtustamise meetod), contingent valuation method (CVM), kontingenter Bewertungsansatz (m), метод выявления субьективной оценки (МСО) (опросный метод) – inimeste maksevalmidusel või aktsepteerimisvalmidusel põhinev avaliku hüvise majanduslik hindamine. Näiteks tehakse küsitlusega kindlaks, kui palju on inimesed nõus maksma teatud liigi elupaiga säilitamise eest või kui suur peaks olema rahaline hüvitus selle hävitamise puhul.Vt ka keskkonnamajandus, tasuvusanalüüs.

V

valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu (IPCC), Intergovern­mental Panel on Climate Change (IPCC), Zwischenstaatliche Ausschuss (m) für Klimaänderungen, Межправительственная группа экспертов по изменению климата (МГЭИК) – 1988. aastal ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni asutatud teadlaste nõukogu, kelle ülesanne on valitsustele koondada ja analüüsida kliimamuutusega seotud teaduslikku, tehnilist ja sotsiaal-majanduslikku informatsiooni. IPCC töörühmad võtavad kokku maailmas ilmunud teadusartiklid kliimamuutusest, selle võimalikest tagajärgest inimkonnale ja ökosüsteemidele ning kasvuhoonegaaside ja muutuste mõju vähendamise meetmetest. Regulaarselt antakse välja mitmesuguseid aruandeid, mida kasutatakse alusmaterjalina rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel. Vt ka kliimamuutuse leevendamine, kliimamuutusega kohanemine, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

välisabi, foreign aid, Auslandshilfe (f), международная помощь – piiratud, tingimuslik ja sageli kitsa eesmärgiga tuluallikate vool, eeldatavalt majandusarengu julgustamiseks või lühiajaliste kriiside leevendamiseks. V. annab abivajavale riigile mõni teine riik või rahvusvaheline asutus. Majandusliku v. all mõeldakse nt tehnilist abi, tagastamatut abiraha, laenu arendusprojektidele, laenutagatisi. V. eesmärk on tavaliselt toetada partnermaid, ehitada üles sõjast laastatud riike, arendada majandust, saada ideoloogilist toetust, koguda strateegilisi andmeid või likvideerida looduskatastroofi tagajärgi. V. toimib sageli doonorriigi globaalse majandusliku ja strateegilise võimu suurendajana ning abistajale sobiva poliitilise režiimi või majanduspoliitika edendamise vahendina. V. suurendab tihti saajariigi majanduslikku sõltuvust, sest ressursivoog võib olla kahesuunaline (näiteks laenuintresside maksmine või kokkulepe kasutada kindlaid äripartnereid). V. kaldub kujundama kohalikku eliiti andjariigile sobivas suunas, võib viia rööpast välja kohalikud hinnad ja varustussüsteemid. V. on teatud arenguideoloogiate levitamise ja alalhoidmise võimas vahend. Vt ka alaareng, kolmas maailm, kolmanda maailma võlakriis, neokolonialism, roheline revolutsioon, vähimarenenud riigid.