Säästva arengu sõnaseletusi

I

inimkapital, human capital, Humankapital (n), чело­­ве­чес­кий капитал – kontseptsioon, mille järgi inimesed on väärtus ehk kapital, millesse saab teha investeeringuid tootlikkuse ja arengu edendamiseks. Tavalised i-i investeerimise vormid on näiteks koolitus, töövõimalustega seotud informatsioon ja teadmised, tervishoid, majanduslike võimaluste parandamine. Osutatakse ka sellele, et näiteks vaesus on ebaküllaldase i-i investeerimise tagajärg. Vt ka looduskapital, sotsiaalne kapital.

inimlikud vajadused, human needs, menschliche Bedürfnisse (pl), че­ло­веческие потребности – asjad ja nähtused, mida iga inimene vajab normaalseks eluks ja arenguks. Inimlikud vajadused ulatuvad kaugemale füsioloogilisest vajadusest toidu, vee ja sooja järele ning sisaldavad sotsiaalseid ja hingelisi vajadusi, nagu turvalisus, armastus, identiteeditunne ja enesetõestamine. Inimlike vajaduste arvestamine on üks säästva arengu lähtekohti. Vt ka elukvaliteet, heaolu, Maslow vajaduste hierarhia.

N

Neljas Maailm, Fourth World, Vierte Welt (f), Чет­вер­тый мир – 1) enamasti teatud Aasia ja Aafrika riigid, mis on tänapäeval maailmas kõige vaesemad. Seda mõistet on kasutatud nende riikide eristamiseks üldisemast Kolmanda Maailma kategooriast 1970.–1980. aastate majanduslikku stagnatsiooni silmas pidades, ent see mõiste ei ole kuigi laias kasutuses; 2) ka Esimese Maailma ja Teise Maailma äärmiselt marginaalsed vähemusrühmad, näiteks kütid ja korilased ja/või põlisrahvad (inuitid, maoorid, indiaanlased, endise Nõukogude Liidu aladel elavad väikerahvad), kelle üle domineerivad teised rahvusrühmad ja/või riigi bürokraatia. Vt ka vähimarenenud riigid.